kui ka üldine edu tulevikus. Minu ülesanne on selgitada välja õpiraskuse olemus ja otsustada, millist tugiteenust laps vajab. Kindlasti sooviksin õige otsuse tegemisel abi kooli psühholoogilt. Õpiraskustes oleva lapse puhul väheneb tema arusaamis-ja keskendumisvõime. Tema tähelepanu võib olla hajunud mujale ning tahe õppida on vähene või puudub üldse. Õpiraskustes lapse õpetamine võib olla keeruline, sest omandamisvõime on kõikuv. Veel võib olla ta kartlik ning koguni tunda koolihirmu ning peljata suhtlemist kaaslastega. Õpiraskustes oleval lapsel on raske minna üle ühelt tegevuselt teisele ning sageli ei mõista laps, mida ta tegema peab. Kui erivajadustega laps õpib tavalise õppekava järgi tavakoolis, siis vajab laps kindlasti lisatuge. Selleks võib olla sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed või psühholoog. Mina kui haridusliku erivajadustega laste õpetajana pean märkama iga last, kes õppetöös muudatusi või kohandusi vajab
Mõnikord kardetakse ainult kokkupuudet vastassoost inimestega. Naiste puhul kaasneb see sageli hirmuga seksuaalse ahistamise ees. Poisid, keda on seksuaalset kuritarvitatud, on kirjeldanud puudutust põletavana.Afefoobia esineb harva Aerofoobia on hirm õhuvoolu (tõmbetuule), ka lendamise ees, kartuses midagi kahjulikku sisse hingata või alla neelata Koolifoobia ehk koolihirm on alusetu hirm kooli minna. Sageli ei taha laps kooli minna sellepärast, et ta kardab oma vanemast lahkuda. Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest.Kui laps kardab kooli minna, ei pruugi tegu olla koolifoobiaga. Kartus võib olla põhjendatud (olla seotud õpetaja, koolikaaslase või raske õppetööga). Valguskartus ehk silmade valguskartus ehk fotofoobia on sümptom, mis seisneb ülemäärases valgustundlikkuses ja vastumeelsuses päikesevalguse ning väga valgete kohtade suhtes. Valgus tekitab silmades ebamugavustunnet või valu.Valgustundlikkus tuleneb tavaliselt ülemäärasest
variatiivsusele.18. Psühholoogia kui teadus röövib kuigivõrd psüühika nähtustelt selle salapära, mis neil on nt okultismis, kuid lisab sellele kriitiliselt juurdleva mõtte ja oskuse mõista nähtusi nende suhtetoimes ja ühtses süsteemis. 19. Paljud elunähtused nagu ka kirjanusest saadud juhtumid ei lase end lahtui seletada mitte ühe, vaid miteme erineva terroria või kontseptsiooni raames. Koduvägivalla, koolihirmu või narkomaania levikut võime tõlgendada niihästi arengu- kui sotsiaalpsühholooiga teooriat, biheiviorismi kui psühhoanalüüsi mõistetes. 20. Psühholoogia ei ole reaalteadus, mille seaduspärasusi saaks fikseerida säärase täpsusega nagu keemnias võifüüsikas. 21. Naiivpsühholoogia on samal ajaul arukas ja tobe. Püshholoogi apõhiprobleemidele jääb tinglikkus. 22. Ranget teooriat ehulk on psühholoogia üsna piiratud, tuleb teha vahet käsitluskontseptsioonide ja teooriate
koletised 4-6 Loomad, kurjad inimesed, vanema kaotus, üksinda magamine Pimedus, üleloomulikud elukad, kehaline valu, 7-8 üksiolek Testid ja vastamine koolis, surm, välimus, kehaline 9-12 valu Halvad hinded, valu, üksildus, kallaletung, sõda, 13+ looduskatastroofid, suhted kaaslastega, karistused, majanduslik toimetulek (endal ja perekonnaga seotult) Koolihirm, popitamine, koolitõrge · Koolihirmu kaks taset: · mõõduka hirmu korral käib laps koolis vastumeelselt, kuid on pidevas pinges, õpib alla võimete · raskemal juhul puuduvad lapsed koolist mitte füüsilise haiguse tõttu, näitavad koolimineku eel ärevust. Tunnevad end halvasti, higistavad (vt kolme komponenti) Koolihirmu seletusi · Psühhodünaamiline: Põhjused ema-laps suhetes. Ema on kasvatanud oma lapse sõltuvaks, millest tuleneb hirm emast
). 2.1 Mis võiks koolistressi vähendada? Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis. Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida. Psühhohuligaanidele, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajal leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega). Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama, vaid tugevdama
Üheks foobiatest on koolifoobia -- s.o. ebareaalne hirm, mis hoiab last koolist eemal. Sageli võib see olla lahutamiskartuse vorm. Laps ei taha kooli minna mitte niivõrd sellepärast, et midagi väga hirmutavat oleks kool is eneses, vaid ta kardab oma vanemast lahkuda. Kui aga probleem on koolis, on see siis sarkastiline õpetaja, türannist koolikaaslane või ületamatult raske õppetöö, siis võivad lapse hirmud olla realistlikud . Keskkond on see, mis siis muutmist vajab, mitte laps. Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest. Koolihirmuga lapsed ei ole popitegijad, nende vanemad tavaliselt teavad kui nad puuduvad. Neil on tavaliselt keskmine või üle keskmise intellekt ja õppeedukus. Nende vanus jao tub ühtlaselt 7-15 aasta vanuste peale, poisse ja tüdrukuid on ligikaudu võrdselt. On uuritud, et nende laste vanemad on kontrollgrupiga võrreldes sagedamini depressiivsed või kannatavad ärevushäirete all ja enam e sineb düsfunktsionaalseid peresid
autoärandamistest langeb teismeliste arvele!). Mis võiks koolistressi vähendada? Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis. Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida. Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega). Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada. Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et
Kadri Kivrand EKL-1kõ ,,Tervete laste hirmud" Gisela Eberlein Austria lastepsühhoterapeut G.Eberlein kirjeldab kooli- ja koduhirmusid. Eriti rasked on hirmud, mida põhjustavad kodused situatsioonid. Kui koolihirmu eest leiab laps (või loodab leida) kaitset kodust, siis koduse hirmu eest pole kuhugi põgeneda. Raamatust leiab häid näpunäiteid kasvatusvigade vältimiseks, õige koduse ja koolisituatsiooni loomiseks, hirmu ja sellega ka haiguse vältimiseks. Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense haigestumise põhjuseks on hirm, mille aluseks võib olla äge psühhotraua või kestev psüühikat traumeeriv situatsioon
teismeliste arvele!). Mis võiks koolistressi vähendada? Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis. Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida. Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega). Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada. Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad
14 Ükskõiksus-, vastikus-, väsimustunne, soov mitte kooli minna, kuid samas ka põnevus iseloomustavad neljandat faktorit seega ülekaalukalt vastumeelsust kooli suhtes. Viimase faktorina nimetatakse koolihirmuks (7,1%), s.o hirm, rahutus, pettumus. Suurim osakaal on koolimeeldivuse faktoril ja andekad lapsed suhtuvad kooli üldiselt positiivselt, kuid samas tunnevad nad ahistatust, neil esineb tervisehäireid ja koolihirmu. Võrreldes andekate ja tavaõpilaste koolimeeldivust, selgus, et viimased tunnevad sagedamini hirmu ja väsimust, 28% neist märkis, et kool on nagu luupainaja. Arvamused õpetajatest olid andekatel lastel kriitilised. 44% väitis, et õpetajad sageli ei mõista neid. Rohkem kui kolmandik arvas, et õpetajad innustavad vähe õppima, pooled, et õpetajad on ebaõiglased. Samas hindavad õpilased õpetajate huumorimeelt ja näeksid seda palju enam kui liigset rangust
Kuidas tuleks õppes arvestada laste arengutaset, temperamenti ja iseloomu? · Esiteks tuleks iga lapse arengutase, temperament ja iseloom fikseerida ja läbi mõelda nii võimalused kui kui ka ohud ja raskused. · Arengutaset iseloomustavad (ema-)keele valdamine, "mina-", ja "meie-" arusaam, ühiskonna- ja kultuuriseos, refleksioonivõime, individuaalse minuti pikkus, adekvaatsus, tekstide mõtestatus, tegevuse edasi- ja tagasisidestatus... Mis tekitab koolihirmu (stressi) ja koolirõõmu (distressi)? · Esimesena tuleks pöörata tähelepanu TEABELE. (Vaadakem, mida lapsed ja vanemad peaksid kindlasti teadma ja kas on võimalik kõike vajalikku teada saada.) · Teisena analüüsime ÕIGLUST, AUSUST, TÄPSUST, KINDLUST, SÕNAPIDAMIST jt kõlbeliste printsiipide järgimist. · Kolmandana teeme endale selgeks SUHTLEMISE-KOHTLEMISE eeldused, ohud, kombed ja tavad. Kuidas tuleks õppes arvestada laste tervist, väsimust ja
1997: 42). Mis võiks koolistressi vähendada? Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis (Elenurm jt 1997: 42). Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida (Elenurm jt 1997: 43). Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajal leida probleemsele lapsele koolis usalduslik koolikaaslane, vanem sõber, õpetaja, võimalusel teha koostööd lapsevanematega (Elenurm jt 1997: 43). Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada. (Elenurm jt 1997: 43) Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad
(Top... 2015) Müsofoobia Hirm mustuse või pisikute ees Hirm ebapuhtuse ees tuleneb kreeka keelsest sõnast `müsos'. (Waters 2005: 32) See foobia on seotud ka OCD-ga (sundkäitumine), kus inimene oma käsi pidevalt (liiga palju) peseb. (Top... 2015) 9 1.4.2. Veidrad foobiad Skolinofoobia - kartus kooli ees See termin väljendab põlgust koolis käia. Sageli ei taha laps kooli minna sellepärast, et ta kardab oma vanemast lahkuda. Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest. Alati ei pruugi olla tegu koolifoobiaga, kui laps kardab kooli minna. See võib olla seotud hoopis õpetaja, õpilaste või raske koolitööga. (Koolifoobia) Korofoobia - hirm tantsimise ees Termin on moodustatud otseselt kreekakeelsest sõnast `choreia'. See foobia võib sageli sisaldada ka hirmu vastassugupoole puudutuste ees. (Waters 2005: 41) Koulrofoobia - hirm klounide ees
separatsiooniängistus, sotsiaalne ängistus, teatud foobia (seotud suhetega, persoonidega) või teised põhjused. Koolihirm 10 · koolis on olnud varem meeldiv · antisotsiaalset käitumist pole · distsipliiniprobleeme pole · koolihirm makseerub kõhuvaluks · väldib kooli, sest tahab olla kodus Järk järgult tuuakse füüsiliselt indiviid lähemale koolile, et koolihirmu probleemi lahendada. Füüsilise distantsi vähendamine hirmu objektiga. Popitegemine · koolis on ebameeldiv · ilmneb antisotsiaalne käitumine · probleemid distsipliiniga · aeg ajalt on koolis, muu aja veedab sõpradega Kodust ära jooksmine Peamine põhjus on vanemate poolne tõrjutus. Osad lapsed on sunnitud kodust lahkuma (nii nimetatud majanduslikud põgenikud). Agressiivsus
1998) Kuna iga aastaga on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine kasvanud- eriti just noorte seas, siis tuleb tõdeda, et need andmed on suhteliselt iganenud. Koolistressi vähendamiseks on suur töö ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis (Elenurm jt. 1997, 42). Psühhohuligaanide ja tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleb koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemse käitumisega õpilasele tugiisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja), millele peaks võimaluse korral lisanduma vanematega tehtav koostöö. 3.1 Koolivägivald Vägivald koolis on igapäevane nähtus, mille mõne vormiga on peaaegu igaüks kokku puutunud. Koolivägivald on väga levinud, kuid meie ühiskond tahab seda sageli maha vaikida. Meedia põhjal võib tekkida arvamus, et
Sageli võib see olla lahutamiskartuse vorm. Laps ei taha kooli minna mitte niivõrd sellepärast, et midagi väga hirmutavat oleks koolis eneses, vaid ta kardab oma vanemast lahkuda. Kui aga probleem on koolis, on see siis sarkastiline õpetaja, türannist koolikaaslane või ületamatult raske õppetöö, siis võivad lapse hirmud olla realistlikud . Keskkond on see, mis siis muutmist vajab, mitte laps. Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest. Koolihirmuga lapsed ei ole popitegijad, nende vanemad tavaliselt teavad kui nad puuduvad. Neil on tavaliselt keskmine või üle keskmise intellekt ja õppeedukus. Nende vanus jaotub ühtlaselt 715 aasta vanuste peale, poisse ja tüdrukuid on ligikaudu võrdselt. On uuritud, et
annaabi.ee 
