Vesi Vesi · Vesi on looduses üks levinumaid aineid. Vesi on kõikjal meie kõrval ja me ise koosneme suures osas veest. Paljudele loomadele on vesi elukeskkonnaks ja ka meile endile meeldib palaval suvepäeval end vette jahutama pugeda Merevesi · Maakeral ei saa olla merd, mis · koosneks üksnes puhtast veest; uhub ta ju välja ja lahustab maakoores sisalduvaid aineid ning seepärast sisaldab ka merevesi alati hulga lahustunud aineid. Kuna keedusool on üks kergemini lahustuvaid maakoore
mõni inimsesel veaks kõvasti. Näiteks klassi targeim inimene teeb oma tööd ning samal ajal kui ta kirjutab midagi paberile tuleb ka teiste paberitele kirjutis. Tevel klassil oleks täpselt samasugune töö. Sellist kogemust oleks väha lahe koged. Kvantmehaanika seaduste toomine inimestemaailma kõlab väga utoopiliselt ja imelikult, kuid aatomitasemele minnes, on see kõik igapäevane nähtus. Kuna meie inimesed koosneme aatomitest, siis ei räägi kvantmehaanika ainult väga väikestest asjadest, vaid peegeldab meile reaalsust. Uskusime,et juba kaua aega tagasi on teadlased kõik välja uurinud, mida on üldse võimalik välja uurida. Kvantmehaanika võib tunduda miitereaalne ja ülimalt keeruline, siis mitmeid aastaid taedlaste eksperimente on näidanud, et kvantmehaanika seadustel on alati õigus olnud. Risto Arumäe
ümbermõõdu, mediaani pikkuse ja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil, mis langesid keskpäeval erinevate laiuskraadidel. See ei olnud küll päris täpne kuid ta oli esimene kes seda üritas. Ta oli suureks eeskujuks teadlastele, kes uurisid Maa geograafiat. Tänu temale kujunes inimestel kujutlusvõime Maa suurusest. Tähtsal kohal Hellenistlikul perioodil oli filosoofia. Tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele . Epikuros ja tema järglased uskusid et kuna me kõik koosneme aatomitest, siis surm on vaid hingeaatomite lagunemine. Arhitektuur Hellenismi ajajärgul olid ilmalikud hooned nagu: raamatukogud ,lossid, teatrid ja koolid. Aleksandria linnas valmis üks ainulaadsemaid ehitisi ,tuletorn. Majakas oli kolmekorruseline, umbes 120 meetri kõrgune. Kuplil seisis seitsme meetrine Poseidoni pronkskuju. See ehitis on ka üks maailmaimedest Hellenistlikus skulptuuris esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi looduslähedust.. Usinalt
Kõik, millel on algus on ka lõpp ja millel on lõpp on ka algus. Ka meie universumil pidi olema algus ja ka meie universumil tuleb kunagi lõpp. Juhtiv ja ka kõige tõenäolisem teooria teaduses on, et universum sai alguse suurest paugust. Alguses oli kogu universum tühi, kogu mateeria, mis on olemas tänapäeva universumis tuli ühest, kujutlemata tihedast olekust. Iga täht, iga planeet, iga aatom, iga rohulible, iga veetilk, kõik mida me näeme enda ümber ja ka see millest me ise koosneme loodi suure paugu esimestel sekunditel. Mittemillestki sai järsku kõik. 1929. aastal avastas astronoom Edwin Hubble, et galaktikad ei ole universumis ainult ühe koha peal. Ta avastas, et galaktikad mitte ainult ei liigu, vaid lendavad meist eemale väga suurtel kiiruste. Hubble'i avastused on suure paugu teooria aluseks, kuna fakt, et kõik galaktikad universumis liiguvad üksteisest eemale tähendab, et universum laieneb. See ongi suure paugu teooria
üle hinnata teisi inimesi. Näiteks, et üks mees on nüüd kuskil minister, ta on ikka inimene. Ameerikas on selle kohta väga hea ütlus: "Tõesta mulle, et sinu sitt ei haise!". Me kõik oleme inimesed, me kõik peaksime omavahel suhtlema ja rääkima. Nii peaks olema, et igale inimesele on võimalik juurde tulla ja öelda: "Kuule, räägime nüüd asjad selgeks ja paneme asjad toimima!". Vastasel juhul on see elude raiskamine. 8. Väga tähtis on hinnata pühadust. Loodus on püha, me koosneme sellest. Me peame armastama Maad, kes on meie kõikide ema, kes meid kannab ja toidab. Me ei tohi solkida iseenese imeilusat olemust mingisuguste mürkidega, koledusega, labasusega. Kui sellele järgnevad tagajärjed, siis ära vingu. 9. Julgust ja vaprust on vaja, kui sa tahad olla õnnelikum, tervem ja rõõmsam, sest keegi teine ei tule sind päästma. See aeg on möödas. Võibolla kui muutub kogu planeet, siis saabub uuesti ka kangelaste aeg, praegu seda ei ole. 10
Tumeaine ja tumeenergia valitsevad universumi Universum koosneb kolmest mateeriatüübist. Kõigi paremini tuntud osa moodustab barüonaine, millest koosneme meie, elusloodus, planeedid, tähed. Seda on Universumis siiski üsna napilt. Teise olulise osa moodustab tume aine ehk moodsamalt tumeaine, mida on viiendiku jagu. Kolmas ehk kõige mõistatuslikum osa Universumi massist on tume energia ehk tumeenergia. Tumedaks kutsutakse viimaseid seetõttu, et need aine vormid ei ole teleskoopidega otseselt nähtavad. Tõendeid nende olemasolu kohta saab vaid kaudselt, näiteks mõjutavad need nähtava aine liikumist ning jaotust Universumis
Siiski kui arvestada kuivõrd mateeriapõhine meid ümbritsev maailm tänapäeval on, paistab teaduslik teooria kõige aksepteerituvam. Arvatavasti lükatakse seegi nagu mitmed eelnevad alguse teooriad ümber lähitulevikus, pidevalt areneva ja uueneva teaduse, teadvuse ning maailmavaate tagajärjel. Vaatamata sellele peaks põhiidee samaks jääma, kuna tänapäeva füüsika ja keemia põhinevadki imetillukestel osakestel, millest me kõik koosneme. Aja möödudes suudavad teadlased leida aina väiksemaid osakesi, lootes kunagi jõuda kõige aluseni, millest me kõik oleme tekkinud. Sellise alusosakese otsimine on väga keeruline ning aeganõudev, nii et suur tõenäosus on, et seda ei avastata lähiajal, mistõttu ei või ma kindel olla ka selle teoorias. Sellist alguse vastuse otsimist võiks võrrelda ka kana ja muna probleemiga. Kumb oli ennem, kas kana või muna? Kui kanast saab grillkana ning
Universumis. Nüüd teame, et kuum gaas, 95% kõigest nähtavast, moodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärit tähtedest. Pilt 1 Kaksik- ja mitmiktähed Kaksiktähed on tähed, mis on omavahel seotud. Kaksiktähtede avastamine langeb ühte esimeste teleskoobiliste vaatlustega 17. sajandil, kuid nende õige tõlgitsus pidi järgnema alles kahe aastasaja pärast. Enne pidi lahendust leidma küsimus, mis kinnistähed üldse on. Teati, et tähed on Maale palju kaugemal kui Päike ja et Päikese suurus on võrreldav tähtede omaga
Varjatud aine (Tume aine, Dark matter) Liisa Turmann 12a Universum · Universum koosneb kolmest mateeriatüübist. · Tuntuim osa moodustab barüonaine, millest koosneme meie, elusloodus, planeedid, tähed. Seda on Universumis siiski väga vähe. · Teise olulise osa moodustab tume aine, mida on viiendiku jagu. · Kolmas ehk kõige mõistatuslikum osa Universumi massist on tume energia ehk tumeenergia. Varjatud aine · Need 2 ainet on inimkonna jaoks salapärased ning nendest teatakse vähe. · Teadlased on veendunud, et see on olemas aga kindlat kinnitust sellele pole veel leitud.
Füüsika Tallinn 2008 Sissejuhatuseks Veel kümmekond aastat tagsi pidasime tähti levinuimaks taevakehadeks Universumis. Nüüd teame, et nende kuum gaas, 95% kõigest nähtavast, moodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Nähtamatu massi rolli Universumis me veel täielikult ei mõista, kuid tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärist tähtedest. Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikute all mõistetakse tähtede põhiomadusi nagu mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi teperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht 6000 7000 K kollakas täht
Aistingu teel saame me uusi ideid. Autori arvates tajume ja mõtleme me asju loomuse kaudu. Kuigi loomuses ei ole kaetud kõiki asju. Loomus aga ei õpeta meile midagi nii selgelt kui seda, et meil on keha, millel on halb, kui tuntakse valu, keha mis vajab toitu või jooki. Seetõttu pole vaja kahelda,et kehad on olemas. Loomus õpetab meile, ka, et valu,nälja, janu jm tajude kaudu on keha meiega tihedalt seotud. Samuti õpetab loomus meile, et meie tervikuna, niivõrd kui koosneme kehast ja vaimust, on ümbritsevate kehade poolt mitmeti mõjutatav, nii kasulikult kui kahjulikult. Kuigi on olemas ka ideed, mille keha me otseselt ei taju. Kui me läheme tühja ruumi, arvame, et see on ideedetühi, kuid tegelikult me ei suuda seda lihtsalt tajuda. Alati aitab keha tunnetamine kaasa sellest arusaamisele, sest vahel on nii, et tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks, ja väga suured kujud nende otsas ei paista suured maa pealt vaadates
Tema ,,Pihtimused" XI ja XII raamatu osas tekib mul palju küsimusi Jumala ja maailma kohta üldse. Kas too kõikvõimas on alati see kelleks me teda arvame olevat, see õige, kellesse jäägitult uskuda, või peitub meis endis midagi hoopis võimsamat ja ürgset? Ma pean kahjuks tõdema et minu kokkupuude Jumalaga pole eriti tihe ja võib ka öelda- sõbralik, pigem jahedapoolne. Võib-olla on seda vale arvata, sest kõik me inimesed oleme pühakirja järgi Jumala loodud, koosneme luust ja verest, hingame ja mõtleme ning saame alguse pisikestest rakkudest, mis omavahel ühinevad ning millest saab alguse inimene. Harva, kuid siiski olen end leidnud mõtlemast Jumalale, tema kõikvõimsale. Seda enamasti väga rasketel hetkedel ning palunud Temalt abi ning jõudu. Enamasti olen pidanud kas pettuma või ei ole mu usk Temasse piisavalt suur. See on aga viinud selleni, et olen hoopiski kaugenenud meie
Me teame, et ained reageerivad üksteisega. Kas aga valgus, kui läheb ainega kokku, reageerib ainega? Vastus on: JAH! Ja kuidas veel! Tegelikult ONGI SELLEPÄRAST KÕIK MEIE ÜMBER VÄRVILINE! IGA AINE ON OMA VÄRVI ; iga ese/keha/objekt on oma värvi! VALGUS reageerib ainega nii KONKREETSELT JA KINDALT, et valguse abil võib suisa tuvastada, millise ainega on tegu! Seda ma näitan teile ka järgnevas tunnis! MIS TOIMUB? Sellele vastamiseks mõtleme aineosakeste peale! Meie koosneme molekulidest molekulid aatomitest aatomid aga sisuliselt laengutest: / tuum ja tuuma ümber kihutavad elektronid) Elektronid on VÄGA omapärased: · Nad on tegelikut tuumast TOHUTU KAUGEL! Me koosneme sisuliselt peaaegu tühjusest! (kui elektron oleks hernetera suurune, siis kõige lähemal tiirlev eletron oleks tuumast sama kaugel kui on tallinnast läti piir! · Nad on prootonitest, mis on tuumas, TUHANDEID kordi väiksemad
Me teame, et ained reageerivad üksteisega. Kas aga valgus, kui läheb ainega kokku, reageerib ainega? Vastus on: JAH! Ja kuidas veel! Tegelikult ONGI SELLEPÄRAST KÕIK MEIE ÜMBER VÄRVILINE! IGA AINE ON OMA VÄRVI ; iga ese/keha/objekt on oma värvi! VALGUS reageerib ainega nii KONKREETSELT JA KINDALT, et valguse abil võib suisa tuvastada, millise ainega on tegu! Seda ma näitan teile ka järgnevas tunnis! MIS TOIMUB? Sellele vastamiseks mõtleme aineosakeste peale! Meie koosneme molekulidest molekulid aatomitest aatomid aga sisuliselt laengutest: / tuum ja tuuma ümber kihutavad elektronid) Elektronid on VÄGA omapärased: · Nad on tegelikut tuumast TOHUTU KAUGEL! Me koosneme sisuliselt peaaegu tühjusest! (kui elektron oleks hernetera suurune, siis kõige lähemal tiirlev eletron oleks tuumast sama kaugel kui on tallinnast läti piir! · Nad on prootonitest, mis on tuumas, TUHANDEID kordi väiksemad
ühendatud peptiidsidemetega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. 25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse. Hapnik ja vesinik, sest me koosneme põhiliselt veest. Süsinik aga on kõikides orgaanilistes ainetes. 26. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraaleineid? Mineraalaineid ei saa sünteesida. Nad on vajalikud luustiku ehituseks (Ca), hemoglobiini koostises (Fe), kilpnäärme hormooni süntees (I), luudes ja nukleiinhapetes (P), soolhape maos (Cl), närviimpulsside ülekanne (Na ja K), klorofülli koostis (Mg), valkude lagunemine (NH4) 27
sisemusest midagi teada saada. Väljaspool on vaid tunda musta augu tohutu raskusjõud ja pöörlemine.(6) Üldiselt tähed lõpetavadki oma elukäigu väikeste ,,kokkusurutud" moodustistena, valgete kääbustena, neutrontähtede või mustade aukudena. Viimastesse kätketud osa täheainest jääbki sinna igavesti vangi. Enne seda paiskavad tähed suurema osa oma ainest laiali (raskemad plahvatavad supernoovadena) ja see saab tooraineks uutele tähtedele. Seegi aine, millest me koosneme, tekkis millalgi väga ammu kusagil tähe sisemuses.(7) 11 KOKKUVÕTE Referaati teha oli väga huvitav, uurides erinevaid raamatuid, sain oma püstitatud küsimustele igati ammendavad vastused ja olen nüüd selles teemas palju targem. Uurimustöö tulemusena jõudsin järeldusele, et tähed sünnivad suurtes tolmuosakestest ja gaasilisest vesinikust koosnevates pilvedes, mida nimetatakse udukogudeks. Raskusjõud
pärast. See sõda toidab ennast ise, sest mõistlik kahtlus vägivaldse käitumise võimalikkuses viib üha kasvavale vägivallaspiraalile. 3. Milline on Hobbesi arusaam inimloomuse ja mis mis seos on sellel poliitikafilosoofiaga? Hobbesi järgi saab inimloomuse mõistmiseks kaks võtit: enesetunnetus (aus sisevaatlus millised on inimesed ehk milline on nende mõtete, lootuste ja hirmude iseloom) ja füüsika printsiipide tundmine, kui ,,keha" ehk mateeriat, millest me koosneme. Seos poliitikafilosoofiaga seisneb selles, et selleks, et mõista viimases olevat kodanikku peame mõistma neid inimloomuse kaht printsiipi. 4. Miks võrdleb Hobbes loodusseisundit sõjaseisundiga? Sest meil puudub valitsus, mis reguleeriks ühiskonda puuduvad reeglid, normid ning käib alaline sõda kõikidega ja pidev hirm surma saada. Pidev valmidus,valvsus võitluseks. 5. Milline on Hobbesi suhtumine moraali?
ühendatud radikaalidega. 7. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 8. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. Küsimused: 1. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Hapnik ja vesinik, sest me koosneme põhiliselt veest. Süsinik aga on kõikides orgaanilistes ainetes. 2. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid? Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. Kui inimene on aga palju higistanud, siis on ta koos veega kaotanud ka hulga soolasid. Sel juhul peab lisaks veele manustama ka mineraalaineid, sest tavalises vees neid vajalikul määral ei sisaldu. SMineraalaineid ei saa sünteesida
Ka siin tasub meenutada, et haigus ei ähvarda üksnes inimese ihu, vaid ka tema elunarratiivi. Patsiendi olukorda tuleks näha fenomenoloogilises prismas. Ontoloogiline hooldamine/hoolimine Hoolimine käib inimese olemuse juurde ja on inimesele olemuslikult omane. Narratiivse lähenemise juures koosnes inimese enesekavand tema väärtustest ja sihtidest. Võiks öelda, et need väljendavad seda, millest inimene hoolib ja mis talle korda läheb. Me „koosneme“ sellest, millest me hoolime ja mis meile korda läheb. Kui me millestki väga hoolime, moodustab see olulise osakese meie identiteedist ja meie enesetõlgendusest. Nt sport sportlase puhul. Õenduse kontekstis võib seda identiteeti moodustavat hoolt näitlikustada järgnevalt: keegi hoolib väga oma tööst, kuid jääb krooniliselt haigeks, mis takistab tal seda tegemast. Sellel on isikule hävitav mõju, kuna ta ei saa enam tegeleda sellega, millest ta väga hoolib
pimedus `' (Bryson 2003:26) `' Meie, inimeste vaatekohast on erakordne see, kui hästi on kõik meie jaoks kujunenud. Kujunenuks Universum vaid pisinatukene teisiti, näiteks kui gravitatsioon oleks kübe 15 tugevam või nõrgem; või kui paisumine oleks toiminud pisut aeglasemalt või kiiremini, siis poleks pruukinud üldse olla stabiilseid elemente, millest koosneme meie ja maapind, millele me toetume. Kui gravitatsioon olnuks vaid kröömike tugevam, siis oleks terve Universum võinuks kokku vajuda otsekui viletsasti üles pandud telk. Siis poleks kujunenud ka täpselt õigeid väärtusi suurustele, mis annavad Universumile `'õiged'' suuruse, tiheduse ja koosseisu väärtused. Kui aga gravitatsioon olnuks nõrgem, siis poleks mitte midagi kokku koondunud. Universum oleks jäänud igavesti suureks hajusaks tühikuks `' (Bryson 2003:27) (joonis 5)
tema soomusrüü, varustatud valguse vägedega. Toimub suur lahing, võidab Deemon ja ürginimen langeb unne, ja deemonid neelasid alla tema pojad ja toimus pimeduse ja valguse segunemine ja on suur draama. Selelsk, et esimest inimest päästa, saadetakse valguse maailmast üks saadik äratama ürginimest, saadik on elav vaim, oma viie pojaga läheb siis äratma ja ürginimene tõuseb üles. Ta tapab palju deemoneid, et saada kätte oma pojad, ja valmistab deemoni laipadest maailma, ka meie koosneme deemonite laipadest :D Valgus-mõistus on olend, kes kehastub maa peal valgussaadikute kujul. Kunagi olukord kui kogu valgus koos, siis maailm põleb ära. Mani rajas oma religioosse organisatsiooni nimetataud mani kirikuks. Tegemist oli hierarhilise struktuuriga, koosnes kahest ringist. Siseringis olid täiuslikud, valitud. Suurem osa oli Mani järgjad ehk kuulajad ehk usklikud. Ülesnadkes oli Mani õpetuse levitamine. Ülesanne oli olla valguse vabastaja
see olekski isiksuse arengu kõrgeim aste. -) Sarnasus õpetus õpetus alateadvusest ja arheatüüpidest. Jung jaotas alateadvuse isiklikuks- ja kollektiivseks alateadvuseks ning oluliselt rohkem huvitaski teda see kollektiivne alateadvus, millel on erinevad tasandid või kihid. Grupialateadvuse kihid nagu perekond, rahvustegrupid ja järjest sügavamale liikudes muutub suuremaks ühisosa loomariigiga ning kõige sügavamal on järjest suurem lahustuvus, sest me koosneme kõik samadest osadest, ainest, molekulidest, aatomitest ning seega Jung ütleb, et päris põhjas kaotab psüühika maailm oma piirid ära ja kõik saab kui üheks. Kollektiivses alateadvuses asuvad siis Jungi arust arheatüübid. *) Jungi arust arheatüübid tingivad teatud reaktsioone ja tunnetusviise, olles ühteaaegu nii kujutlused kui ka emotsioonid ning samas on nad enamjaolt ka ajustruktuuriga päritavad
Tihti eksitakse aga ka seepärast, et maailm on tunduvalt komplekssem kui teooriad. Inimesed ei käitu tavaliselt nagu programmeeritud robotid ning seepärast jääb alati ruumi üllatusteks. Maailma komplekssus võib olla probleemiks riigiteadustele, seades ühtlasi piirid sellele, mille kohta me saame ja mille kohta me ei peaks arvamust avaldama. Eelistan siiski, et minu prognoosid lükatakse ümber, kui elada maailmas, kus inimeste käitumine on niisama etteaimatav kui aatomid, millest me koosneme. Mõnikord esitatakse politoloogidele küsimusi, millele me kui teadlased peaksime jääma vastuse võlgu. Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust
mise imelisust. See on tohutu ekstaas. Elu Universumis on tegelikult ime. Tegelikult ka kogu Uni- versumi olemasolu on üks suur ime. Elu eksisteerimine selles on veelgi imelisem. Kuidas on võima- lik kõige olemasolu, mida me teame ja tunneme. Kuidas füüsikalised või keemilised protsessid lõid elu eksisteerimise Universumis ( näiteks inimese enda teadvuse )? Kuidas see kõik funktsioneerib? On kujuteldamatult imeline, et me koosneme väikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks ja meie mõtlemine tegelikult tuleneb nendest. Nii samuti ka meie eksisteerimine. Reaalsus on tegeli- kult selline, mida kirjeldavad meile loodusteadused. Just seda nüüd tajutaksegi. Imeline ei ole ainult elu eksisteerimine Universumis, vaid ka Universum ise. On täiesti uskumatu kuidas ,,tühjus" ongi Universum. Kõik algas olematusest. Midagi pole tegelikult olemas. Kuidas olematus loob kõige oleva ongi erakordselt imeline
mise imelisust. See on tohutu ekstaas. Elu Universumis on tegelikult ime. Tegelikult ka kogu Uni- versumi olemasolu on üks suur ime. Elu eksisteerimine selles on veelgi imelisem. Kuidas on võima- lik kõige olemasolu, mida me teame ja tunneme. Kuidas füüsikalised või keemilised protsessid lõid elu eksisteerimise Universumis ( näiteks inimese enda teadvuse )? Kuidas see kõik funktsioneerib? On kujuteldamatult imeline, et me koosneme väikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks ja meie mõtlemine tegelikult tuleneb nendest. Nii samuti ka meie eksisteerimine. Reaalsus on tegeli- kult selline, mida kirjeldavad meile loodusteadused. Just seda nüüd tajutaksegi. Imeline ei ole ainult elu eksisteerimine Universumis, vaid ka Universum ise. On täiesti uskumatu kuidas ,,tühjus" ongi Universum. Kõik algas olematusest. Midagi pole tegelikult olemas. Kuidas olematus loob kõige oleva ongi erakordselt imeline
mise imelisust. See on tohutu ekstaas. Elu Universumis on tegelikult ime. Tegelikult ka kogu Uni- 35 versumi olemasolu on üks suur ime. Elu eksisteerimine selles on veelgi imelisem. Kuidas on võima- lik kõige olemasolu, mida me teame ja tunneme. Kuidas füüsikalised või keemilised protsessid lõid elu eksisteerimise Universumis ( näiteks inimese enda teadvuse )? Kuidas see kõik funktsioneerib? On kujuteldamatult imeline, et me koosneme väikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks ja meie mõtlemine tegelikult tuleneb nendest. Nii samuti ka meie eksisteerimine. Reaalsus on tegeli- kult selline, mida kirjeldavad meile loodusteadused. Just seda nüüd tajutaksegi. Imeline ei ole ainult elu eksisteerimine Universumis, vaid ka Universum ise. On täiesti uskumatu kuidas „tühjus“ ongi Universum. Kõik algas olematusest. Midagi pole tegelikult olemas. Kuidas olematus loob kõige oleva ongi erakordselt imeline
annaabi.ee 
