rakenduste üle. Lisaks võib ta kontrollida ka valitud võrgunduse komponente. Soovituses mainitud kasutuselevõtu mudelid on järgmised: Privaatne pilv. Pilve infrastruktuur on eraldatud ainukasutuseks ühe organisatsiooni poolt, hõlmates mitmeid kasutajaid (nt erinevad äriüksused). Selle pilve omanik ja haldaja võib olla organisatsioon ise, mõni kolmas isik või nende kooslus ning see võib eksisteerida äriruumides või ka väljaspool. Kooskonna pilv. Pilve infrastruktuur on eraldatud ainukasutuseks ühe kindla, ühist huvi omavate organisatsioonide, kooskonna kasutajate poolt. Pilve võib omada ja hallata üks või suurem arv organisatsioone, kes kuuluvad kooskonda, kolmas isik või nende kombinatsioon. Selline pilv võib samuti asuda nii äriruumides kui ka väljaspool. 4 M.A. Melzer. Copyright Enforcement in the Cloud. - Fordham Intellectual Property, Media & Entertainment Law Journal, 2011, No 2, p 410 5 P. Mell, T
Modernse kapitalismi arengu eeltingimused: kultuurilised – „kapitalismi vaim“; institutsionaalsed – linn, riik, teadus, õigussüsteem jne 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Modernne ühiskond kui protsess – Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt, sisemise keerukuse tõus ning järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta majandus” Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: Infoühiskonna areng; suurendab nii avatust kui ebakindlust; Individualiseerumine :• Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid •
vastastikku mõjutades. 1) kommunikaatorivõimed Ei kasutata meediume. 2) suhtumine 3) teadmised 4) positsioon ühiskonnas 5) kultuur Kommunikatsioon täidab ühiskonnas kolme funktsiooni: a) keskkonna seire (valve - surveillance of the environment), ohtude ja võimaluste avastamine mis mõjutavad kooskonna väärtusi ja selle komponente. b) ühiskonna osade sidumine (ingl the correlation of the parts of society), et reageerida keskkonnale c) sotsiaalse pärandi ülekandmine ühelt põlvkonnalt teisele (ingl transmission of the social heritage from one generation to the next).
Jätkusuutlik ühiskond: • Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. • Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Giddens ja Beck: kaasaaegse ühiskonna põhijooned: • Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt • Sisemise keerukuse tõus • Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta“ majandus Refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: • Infoühiskonna areng; • Suurendab nii avatust kui ebakindlust; • „everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses“ (Giddens, 1998: 104)
Oluline: – o tegutsemiskultuur; toote või teenuse kvaliteet; sisemine imago; väljaspool Tallinna ja Tartut tavaliselt pole. Teha omalt poolt kõik, et ajakirjanik saaks mugavalt, kiirelt sõita meediasuhted. mõjutab seda, mida o-st arvatakse ja mäletatakse; korrastab in reaktsioone, tegutsemist ja väljapoole suurlinna. hoiakuid; ennustab, kuidas in millegi suhtes käitub. Sisemine i on kooskonna liikmete peas tekkinud kujutluspilt o-st. loovad kooskonna liikmed. Kriisid ja eiratud riskid: Kriisid sünnivad eiratud riskidest, Indrek Treufeldt (1996) 3 staadiumi: Maine on uskumuste kogum, mis avalikkuses levib o kohta. saab teadlikult luua - selleks vaja integreeritud (1)riski- nt Läänemerel liikuvad tankerid; (2 õnnetuse- nt merre sattunud õli; ja (3) järelkriisi nt in kommu strateegiat. Moodustub erinevatest imagotest
Kapitalismi põhitüübid: 1) Ratsionaalne kapitalism 2) Poliitiline kapitalism 3) Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism. Peamised domineerimistüübid: Religiooni(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: 5) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste Kaasaegse ühiskonna põhijooned: · Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt · Sisemise keerukuse tõus · Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, ,,kaaluta" majandus Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: · Infoühiskonna areng · Suurendab nii avatust kui ebakindlust · ,,everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses" Individualiseerumine Aja ja ruumi lahutatus:
· fikseerida töö eesmärk (teavitaja, ühenduse pidaja jne); · määrata suhtekorraldaja vastutusvaldkond; · formuleerida volitused tema valdkonnas; · määrata kindlaks koostöörühmad nii organisatsiooni sees kui suhetes avalikkusega; · planeerida arengusuunad; · planeerida koolitus; · fikseerida võimalikud eriülesanded (kriisikäitumine vms). Past`lt · Imago on organisatsiooni kohta käivate muljete summa, pilt, mille on loonud indiviid või sihtgrupp; · Sisemine imago on kooskonna liikmete peas tekkinud kujutluspilt organisatsioonist · Imago sisaldab muljeid ja hinnanguid · Maine on uskumuste kogum, mis avalikkuses levib organisatsiooni kohta. · Imago on kujutluspilt, mis ei peegelda organisatsiooni kõiki omadusi. Kui imagot teadlikult luuakse, siis on tegu "pettusediskursusega". · Mainet saab teadlikult luua - selleks vaja integreeritud kommunikatsiooni strateegiat · Imago loovad sihtgrupid. Sisemise imago loovad kooskonna liikmed.
15 Mitteosalusrühm e "nemad" igasugune alternatiivne rühm, kuhu indiviid ei kuulu ja millega ta ei samastu Sotsiaalsete suhete võrgustikud (erinevatest suhete iseloomust tingitud) indiviidi seotus rühmadega. Võrgustikud sisaldavad rühmi ja võimaldavad kaudselt kontakti teiste rühmadega. Sotsiaalsed võrgustikud olulised: · kooskonna identiteedi kujunemisel · saavutuslikkuse suurendamisel · situatiivsetes suhetes Referentrühm (või referentsrühm) rühm, - kuhu inimesed tahaksid kuuluda, - millega tahaksid samastada, - mille liikmete hinnangud on olulised enesehinnangu andmisel, - mille liikmete käitumisstandardeid jäljendatakse või omaks võetakse, - kuhu indiviid ei pruugi, aga võib kuuluda Oluline kaasaegse reklaamitööstuse kontseptsioonis:
probleemide uurimine; kliiniline psühholoogia; konsulteerimise psühh; tööstuse-ja organisatsiooni; hariduse psühh; koolipsühh; nõustamise; psühholoogid avalikus teenistuses; militaarpsühholoogia. Täiskasvanu areng ja vananemine; rakendus- ja inseneripsüh; rehabilitatsioonipsühh; tarbijapsühh; teoreetiline, filosoofiline psühh; käitumise analüüsi; psühh.ajalugu; kogukonna (kooskonna) psühh; psühhofarmokoloogia; psühhoteraapia; psühh. hüpnoosi; State psychological association affairs; humanistlik psühh. 8. Psühholoogia areng. Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt eristatakse kahte psühholoogia arengu mudelit. Millised need võiksid olla? Akumulatsiooni mudel: kaasaegne psühholoogia eelneva arengu tulemus. Järjepidev areng.
ja majanduslikku jõudu. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu. Kompromiss kultuuri ja kapitali vahel Ühiskond ja linn. Linna kuvand ja konkurentsivõime. Sihtkoha brändimine Linn on suhteliselt suur, tihe ja sotsiaalselt heterogeenne indiviidide koosseisuga püsiv asustus (L. Wirth, 1938). on koht, kuhu on kontsentreeritud maksimaalne võim ja kooskonna (ühiskonna) kultuur (L. Mumford, 1938). on asustatud keskus, mis erineb väikelinnast ja külast suuruselt ning selle piires praktiseerivate tegevusalade mitmekesisuse ning ulatuse poolest. Need tegevusvaldkonnad on tavapäraselt religioosne, sõjalis-poliitiline, majanduslik, hariduslik ja kultuuriline. Kõik need funktsioonid on seotud võimu kasutamisega ümbritsevate maakohtade üle (Jary & Jary, 1999).
* kollektiiv ei ole võimeline tootma liikmete vahelist kokukuuluvust, solidaarsust, ,,sotsiaalset kapitali" (termini juurde tagasi hiljem). - mõlemad viitavad kapitalismi ja industrialismi probleemidele. Kriitika nii ,,vasakult" (vanasti Marx ja erinevat laadi sotsialistid, praegu ka rohelised, nn. ,,uued sotsiaalsed liikumised") kui ka ,,paremalt" (konservatiivid) => tegemist suurel määral ka poliitilise probleemiga: kuidas saavutada paremat kooskonna/kogukonnatunnet? Või: Kuidas kaitsta kooskonda lagunemise eest? * vanasti nn. utoopiliste sotsialistide kommuuniideed ja kommuunikatsed. Hiljem nt. roheliste, alternatiivete eluviiside pooldajate katsed # aga ka nt. usulised kogukonnad (Ameerikas nt. Amish'id) * nt. linnaplaneerimises on püütud leida viise, kuias toetada ,,kogukonnavaimu" teket * sotsiaalfilosoofiline ja poliitiline mõttesuund kommunitarism (communitarianism): arusaam, et kogukond on indiviidi alus, mitte vastupidi
vormimisel. Osalusdemokraatia ei tähenda ainult ühekordseid massiaktsioone või kampaaniaid. Siia kuulub ka mitmesuguste kodanikefoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Osalusdemokraatia on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev kohalik omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s). Internet lisab võimalusi osalusdemokraatia arendamiseks ka laiemalt kui ainult ühe kooskonna või omavalitsuse tasandil. Moodsad tehnoloogilised lahendused võimaldavad kodanikel ametiasutuste ja poliitikutega vahetult suhelda. Samas näib, et internetile pandi liiga suuri lootusi, sest rahva poliitiline aktiivsus pole e-demokraatia tõttu märgatavalt tõusnud. Elitaardemokraatia keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Võib öelda, et elitaardemokraatia on esindusdemokraatia suund. Elitaardemokraatia
iseloomustaks nt selline arusaama, et mulle meeldib sinuga koostööd teha, koos olla, ma tahan seda mida oman jaotada nii, et meil mõlemil oleks hea olla. Ka tulevikus tahan ma hoolitseda sinu käekäigu eest, nii, et see kindlustaks meie suhte jätkumise. Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Usaldus ja probleemidest rääkimisega hakkavad inimesed käituma nii, mis võimaldaks suurendada kooskonna heaolu ilma et kardetaks, et keegi üritab neid ära kasutada oma egoistlike huvide tõttu. Kui aga usutakse, et teine käitub ka egoistlikult, siis inimesed käituvad kergemini ka ise nii. Selline prosotsiaalne käitumine toimub aga eelkõige siis, kui räägitakse avalikult probleemidest ja kui eksisteerib usaldus inimeste vahel. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. c)ähvardussüsteemid:
iseloomustaks nt selline arusaama, et mulle meeldib sinuga koostööd teha, koos olla, ma tahan seda mida oman jaotada nii, et meil mõlemil oleks hea olla. Ka tulevikus tahan ma hoolitseda sinu käekäigu eest, nii, et see kindlustaks meie suhte jätkumise. Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Usaldus ja probleemidest rääkimisega hakkavad inimesed käituma nii, mis võimaldaks suurendada kooskonna heaolu ilma et kardetaks, et keegi üritab neid ära kasutada oma egoistlike huvide tõttu. Kui aga usutakse, et teine käitub ka egoistlikult, siis inimesed käituvad kergemini ka ise nii. Selline prosotsiaalne käitumine toimub aga eelkõige siis, kui räägitakse avalikult probleemidest ja kui eksisteerib usaldus inimeste vahel. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. Ähvardussüsteemid:
annaabi.ee 
