kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur ja kodueesti kultuur, oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone, isetegevusharrastusteks, tegutsesid pilli,rahvatantsuja näitemänguringid, laulupeod, linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardamine, hakkas juurduma linlik eluviis, koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, ainesüsteemi asemel tuli kursuste süsteem, et kujundada inimestes vaenulikku või vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. 7) autorid olid 40 haritlast. Nad osundasid järgmistele probleemidele: vene keele levimine, eestlaste arvu vähenemine, ökoloogia probleemid. Tagajärjed kultuurivaldkonnas: eesti keele kasutuse piiramine, tsensuur, nõukoguliku kultuuri pealesurumine. Tagajärjed hariduses: haridustaseme langus.
3) Kultuuri püsimajäämine otsustati Eestis inimeste elujõu ja vastupanuvõimega. 4. Milline roll oli nõukaajal laulupidudel? 1) Rahvusliku varjundiga massiüritused. 2) Kandsid edasi traditsioone. 5. Nimeta olulisemaid muutusi hariduses. 1) Uus ühtluskooli süsteem. 2) Paljud õpetajad ja õppejõud tembeldati rahvavaenlasteks ning vallandati. 3) Õppeprogrammide põhjalik muutmine NSVL-i kasuks. 4) Keskharidus oli kohustuslik, koolidelt nõuti maksimumilähedalt õppeedukust. 5) Lõputunnistus anti ka neile, kes seda ei väärinud. 6) Keskhariduse väärtus kahanes. 7) Kõrgkoolides kehtestati kursuste süsteem, üliõpilaste iseseisvus ja valikuvabadus vähenes. 6. Võrdle uute romaanide ilmumise sagedust Eestis ja paguluses aastatel 1945-1953. Miks ilmus paguluses romaanie peaaegu 10 korda rohkem kui Eestis? 1) Eestis ilmus vaevu mõni romaan, paguluses ilmus seevastu mitu tükki aastas.
Uue koolikorralduse aluseks võeti teiste nõukogude vabariikide kasutusel olnud ühtluskooli süsteem. Paljud õpetajad ja kõrgkoolige õppejõud märgistati rahvavaenlasteks. Selleks pooleks olid enamasti humanitaarainetega ja ajalooga seotud inimesed. Hakati ka põhjalikult õpetama NSV Liidu ajalugu. Algul kehtis ENSVs 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. Pärast seda veel veidi aeg hiljem 1970ndatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. Kuna koolidelt nõuti maksimaalset hariduse omandamist siis hariduse kvaliteet langes. Paljud said kohustuslikus korras lõputunnistuse. Kõrgkoolides kehtestati ainesüsteemi asemel kursuste süsteem. Tänu sellele ei saanud üliõpilased iseseisvust ja valikuvõimalust. Ülikooli lõpetamiseks tuli omandada määratud kohustuslikud kursused. ENSV kultuur oli väga mitmekesine. Peamisteks negatiivseteks külgedeks olid kindlasti suur Venemaa kontroll kõige üle mis toimus
suhtes selgeid ja kõrgeid ootusi. Lisaks on jõutud arvamusele, et pole võimalik paranda seda, mida ei mõõdeta. Seega kasutatakse tulemuste mõõtmiseks erinevaid meetodeid, näiteks õpilased sooritavad eksameid, mille abil kontrollitaksegi, millest õpilased saavad aru ja millest mitte. Peale õpilaste kontrollimise kontrollitakse ka koole, selleks, et välja selgitada tõhustamist vajavad töölõigud. Näiteks Singapuris nõutakse koolidelt regulaarsete koolisiseste hindamiste läbiviimist; kooliväline inspekteerimine toimub vaid üks kord viie aasta jooksul. Sekkumine kooli tasandil aitab vältida massilise edasijõudmatuse tekkimist haridussüsteemis. Kõige tulemuslikumad koolid ja haridussüsteemid aga kasutavad seiret ja sekkumist ka õpilase tasandil. Mahajäänud õpilasi aidatakse õppetöös järele erinevalt: toimuvad individuaalsed või väikestes gruppides toimuvad järeleaitamistunnid, järelaitamisse kaasatakse
Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Nii nõrgenesmaarahva seotus enda ja oma vanemate kodukohaga. 7. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Võeti kasutusele ühtluskooli süsteem. Paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud tembeldati rahva vaenlaseks ja vallandati. Põhjalikult muudeti koolide õppiprogramme, eriti humanitaarainetes. Hakati süvendatult õpetama NSVL ajalugu. Koolid läksid üle kohustuslikule keskharidusele. Koolidelt nõuti maksimumi lähedast õppeedukust, millest tuli kinni pidada. Kohustuslikus korras said lõputunnistuse ka sellised õpilased, kes seda oma õpitulemuste alusel tegelikult ei väärinud. 8. Anna hinnang nõukogulikule kultuuripoliitikale. Selline poliitika ei lasknud kultuuril vabalt areneda, tõkestas selle arengut ja minu arvates oli see põhjendamatu ja kultuuriliselt vähe haritud inimeste väitlane arusaam kultuuri vajalikkusest ühiskonnas.
Uue koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude vabariikides kasutusel olnud ühtluskooli süsteem. Paljud õeptajad ja kõrgkoolide õppejõud tembeldati rahvavaenlaseks ja vallandati. Põhjalikult muudeti ka üldhariduskoolide ja kõrgkoolide õppeprogramme, eriti humanitaarainetes. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV liidu ajalugu. Alguses kehtis 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. Koolidelt nõuti maksimumlähedast õppeedukust, millest tuli kinni pidada. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks: kohustuslikus korras sai lõputunnistuse ka paljud sellised õpilased, kes seda oma õpitulemuste alusel tegelikult ei väärinud. Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuse süsteem. See kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust. Õlikooli lõpetamiseks tuli omandada kohustuslikud kursused ning üliõpilase ainete valik oli minimaalne.
vaheajaga kord. Ka tema arvamus ühtib portaalides aktiivsust üles näitavate noortega. Miina Härma koolis on kõik perioodid sama pikad, ehk umbes 7 nädalat, nii tundub, et kool läheb palju kiiremini ja ei tüdineta kiirelt koolitööst ära. Seega 5 vaheajaga süsteem on kasulik nii lastele, õpetajatele kui ka lastevanematele, vähendades stressi, eriti kevadisel ajal, kui õppetöö koormus on suur. See jagaks kogu kooliaasta võrdseteks õppeperioodideks. Tagasiside koolidelt ja õpilastelt on olnud peamiselt positiivne, ning ka lapsevanemad näevad kuidas noored pole enam nii väsinud kui varem. Kool ei tundu enam tüütu ning aeg möödub kiiremini.
sooja hoiaks. Häda on ka nendega, kes alkoholi pruugivad need öömaja ei saa, vaid jäävad lihtsalt tänavale ja külmuvad surnuks. Ainus tingimus, et peab olema kaine hirmutab paljusi päevakeskustest eemale.Paljud ei taha minna sotsiaalkeskustesse, sest seal koheldakse neid nagu nartse. Selle asemel valitakse tänav. Kindlasti mõtlevad osad teist,ey miks peab neid joodikutest kaltsakaid nii väga haletsema ja nende pärast muretsema. Samas kui koolidelt ja lasteaedadelt võtab linn rahasid ära, kodututele aga tehakse uusi eluasemeid ja varjupaiku. Aga mõelge sellele et kunagi oli see sama pingil magav kodutu ka keegi ja keegi teine pidas temast lugu. Võib olla on küll igaüks oma saatuse sepp ning õnne valaja, kuid mõnele võis lihtsalt juhtuda halb tina. Tunnistan, et ise ei ole ma kodututele ega kerjajatele eriti raha andnud. Kahju neist hakkab küll, aga
23. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Välis- ja kodueesti kultuur: palju pagenud loovinimesi hakkasid uutes asumaades vana tegevust jätkama, hoides eesti kultuuri. See jäi esialgu kodueestlastele kättesaamatuks ja nad proovisid ise oma kultuuri säilitada. 24. Miks hakkas Eesti NSVs maakultuur hääbuma? Linnastumine, maaelanikud muutusid liikuvamaks ja kolisid linnadesse, maa-asulates hakkas arenema linlik eluviis. 25. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, mille tõttu ka õpilaste halvad tulemused muudeti paremaks, ülikoolis ainete valik minimaalne ja venekeelne haridus. 26. Mis aastal koostati "40 kiri"? Millistele probleemidele osundasid kirjas loomeinimesed? 1980 aastal. Probleemid: eestlaste osatähtsuse kiire vähenemine, liigne propaganda vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, kakskeelsuse propageerimine eestlaste hulgas
23. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Välis- ja kodueesti kultuur: palju pagenud loovinimesi hakkasid uutes asumaades vana tegevust jätkama, hoides eesti kultuuri. See jäi esialgu kodueestlastele kättesaamatuks ja nad proovisid ise oma kultuuri säilitada. 24. Miks hakkas Eesti NSVs maakultuur hääbuma? Linnastumine, maaelanikud muutusid liikuvamaks ja kolisid linnadesse, maa-asulates hakkas arenema linlik eluviis. 25. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, mille tõttu ka õpilaste halvad tulemused muudeti paremaks, ülikoolis ainete valik minimaalne ja venekeelne haridus. 26. Mis aastal koostati "40 kiri"? Millistele probleemidele osundasid kirjas loomeinimesed? 1980 aastal. Probleemid: eestlaste osatähtsuse kiire vähenemine, liigne propaganda vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, kakskeelsuse propageerimine eestlaste hulgas
26) Laulupidude traditsiooni säilitamine- Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aastal üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest, muutusid laulupeod nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiürituseks. 27) ETV- 1955. aastal alustas saateid Eesti Televisioon. 1970. mindi üle värvitelevisioonile. 28) Haridus Eesti NSV-s- 1959. a kehtestati 8- klassiline kooliharidus. 1970. tuli kohustuslik keskharidus. Koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, millest tuleb kinni pidada. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks. Samuti said lõputunnistuse ka sellised õpilased, kes seda tegelikult ei väärinud. 29) Kirikuroll ühiskonnas- Tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Kiriklikud surnuaiapühad asendati ilmalikuga. Nõukogude oludes
- nõrkustest ülesaamiste ja arengueesmärkide planeerimine - tulemuste analüüsimine, et saavutada veel kõrgem tase läbi treeningu ja õppimise Põhikohustus sisekontrolliks ja enesearenguks lasub direktoril ja kooli juhtkonnal. Kooli personal, eelkõige direktor ja juhatus peavad olema kursis kooli tööga piisavalt hästi, et panna paika arengueesmärke. Seepärast peavad nad jälgima kõiki koolitöö eesmärke. Uus inspektsioonisüsteem nõuab koolidelt, et nad mitte ainult ei suudaks diagnoosida oma nõrkusi ja tugevusi, vaid ka teha midagi selle jaoks, et neid parandada ning arendada. Direktoril on ülesanne jälgida ja valvata õpetajate töö standardite täitmist. Koolitasandil ja õpilastasandil andmed kogutakse koolidest iga-aastaselt ja siis sobitatakse õpilaste individuaalsete saavutustega riiklikel testidel. Andmestikku kasutatakse, et jälgida riiklikke hariduspoliitika eesmärke, inspekteerida tugevamalt
vaatekohalt. Füüsika pidi eelkõige kirjeldama välise keskkonna neid külgi, millest inimese elu oli oluliselt mõjutatud. Loogika ja füüsika olidki pigem ettevalmistavad distsipliinid, tolle aja õpetuste keskseks distsipliiniks kujunes eetika. On arusaadav, et sellise koolis õpetatava asjana sai filosoofia eksisteerida ainult siis, kui ta leidis tarbijaid. Siit vajadus olla populaarne, st tulla vastu tarbijaskonna vajadustele ja maitsele. Mida filosoofia-huvilised koolidelt ootasid oli aga just eetika antiikses mõttes – õpetus sellest, kuidas elus hästi toime tulla. Eetika endaga toimuvad aga varasema, klassikalise, perioodiga võrreldes olulised muutused. Hellenismiaja eetika on individualistlik. Küsimuse põhitüüp jääb küll samaks, mis see oli olnud läbi terve antiikaja. Ikka lähtutakse arusaamast, et iga inimene püüdleb loomupäraselt eudaimonia`t. Kuid kui klassikalisel
organiseeriti näiteringe ja laulukoore, loengute korraldamist, raamatukogusid. 1907. aastast hakati paljudes valdades ehitama ajakohasemaid koolimaju, mitmel pool pandi tööle kaks õpetajat. Meesõpetajate kõrval hakkasid tööle ka naisõpetajad. Tehti algust laste ühistoitlustamisega. Õpetajate metoodilise töö parandamiseks hakkas Tallinna Pedagoogiline Ühing korraldama kubermangulinnas õppetööd kajastavaid näitusi. Koolidelt koguti omavalmistatud õppevahendeid, õpilaste töid, õpetajate kasutatud pedagoogilist kirjandust. Alanud maailmasõda viis koolidest meesõpetajad, suurenes naiste osakaal. 1915. Aastal kehtestati koolikroonikate kirjutamise nõue. Kodulapsed (8-9 a.), koolilapsed (10-13 a.) ja vahekoolilapsed (14-16 a.). Kodulapsed õppisid emade juhtimisel lugemist, vahekoolilapsed käisid ühe päeva kord või kaks kuus usuõpetust või kirikulaule kordamas, mõnel pool ka kooli koorilaulust osa võtmas
olema selge, millis(t)e aine(te)ga töö seotakse. Siit tulenebki vajadus õpetajate koolituseks, et ühiselt läbi vaadata, millistel teemadel sobib tema aines õpilasürituse korraldamise projekti läbi viia, kuidas seda tööd etapiviisiliselt läbi viia ning kuidas tööd hinnata. 37 Õpilasürituse korraldamine kui praktiline töö on innovaatiline ja eeldab koolidelt põhjalikku ettevalmistust ning julget pealehakkamist. 38 ÕPILASFIRMA KUI PRAKTILINE TÖÖ Epp Vodja Junior Achievement Eesti tegevdirektor, juhatuse liige Õpilasfirma kui praktilise töö eesmärgiks on ettevõtlusteadmiste omandamine ja ettevõtlikkuse arendamine praktilise tegevuse kaudu. Alleesmärgid: ettevõtte elutsükli läbimine ettevõtja ja juhi rolli täites;
seatakse kõrged eesmärgid ja kõrged ootused ning ühtlasi aidatakse õpilast neid saavutada. Õpilase seisukohalt tähendaks see nii koolis kui ka hiljem tööelus tegutsemist oma võimete piiril või isegi üle selle. Põhieesmärgiks peaks olema tõsta keskmise õpilase haridustaset, mitte keskenduda erivajadustele (eriti andekatele või mahajääjatele). Suur koolidebatt lõpetas lapsekeskse kasvatuse äärmuslikud katsetused Ameerika Ühendriikides. Kõigilt koolidelt hakati nõudma nn akadeemiliste ainete lisamist õppeplaani, eriti matemaatikat ja loodusteadusi, aga ka algastme vahendiaineid (lugemine, kirjutamine, arvutamine). See, et õppeplaanid olid muutunud sisult ja nõuetelt väga erineva tasemega kursusteks, viis üldise haridustaseme alla. Autoriteetide valitud õppematerjali asemel võeti õppekava koostamise aluseks õpilaste vabad valikud ning õpitava aine sisu meeldimine õpilastele
..“, „kehaliselt piirav sekkumine“ on seda teemat käsitlevas kirjanduses laialt kasutuses. Kõikidelt koolidelt nõutakse käitumis-, juhtimis- ja distsiplineerimiskava olemasolu. Sellises kavas mai- nitakse siiski väga harva kehalist takistamist (enesestmõistetavatel põhjustel), neis räägitakse astmelisest sekkumisest (kaasa arvatud aja mahavõtmine) või sekkumise tasanditest. Harvadel
annaabi.ee 
