S Montequiersi on öelnud: ,,Me saame kolm haridust: ühe vanematelt, teise kooliõpetajailt ja kolmanda elust. Kolmas räägib kõige vastu." Minu arvates ongi kõige parem õpetaja elu ise. Elukoolis käime me iga päev ja omandame tarkusi, mida ,,päris" koolides teada ei saaks. Peale põhikooli võiks õpilane hakata mõtlema, missugused on tema eesmärgid hariduse omandamises ja elukutse valiku tegemisel. Pean koolis olevate tulemuste kõrval oluliseks ka väärtusi elukoolis. ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on" (eesti kirjanik Karl Ristikivi). Karl Ristikivi öelduga olen ma nõus. Valikuid on palju ja valida saavad kõik. Valik hariduses nõuab hoolikat läbimõtlemist. Tark otsus viib õigele teele!
Mis on tarkus? Tarkust võib mõista mitmeti. Näiteks kaasasündinud tarkus ehk instinktid ja elu jooksul omandatud tarkused. Kaasasündinud tarkusi läheb meil vaja selleks, et hakkama saada oma elu esimestel aastatel. Edasise elu jooksul läheme lasteaeda, kus õpime algtarkusi, seejärel põhikooli, kus algab täiendatud tarkuse omandamine. Formaalharidus annab sulle raamteadmised ja oskused, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib (koolitunnistus ja eksamid). Peale formaalhariduse on olemas ka veel mitteformaalne haridus ning informaalne haridus. Mitteformaalne haridus on sisult ja vormilt vähem piiritletud ja osalemine on vabatahtlik. Selle käigus pakutakse rohkesti sotsiaalsete oskuste arendamise võimalust. Informaalne õppimine toimub aga täiesti koolivälises keskkonnas: huviklubides, sõpradega aega veetes, reisides, lugedes, internetis surfates jne. See on rohkem tegevus kui õppimine selle sõna klassikalises tähenduses
Franklin „Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad edasi ja vähesed omandavad.“ – Karl Kraus Haridus kui mõiste on segane ka haritud inimestele. Läbi aegade on vaieldud selle lihtsa, kuid samas nii keerulise sõna üle. Ühed ütlevad, et igal haritud inimesel peab olema kõrge eruditsioon ning teised seevastu, et elukool on see kõige suurem koolitaja. Viimast väidab oma teoses ka Karl Ristikivi öeldes, et „Koolitunnistus ei tähenda midagi – alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on.“ Selle argumendiga ei saa ma täielikult nõustuda, sest ka õppeasutuses saadud teadmised on äärmiselt tähtsad, kuid nende ellu rakendamine on keerulisem kui omandamine. Eks peaks siingi mõlemad pooled tegema kompromissi ning leppima kuldse keskteega. Inimene õpib kogu elu ning kõik meist ei sure lollina. Ajal, mil laps õpib oma
teadma peaks, et konkureerida kogemustega kandidaatidega. Õpetage meile ka meie, kui kodaniku, õigusi põhjalikult ja meeldejäävalt. Ma võiksingi jääda neid siia loetlema. Kuid kõige eelnevaga tahtsin ma jõuda mõtteni, et kooli ülesanne peaks olema õpilasi valmistada ette eluks, mitte eksamiteks. Tuleks kaotada mõningaid aineid või neid muuta ja asendada praktilistemate teadmiste omandamisega, sest nagu ütles Karl Ristikivi, kunagine eesti kirjanik: „Koolitunnistus ei tähenda midagi- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on.” Kuid kõike ei saagi oodata koolilt, tuleb ka ise olla aktiivne ja uurida võimalikult palju vanematelt või õpetajatelt. Me ei saa oodata ideaalseid muutuseid, kui me ise ei avalda enda mõtteid ega küsi midagi õpetajatelt. Peame andma märku nii endast, enda mõtetest kui ka ootustest ning vajadustest. Sest ka Sokrates kord ütles: „Hakka rääkima, et ma sind näeksin.”
Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Paulo Coelho, 1947- on brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Ja nii kui nad (inimesed) meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Karl Ristikivi, 1912-1977 oli eesti kirjanik Koolitunnistus ei tähenda midagi -- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on. Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada. Sass Henno, 1982- on eesti kirjanik Me ütleme pidevalt asju, mida me ei mõtle ja seetõttu saame ka koguaeg haiget. Ja mitte ainult meie, vaid ka inimesed, kellest me võib- olla tegelikult hoolime. Anton Hansen Tammsaare, 1878-1940 oli proosa- ja näitekirjanik, esseist ja
Dostojevski romaanist "Kuritöö ja karistus," kus Raskolnikovi ülikoolitee jäi poolikuks just raha puuduse tõttu. Tänapäeval võiks öelda, et keskkool ja ülikool on põhimõtteliselt siiski kohustuslikud, kuna kasvõi kõige lihtsama töö saamiseks on vaja mingeid eelnevaid kogemusi ja teadmisi. Mitte ükski tööandja ei taha võtta tööle inimest, kellel puudub haridus, kui tal on võimalik valida ka haritud inimest. Karl Ristikivi on öelnud:" Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene mis ta tõepoolest väärt on." Tegelikult on tänapäeva ühiskonnas ikka määravaks just nimelt tunnistus mis tõestab, et sul on teatud haridus omandatud, kuid keegi ei saa garanteerida, et ülikooli hariduse omandanud isik on osavam oma töös kui ainult keskkooli haridusega persoon. Suurt osa inimese intelligentsuses mõjutab ka perekond ja ümberkaudne ühiskond, ka see võib olla ajendiks sellele, et mõned tudengid
täiskasvanud oma ala professionaalid ning nemad peaksid oskama õpilast aidata nii õppimises, eraelus kui ka teistes küsimustes. Õpetaja peaks mõtlema ratsionaalselt, kuid samas olema ka positiivse ellusuhtumisega, sest niimoodi võib ta taastada õpilase tegutsemistahte nii õppimisse kui ka oma vaba aja tegemistesse. Me võime küll arvata, et peale kooli läbimist oleme me targad ning meil pole enam midagi juurde õppida. See on aga väga vale arusaam. Karl Ristikivi on öelnud: ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi -- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on." Kuna koolis õpetatakse enamjaolt ainult teoreetilisi teadmisi, jääb sellel ajal praktikast palju puudu. Järgnevas elus on vajalik oma vaimuvara rakendada. Vaatamata kooli halbadele külgedele, on tal ka palju positiivseid pooli, mida me esimeste haridusteekonna aastatel ei pruugi taibatagi. Käsikäes kooliga areneb inimeste aju, mõistus. Tekivad maailmavaated, suutelisus
Braunau linnas Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. · Hitleri vanemad ema Klara Hitler ja isa Alois Hitler olid mõlemad pärit Waldviertelist, kehvast kaugest maakolkast Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili Viinist kirdes. · Üheteistkümne aastasena 1900. aasta septembris läks Adolf Linzi reaalkool. · Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, ta viidi teise kooli üle, sest tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler noorena Suguvõsa · Nende perekonnas kasvas kuus last. Hitler oli neist neljas. · Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. · Hitler oli kiindunud oma emasse aga isa kirjeldas ta oma raamatus äkilise türannina. · 1913. aastal pages ta Münchenisse, et pääseda Austria sõjaväest. · Kui Saksamaa kuulutas 1914. aastal Venemaale sõja, astus Hitler kärmelt vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke.
vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile hea haridus. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkool. See oli keskkool, mis andis poistele tehnilise ja kaubandusliku eriala. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, mitte sellepärast, et ema poleks suutnud maksta õppemaksu, vaid seepärast, et tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Ta viidi teise kooli kus ta oma haridustee lõpetas kuueteistkümne aastasena. Suguvõsa Viin ja juudid Adolf Hitleri elus ,, See periood karastas mind," Nii ütles Hitler 1908. aasta veebruarist kuni 1913. aasta maini Viinis veedetud aja kohta, kui ta lahkus Austria pealinnast Münchenisse, et alustada Saksamaal uut elu. Kui ta 1923. aastal Landsbergis vangis istudes ,,Mein Kampfi" kirjutas, tekitas Viin temas üksnes ,,süngeid
" · ,,Mul ei saanud kunagi tekkida tunnet, et mul oli õigus või midagi kuulus minule ..." · ,,Mu auahnuseks kujunes olla hea laps ja sellega võita inimeste armastus." · ,, Et nad kõik kohtlesid mind ühteviisi, peaks tõestama, et viga ei olnud mitte nendes, vaid minus. ... See oli mu enda varastatud eluõigus." · Onu lapsel hea tunnistus, onu väga uhke. Näeb Bobby veel paremat => ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on." => süüdistatakse uhkuses · ,,Ma ei teinud, mida minult oodati, ega täitnud seega oma kohust kaasinimeste vastu." (Eeldati, et temast saab kurjategija, paheline inimene. Tal polnud aga sõpru, kes teda kiusatusse viiksid + uhkus ja jonn ->ei täitnud ootusi) · ,,Mu uhkus on alsolotl (konn, kes sigib ja elab vastsestaadiumis), kes ülbelt trotsis arengulugu ja
joontes maksab seesama ka "moodide" kohta kirjanduses, kunstis ja mujal. Juba Koguja ütles rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi, et ei ole midagi uut päikse all. Vanglad on tavaliselt mõeldud karistusena. Aga kas süütult või mitte, me kõik istume oma elu jooksul aastaid ootamisvanglas. Oleme seotud kohaga ja ajaga, kõik elu normaalsed protsessid on enamvähem ära lõigatud või takistatud. Ootajal on sama vähe vabadust kui vangil. Koolitunnistus ei tähenda veel midagi- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on inimene, kes õnnetuse läbi on kaotanud ühe jala , ei mõtle üldse palju jalale, mis alles jäi. See ei tähenda aga veel, et ta selle jalaga rahul oleks. Nimed on ju selleks, et inimesi üksteisest eraldada. Inimesed võtavad luulekeele tihti abiks, et rääkida millesti muust- elupuu varjust, mulla sõrmedest ja pimeduse vaikimisest.
" Et midagi tõeliselt väärtustama õppida,tuleb sellest eemal olla. Probleemid on need mis panevad meid elu õnnehetki väärtustama. Mõtted on need mis annavad unistustele tiivad . Ära küsi, kui vastusest ei sõltu midagi. Me ei tohi uuesti tagasi vaadata, kui me ei taha, et minevik meid jälle kätte saaks. Mida kaua ootad, seda kaua naudid, mis ruttu käes, see ruttu möödas . Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada. Rahu algab naeratusest. Koolitunnistus ei tähenda midagi -- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on. Õnn tuleb nende juurde, kes naeratavad. Selles peitubki maailma häda, et me ise omal nahal ei tunne, mida me korda saadame. Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema. Elu on nagu jalgratas -- selleks, et tasakaalu hoida, tuleb edasi liikuda. Selleks et õnne leida, pole vaja kaugele minna. Ta on lähedal, on seda kogu aeg olnud.
Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse. Oma vanemate ja vanavanemate kodukülad Austria Metsaveerandikus (Waldviertel) laskis ta suvel 1938, kohe pärast anslussi
Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. Esimeses maailmasõjas Et Hitler ei vältinud sõjaväeteenistust kui niisugust, seda näitas asjaolu, et pärast Esimese Adolf Hitler maailmasõja puhkemist (augustis 1914) astus ta vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri
isa, kes armastas ranget korda. Isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstilembusega pistmist, pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumis-katsetel läbi kukkunud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta.. Sihitu noorpõlv Aastast 1903 hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Emal ei olnud palju võimu oma isepäise poja üle, kes endale ise elatist teenimata elas kodus ning unistas kunstnikuks või arhitektiks saamisest. Tema ainus sõber oli polsterdaja poeg August Kubizek. Koos käidi teatris, ja sealt pärineb Hitleri kirglik
olnud ehkki ta pole üldse mu lapse isa. Me hakkame Ahmediga elama metsas tema treileris. Treileri ümber on aed, kus me kasvatame kanepit. Kanepit anname me ka Ahmedi sõpradele, kes omakorda annavad meile kokat ja heroiini. Ema, palun palveta, et avastataks AIDS-i vastane ravim, Ahmedil on seda väga vaja! Tegelikult olen ma praegu naabrite pool ja kirja kirjutasin ma selleks, et sa taipaksid, et elus on palju hullemaid asju, kui minu koolitunnistus kapi ülemisel riiulil! Parimad nimed Valve Naaber, Mihkel Välk, Tuule Veski, Ronni Taim, Betti Piim, Leili Viskaja, Killu Klaas, Viivi Taja Heli Hark, Robi Rohi, Jaana Lind, Heinar Kootikum, Janar Kootikum, Tuule Tõmme, Lennu Masin, Heli Kopter, Valve Koondis, Liiva Kast, Maia Smokk, Alla Kukkuja, Valli Kraav, Liis Ing, Valve Laud, Kaja Kõlar, Maare Form, Heli Redel, Anna Taha, Vilja Saak, Luule Taja, - Ühel õigel eesti mehel peaks olema ikka BMV,HIV ja EMT.
Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. Sihitu noorpõlv Aastast 1903 hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensioni ja ema toetuse varal ohjeldamatut boheemlaseelu. Emal ei olnud palju
Illimar jäi saks-silla juurde meeste juttu kuulama. Väike tundmatu vanamees rääkis ühe loo Kohkva paruni surmast. Illimar nägi nüüd luupainajaid sellest. Järgmisel õhtul maeti härra ning Illimar koos emaga oli ka rongkäigul ning matustel. Illimar ei saanud matustel toimunust aru. Ta jäi kuulama meeste juttu, sealhulgas oli ka Hirmu Juhan. Pimedas nägi Illimar oma ema ning nad läksid koju. Neli päeva hiljem peeti ka Pöta- Tõnise matuseid. Vend Karla pääses suveks koju. Koolitunnistus oli hea ning isegi eelmise aasta käitumise pärast ei saanud ta isa käest riielda. Ema viis Illimari ka rätsepa juurde, kus mõõdud võeti ning Illimar sai endale uue ülikonna. Illimar võeti nüüd ka linna kaasa ning Karla oli kade. Illimar arvas reisi huvitav olevat, aga ise magas ta tegelikult enamuse sõidust maha. Nad peatusid kõrtsis, et süüa ja juua ning läksid siis edasi. Ületasid lodjaga jõe ning varsti oligi linn paista.
oskusi ja teadmisi, st. temas sisalduvat inimkapitali. Kõrgema haridusega inimesed saavad parema töökoha ja kõrgema sissetuleku, kuna nad saavad tööga paremini hakkama. Koolis omandatakse edasiseks eluks, sh. tööks, vajalikke teadmisi. Konfliktiteooria (Randall Collins, Samuel Bowles, Herbert Gintis) omandatud hariduslik kvalifikatsioon näitab, et inimene on omaks võtnud ühiskonnas domineerivad väärtused. Hariduse juures pole tähtis mitte teadmised, vaid koolitunnistus. Kõrgema haridusega inimesed saavad parema töö ja kõrgema sissetuleku, kuna tööandjad eelistavad neid (produktiivsusega mitteseotud põhjustel). Varjatud õppekava (hidden curriculum) see mida õpetajad õpilastele õpetavad korraliku käitumise kohta, aga mida pole ametlikus õppeprogrammis kirjas. Töölisklassi noortele õpetatakse kuulekust, keskklassi noortele iseseisvust.
Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. 4 1903. aasta alguses Alois Hitler suri (Adolf oli siis 13), aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. 1.3 Sihitu noorpõlv Aastast 1903 hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensioni ja ema toetuse varal ohjeldamatut boheemlaseelu. Emal ei olnud palju
esimesel kuul mulle toeks olnud ehkki ta pole üldse mu lapse isa. Me hakkame Ahmediga elama metsas tema treileris. Treileri ümber on aed, kus me kasvatame kanepit. Kanepit anname me ka Ahmedi sõpradele, kes omakorda annavad meile kokat ja heroiini. Ema, palun palveta, et avastataks AIDS-i vastane ravim, Ahmedil on seda väga vaja... Ema, tegelikult olen ma praegu naabrite pool ja kirja kirjutasin ma selleks, et sa taipaksid, et elus on palju hullemaid asju, kui minu koolitunnistus kapi ülemisel riiulil ... " *** Sulen silmad ja hoian neid pimedas, soovin, et oleksid siin. Ma tahaks et sa teaks seda. Aga sa ei tea. Ma tahaksin sulle seda öelda, aga kardan kukkuda, kukkuda ja puruneda. Ma tean et parem pole loota ja unistada. Aga ma ei saa. Mu süda ei jõua valutada enam. Kui sa leiaksid tee, kui sa vaid tuleksid, oleksid ja jääksid .. Aga mina .. ma parem peidan pea käte vahele. ***
annaabi.ee 
