Minu eetiline Eesti Vabariik Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Kirjutan siin essees spetsiifilisemalt poliitilisest eetikast. Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsutile ja Tallinna linnaplaneerimisameti juhataja Toomas Õispuule kuulunud ettevõte tegeles lõhkeaine veoga Liibüasse, see pole ju kohe kindlasti eetiline ? Meeste äripartnerid olid Arco Vara asutajad, Arti Arakas ja Richard Tomingas,
eraldusjoon ning tõmmati sündides. Alles pärast psüühika emantsipeerumist reaalsusest, pärast subjekti ja objekti lahknemist sai võimalikuks reaalsuse märkamine mitmekesisena. Seejärel mõistab, et algupäraselt on vastamisi vaid tema psüühika ja reaalsus, tema kui subjekt, reaalsus kui objekt, ei muud. Selles tõdemuses avaldub mõtte kujul eksistentsiaalne moment. Seejärel mõistab ta, et psüühika ja reaalsuse koosolu ja vastasseis on funktsionaalne, ning märkab, et leidub ka vahendav seos: taju. Kõik kokku moodustab tajukujundi, mis on rohkem või vähem dünaamiline vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud. Eranditult iga inimene on mõtisklenud oma eksistentsi üle. Me kõik tahaksime teada, miks me siin oleme ning kuidas me siia saanud oleme. Absoluutselt kõige selle taga, mis tundub täiesti
Märgatakse ennast kui objektidele vastanduvat punkti. Mina on vahendatud ka sotsiaalsete suhetega. Isand ja teenija kumbki pool on konstrueeritud läbi teise suhtumisest iseendasse. Marx inimene on ühiskondlike suhete summa. · psühholoogiline antropoloogia Mis on psüühiliste protsesside loomus? Inimene on kahe maailma vahepealne (Pascal), inimene on võõras (Camus), inimene on dasein (maailmas olemine, mida iseloomustab koosolu, meeleolu, mõistmine, sattumuslikkus, keel, hool) - (Heidegger), inimene on visand (Sartre). Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. · psühhoanalüütiline antropoloogia lähtumine Freudi ideedest: teadvustamatus osa asju me ei saagi teadvustada. Psüühika 3 instantsi: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacani uurimus, "puudumise olukord" (algul laps imeb rinda, mingi hetk
viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte-
üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või
teisi väärtusi, mis põhinevad põhimõtteliselt väärtuste keskel. Väärtus “kultuuri ring” : armastus inimeste vastu, ausus ja siirus, lootus ja lojaalsus, usaldus ja usk, tagasihoidlikus, alandlikkus, kaugus; välis kohtlemise väärtused. Muud väärtused:pikamaa armastus, isiklik armastus. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või
KUTSEEETIKA EETIKA - 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. EETIKAKOODEKS - tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. MORAAL kirja pandud väljas poolt ; ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Monogaamia - (ühe mehe ja naise kooselu) Ühisabielu ehk rühmaabielu - üksteisele kuulusid terved rühmad Polügaamia - paarabielu Polügüünia - mees abielus mitme naisega Polüandria - naine abielus mitme mehega Perekonna ülesanded: · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase koosolu õhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonna lisafunktsioonid: · Majanduslik - perekonnas on majanduslikult kergem elada kui üksinda · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine ( pereringis vajab inimene kõige vähem enesekaitsevõtteid) · Taastootev - inimene taastab oma energia, mis ta on väljaspool kodu kulutanud Perekonnatähendus: · Lapseeas - vajatakse perekonda kõige rohkem, olulised oskused
keskaja allegooriast liiguti realismini Algul oli nende peamiseks huviobjektiks antiikkultuur; selles nähti loomingulist eeskuju, tõe ja ilu harmooniat. Antiikkultuuri harrastusest saigi ajajärk hiljem oma nime renessanss (pr k renaissance; it k rinacita = taassünd) Renessansiaja mõtlejad pidasid inimest ta puudustest hoolimata põhiliselt heaks ning seadsid oma ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Linnas saab oluliseks avatud väljak – see on ohutu ja vaba koosolu sümbol: avatus ka inimsuhetes (võrdluseks: keskaegne kirik oli suletud) 2. Olulised inimesed Itaalia renessansi häll oli Firenze, suurel määral tänu “renessansi ristiisadele”, Medicide perekonnale, kes valitses linnas; kunstigurmaanid Lorenzo di Piero de' Medici ehk Lorenzo il Magnifico e Lorenzo Tore - Firenze tuntuim valitseja, pankur ja kultuurimetseen; 1449-1492; peetakse õitsengu tippajaks; erinevalt eelkäijatest oli mitte ainult toetaja, vaid ka ise viljakas kirjamees
Nende juur on maine, kuid kui inimesel tekib jumalateadlikkus, siis Jumal kui ideaal muudab eetika ja moraali vaimsel alusel olevaiks ja inimese vaimset ideaali püüdlevaks. Vastavalt sellele, kuidas vaimset ideaali üha kõrgema, avarama ja sügavamana mõistetakse, muutuvad ka eetika ja moraal üha enam vaimsest tingituiks, üha enam ainelisest elust sõltuvaks. Eetika ja moraali filosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte-
käitumist. Isiku omadustest aitab vastavates olukordades õli tulle valada indiviidi ebakindlus. Ebakindlusest tulenevalt võib ühele partneritest tunduda, et leebeid meetodeid kasutades ei ole ta veenev ja tõsiseltvõetav. Konfliktide teravnemisele aitab kaasa hoolimatus või tüdimus teisest inimesest ei pingutata piisavalt selle nimel, et lahkarvamusi või ebameeldivaid olmeolukordi sõbralikumalt lahendada. Kui suhetest on kadunud soojus ja koosolu peamiseks osaks jääb probleemide lahendamine, võivad pereliikmed muutuda omamoodi konkurentideks, kes püüavad pigem kaitsta isiklikke huvisid. Inimeste ühist elu puudutavate otsustega võib kaasneda teise poolega mittearvestamine ja kõige korraldamine oma äranägemise järgi, mis põhjustab taas konflikte mis lõppevad vägivallaga. Destruktiivne ja vägivaldne käitumine võib olla tingitud teise inimese käitumisest, kui üks partneritest ei tee teisest välja. 2
tegu ka suure esitähega vormiga, mida märgendati pärisnimeks (õrn ja armastav Ema kümmet kantseldab). Ligi poole (48,5%) valimist moodustas ainsuse nimetav vorm – ema. Palju oli ka omastavat vormi (19%). Üllatavad olid ainsuse kaasaütleva käände (vorm emaga) rohkus (6%) ning samas ainsuse ilmaütleva vormi puudumine. Kaasaütleva käände puhul oli tavaline, et mõni teine isik kaasas ema enda tegevusse, st ei võtnud ema kui vahendit, vaid väljendati kaasas- ning koosolu. Ainsuses ega mitmuses ei esinenud sõna sisse- ega seesütleva käände vorme, niisamuti polnud ka rajava, oleva ega ilmaütleva käände vorme. 2.4. Sõna ema 1890., 1950. ja 1990. aastatel ilukirjanduskeeles Järgnevas tabelis (5) antakse ülevaade sellest, missuguses käändes ja rollis esineb sõna ema ainsuses. Selleks võrreldakse 1890., 1950. ja 1990. aastate ilukirjanduskorpust. Tabel 5. Sõna ema ainsuse vormide levik ilukirjanduskeeles
spekulatiivne, st ei pööratud tähelepanu inimesele, keda õpetati, vaid õpetamise põhieesmärk oli sisestada indiviid õigesse sotsiaalsesse gruppi, õpetada ta seal tegutsema ja sellega rahul olema. Keskaegne linn oli ennekõike kindlus, mis oli piiratud tugeva müüri ja kaitsvate ning pidevalt ööseks suletavate väravatega. Keskaegses linnas oli arhidektuuriliseks dominandiks kas kirik või raekoda. Renessanssiaja linnas saab dominandiks avatud väljak.See on ohutu ja vaba koosolu sümbol. 6.9 Luterlane Kiriku reformimise tulemusena kujuneb ka uut tüüpi kristlane,kellele kirik pole enam üksnes särav ja kaunis ja Jumalale lähenemise paik. Reformimise järel saab kirikust kristlas- tele ka mõtlemise ja õpetuse kuulamise koht.Jutlus on emakeelne. Igalt koguduse liikmelt nõutakse pühakirja lugemise oskust. Kõigile seisustele saab selgeks, et kõik lapsed, tuleb saata kooli.
oli sisestada indiviid õigesse sotsiaalsesse gruppi, õpetada ta seal tegutsema ja sellega rahul olema. Keskaegne linn oli ennekõike kindlus, mis oli piiratud tugeva müüri ja kaitsvate ning pidevalt ööseks suletavate väravatega. Keskaegses linnas oli arhidektuuriliseks dominandiks kas kirik või raekoda. Renessanssiaja linnas saab dominandiks avatud väljak.See on ohutu ja vaba koosolu sümbol. 6.9 Luterlane Kiriku reformimise tulemusena kujuneb ka uut tüüpi kristlane,kellele kirik pole enam üksnes särav ja kaunis ja Jumalale lähenemise paik. Reformimise järel saab kirikust kristlas- tele ka mõtlemise ja õpetuse kuulamise koht.Jutlus on emakeelne. Igalt koguduse liikmelt nõutakse pühakirja lugemise oskust. Kõigile seisustele saab selgeks, et kõik lapsed, tuleb saata kooli.
mittestabiilsus. ,,Suur viisik" ehk Neo Ocean * See on kõige levinum ja populaarsem isiksuse joonte teooria. See on loodud paljude inimeste koostööl ning on üsna uus teooria. * Selle testi suurim kritiseering ütles, et see test kipub olema pigem statistiline ja need viis faktorit tulevad välja peamiselt vaid suurte hulkade inimeste puhul ega pruugi üksikisiku puhul välja tulla. Lisaks usuti, et teatud omaduste koosolu võib tekitada hoopis teisi tulemusi ning see test ei vaata kaugemale. Kolmandaks see test eelistab osasid faktoreid teistele. -) Nii nagu teisedki isiksuse joonte teooriad, ei anna ka see teooria põhjuseid, miks isiksus selliseks kujuneb nagu ta on. * Selles teoorias toodi välja viis faktorit: -) E ekstravertsus/introvertsus faktor *) Esktravertne on sotsiaalne, uudishimulik *) Introvertne on ebasotsiaalne, -) A sotsiaalsus faktor
stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Algne struktuur oli vaatlused ja stseenid. Dramaatikat iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog dramaatiline. Dramaatikat kannab konflikt sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig; tahtmine, saamine,m muutumine ehk tulevikku liikumine; ,,meie" koosolu ja probleemid. Tegelased erinevad autorist, nende kõne peegeldab isiksuste erinevusi, autori kohalolu tajutav lavamärkustena, osalt ka mõne tegelase kõne läbi. Veel iseloomulikke tunnuseid: tegelaste (omavaheline) kõne, isiksuste erinevused, konfliktid. Tüüpstruktuur on ekspositsioon (sissejuhatav osa), konflikti areng ja kulminatsioon. Lüüriline, eepiline ja dramaatiline kuuluvad omavahel tervikusse, olles tihedalt seotud.
· Reklaamis on kandev pigem emotsionaalne faktor · Müügikirjas on kandev pigem ratsionaalne faktor 42 REKLAAM: tsensuur ja eetika ja seadus EETIKA (kreeka ethika, ethos - tava, iseloom) on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla Eetika standardid kui sotsiaalse süsteemi stabiliseerimiseks kehtivad nö kirjutamata normid (nt. - destabiliseeriv vast. "pateetika") On alati seotud inimesega, on alati seotud eluviisiga, kultuuriga.
annaabi.ee 
