4) kasutada puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat. 5) kände töödelda vastavate preparaatidega. KÜLMASEEN võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel. Eriti ohtlik männil kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Välistunnusteks okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. HAAVATAELIK põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, raieküpsetest puudest sageli 90-95% nakatunud. Haavikute kasvatamisel üks olulisim probleem. MÄNNI-KOOREPÕLETIK noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. 2.2 Putukkahjurid
Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, kambium selle ümber hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Toimivat tõrjet pole, haiged puud raiutakse. Haavataelik Viljakehad on lühikesed, sageli peaaegu liibunud. Eestis esineb väga ulatuslikult. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Raieküpsetest puudest on sageli kuni 90-95% nakatunud. Nooremates puudes levib mädanik pisut aeglasemalt. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab suurt majanduslikku kahju ja on üheks peamiseks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise
uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemiline tõrje, mugulate puhtimine, haiguskindlad sordid, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine.
kõrgemale, tüükasse ja tüvesse. Puujuurte nakatumisele ja suremisele järgnevad tavaliselt muutused võras, seega võib juuremädanikku kahtlustada siis, kui: · Puu lehed või okkad on muutunud väiksemaks ja kahvatumaks kui eelmistel aastatel · Võrsete juurdekasv on ebanormaalselt väike · Kevadel on lehtimine hilisem ja/või sügisel langevad lehed enneaegselt · Võra hõreneb ja hakkab ladvast alates kuivama Mädanikuohule ka juurekaelal näha olevad vanad koorevigastuste jäljed ning tüve allosas leiduvad õõnsused. Mõnel juhul jämeneb puu juurekael pudelikujuliselt see kasvatab paksemaid aastarõngaid, kompenseerimaks tüükas laienevat mädanikku. Kui lähedal asuvatel kas tormiheitest või kuivanud puude kändudel esineb seente viljakehasid, siis on suure tõenäosusega nakatunud ka püsti seisvad puud, sest mitmed seened on võimelised levima juurekontaktide abil. Tüvemädanikest on levinumad südame- ehk lülipuidumädanikud. Need saavad alguse:
Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Männi-koorepõletik (Peridermium pini) Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi
Võrsikuks nimetatakse emataimega ühenduses olevat juurdunud võrset, mis eraldatuna moodustab uue taime. Võrsikutega paljundatakse enamasti puukoolides ilu- ja viljapuid ning põõsaid, kui teised vegetatiivsed paljundamiseviisid ei anna tulemusi. Võrsikute juurdumist kiirendavad võtted pidurdavad assimilaatide ja kasvuainete liikumist ja soodustavad nende kogunemist juurte tekke piirkonda. Põhiliseks juurdumist soodustavaks võtteks on koorevigastuste tekitamine (täkestamine) ülevalpool juurte moodustumise kohta. 3.4.1. Erinevaid võrsikutega paljundamise viise: 1) Paljundamine lookvõrsikutega: Emapõõsa ümber kaevatakse kevadel 15 – 20cm sügavune kraavike. Eelmise aasta noored võrsed painutatakse maha, nii et nende keskosa ulatub kraavipõhja, kuhu see kinnitatakse konksu abil. Kraavike täidetakse mullaga. Võrse 10-15 cm tipp juhitakse üles (parempoolne joonis)
ovaalsed valkjad laigud. Hiljem arenevad see veripunaseks (niiske ja noor viljakeha). neist õõnsused. Mädanik asetseb tüve kesk Valdavalt kuusel oluline mädaniku tekitaja või ülaosas (võras). Kahjustab põhiliselt meie metsades. Seondub kuuskede vanemaid üleseisnud puid. Teda on raske koorimisega põtrade poolt. Nakatumine diagnoosida, sest kaua aega pole võimalik koorevigastuste kaudu. Mädanik väga kiire teda näha. Mädaniku esinemine ei peegeldu ja aktiivne ning haarab puitu kogu ristlõike viljakehade põhjal väliselt. Eestis küllaltki ulatuses. Enamus puid langeb tormimurru sage. Saprotroofne seen eluskudesid ei ohvriks, eestis väga sage. Lamavatel tüvedel kahjusta. Vanades männikutes, soistunud okaspuukändudel. Eluspuu surmab küllalt männikutes enamasti üksikpuudel. kiiresti
Külmaseen o Võib tekkida kõikidele PL-del, ohtlikumad KU ja MÄ o Juurte mädanik, viib puu hukule o Esineb igas vanuses puudel o Lehtede ja okaste kolletumine, juurdekasvu järsk lang o Tõrjet ei tunta, nakatanud puud raiutakse Haavataelik o Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku o Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud o Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu o Mädanik väga levinud, nakatab 20-30 a puid o 90-95% raieküpsetest haavadest mädanikuga o Kuni 50 a puudes ületab puu juurdekasv mädaniku leviku Männi-koorepõletik o Iseloomulik noorematel puudel o Kuumuse toimel koore vigastused o Koore alune elutegevus seiskub o Tüve ühel küljel jämeduskasv seiskub, teisel küljel suureneb – tüve eksentrilisus Putukkahjurid
moodustavad seal seeneniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. On juurepessu järel üks ohtlikumaid metsapuude seenhaigusi. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. vanustes puudes. Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 90-95%. Mädanik nooremates puudes levib pisut aeglasemalt. Kuni 50 aastastel puudel ületab iga-aastane juurdekasv mädaniku levikukiiruse, vanemas eas aga mädaniku levik on kiirem kui puude juurdekasv, siit ka tänapäeval haavikute madal raievanus. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult.
idanemiseks vajalik suhteliselt kõrge temperatuur (+38 +45º C). Sellega ongi seletatav tema levik põlendikel, kuid ohtlikku kiirelt arenevat, mändide jaoks hukutavat juuremädanikku võib põleseen põhjustada kohati ka kuivades luitemännikutes. Haavataelik (Phellinus tremulae) on üks agressiivsemaid ja laiema levikuga seeneliike meie metsades. Haavataelik põhjustab haava, harva ka paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksakohtade kaudu, kust mädanik tungib tüve keskele. Ühest metsapõlvest teise võib nakkus kanduda ka juurevõsudest uuenemisel. Haavataeliku viljakeha, mis esineb sageli puutüve oksakohtadel, on laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud, musta, servast pruuni pealisküljega, alakülg pruun. Haavataelikut esineb kõikjal. Väga harva leidub Eestis suhteliselt terveid vanemaid haavapuistuid. Tõrje
noori männitaimi alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, rajama. F vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu (Eestis harvem paplite südamemädanikku. Puud On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja olulist metsakaitselist tähtsust ei nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. keskealiste kuusemetsade kahjureid! oma) Hiljuti aga leidsid Soome metsateadlase, et Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju tegemist on siiski erinevate liikidega ja ka vanustes puudes. metsale? Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 1
Hetkel on põtrade arvukus taas tõusuteel ja 2001 aastal loendati Eestis ligikaudu 10 000 põtra. Kuidas põder metsa (puid) kahjustab? Noorte mändide puhul söövad nad ära puukeste ladvad ja võrsed ning seoses ulatuslike põdrakahjustustega noortes männikultuurides kultiveeriti männikuid väga väikeses mahus, pearõhk pöörati kuusekultuuride rajamisele. Noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40 aasta vanuseid) kuuski. Tekkinud koorevigastuste kaudu pääsevad puitu mitmesugused mädanikku tekitavad seened ja reeglina kahjustatud puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad vanemaid haabu. Haabu ja mõningaid lehtpuid kooritakse kuni korba tekkimiseni. Metskits kärbib nooremaid puid, eriti meeldivad talle mõningad eksoodid (serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse
Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. vanustes puudes. Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 90-95%. Mädanik nooremates puudes levib pisut aeglasemalt. Kuni 50 aastastel puudel ületab iga-aastane juurdekasv mädaniku levikukiiruse, vanemas eas aga mädaniku levik on kiirem kui puude juurdekasv. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku
annaabi.ee 
