........................................... 10-11 · Laulupeo mõju Eesti muusikakultuurile.......................................................................11 Kolmas Eesti üldlaulupidu 1880.aastal Tallinnas · Kolmanda üldlaulupeo mõtte areng..............................................................................12 · Koorijuhtide kokkutulek..........................................................................................12-13 · Laulupeo kontserdikava................................................................................................13 · Kava..............................................................................................................................13 · Peo algus ja peaproov..................................................................................................14 · Esimene pidupäev................................................................................................
Koit Toome- Jaak Joala lauldud laule Sügav kummardus õpetajale. Mina käisin 26. novembril Põlvas Koit Toome kontserdil. Koit Toome laulis Jaak Joala laule. Teda saatis akustilisel kitarril Jorma Puusaag. Enamus laulud olid eesti keelsed. Kuid üks laul oli ka vene keeles. Kondserdi õhkkond oli väga mõnus ja hubane. Kontserdikava oli ka hea ülesehitusega. Koit Toome on Eesti üks tuntumaid poplauljaid ja muusikanäitlejaid. Teda on õpetanud Jaak Joala ja Kare Kauks jt. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega, kellega moodustati duo Code One. Mõned selle duo laulud on ka eesti popmuusika kullafondis ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Toome on ka Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus ta sai 12. koha
2.3. Korkna(?) pasunakoor 2.2.4. Kure(?) pasunakoor 3. Peoplatsid 3.1. ,,Vanemuise" seltsiaed (19.06.) 3.2. ,,Ressource'i" seltsiaed (20.06) 4. Toitlustamine 4.1. Hommikusöök makstakse kinni korraldajate poolt 4.2. Lõunasöök kihelkonna poolt 4.3. Õhtusöök makstakse kinni korraldajate poolt 5. Noodid (ettevalmistus) 5.1. Valimine 5.2. Trükkimine 5.3. Juhatajad 5.3.1. J. V. Jannsen 5.3.2. A. Saebelmann 6. Kontserdikava 6.1. Kellaajad 6.1.1. 18.06. proovid 14:00 20:00 6.1.2. 19.06. proovid 10:00 13:00/14:00 lõuna 13:00 15:00 kontsert 15:00 22:00 6.1.3. 20.06. võistulaulmine 10:00 13:00 lõuna 13:00 15:00 kontsert 15:00 19:00 järelpidu 19
Nõuandeid kontserdi või muusikalavastuse arvustuse kirjutamiseks gümnaasiumis Arvustus võiks koosneda kolmest osast: sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte. Sissejuhatuses tuleks kirja panna üldine informatsioon: - mis kuupäeval ja kus kontsert toimus, - kes esinesid, - milliseid teoseid esitati; · lisada paar üldistavat lauset kontserdi üldmeeleolust või kontserdikava ülesehitusest. Teema arendus peab sisaldama arutlust kontserdist. Alustada võiks esitatavatest muusikateostest. Kirjutise värvikamaks muutmiseks võib otsida huvitavaid fakte ja tsitaate heliloojatest või kasutada kavalehel olevat teavet. Siiski ei maksaks sõna-sõnalt kavalehel olevat tsiteerida, vaid mõne huvitava mõtte või fakti põhjal omi mõtteid ja järeldusi esitada. Suurem osa teema arendusest peaks sisaldama mõtteid esinejate ja esituste kohta. Esituse
Korraldati nõupidamine laulupeo asjus, millest võttis osa umbes 20 koorijuhti (peamiselt Lõuna-Eestist) ja 2 toimkonna liiget Tallinnast (H.Rosenthal ja A.Einwald). Koosolejad arvasid suure juubeliaasta väärilisema olevat, kui igas kreisis oma laulupidu saaks peetud. Siiski nõustuti kompromissiga: et kui Tallinnas pidu komitee poolt ettepandud tingimused vastu võetakse, siis võtavad laulukoorid Tallinna laulupeost osa. Tartu mehed nõudsid, et andku Tallinna toimkond kontserdikava Tartu komiteele kinnitada ja õiguse määrata III laulupeo muusikajuhid, pidukõnelejad ja auvõõrad. Tartu koosolek avaldas ilmselt mõju ka Tallinna peotoimkonnale, kus tekkis käärimisi ja muudatusi. Veebruari alguses peetud koosolekul teatas pastor V. Grohmann, et ta astub tagasi üldkooride juhi kohalt. Uue üldjuhi valimiseks taheti üksikute kooride juhid kokku kutsuda, kuid H.Stein oli vastu, sest see tegevat liiga palju kulu. Selle asemel soovitas ta valimist
katuse pealt viia. Mitme loo ajal hüppas terve põrandatäis rahvast. Minus valitses enne Limp Bizkiti kontserdile minekut hirm: tegemist on siiski bändiga, kelle tõus maailma popmuusikatippu jääb kümne aasta taha, nii et praegune esitus võib olla kunagise sära hale vari. Hetkel, mil lava eesriie alla vajus ja ansambel oma 2000. aasta hittloo ,,My Generation" kuuldavale tõi, sai selgeks, et tegemist oli asjatu kartusega. Kontserdikava oli koostatud peamiselt grupi kolme esimese albumi lugudest. Tollest perioodist mängiti ette kõik hittsinglid, vaid ühe erandina jäi täiuslikust komplektist puudu pala "N 2 Gether Now", mis oleks nõudnud räppar Method Mani kohalolu. Kõige piinlikum hetk terve kontserdi jooksul oli siis, kui esitamisele tuli ballaad ,,Behind Blue Eyes". See on säärane ärge-jätke-mind-üksi-kui-oleme-joonud-sampanjat-stiilis melanhoolne lugu
Kontserdiarvustus Vokaalansambel Cosmos Pühapäeval, 7.märtsil, toimus Estonia kontserdisaalis Lätist pärit ülipopulaarse a cappella ansambli Cosmos kontsert. Cosmose kontserdikava üllatab paljusid intonatsioonipuhtuse, laia dünaamika, hästi harmoneeruvate häälte, huumori, liikumise, valguse ja veel palju muuga. See on pigem moodne ja stiilne kontsertshow. Cosmos loodi 2002. aastal Riias, vahetult enne jõule, ühendades endas kuue andeka Riia toomkiriku poistekoori kasvandiku unikaalsed vokaalsed võimed - ei mingeid pille, üksnes hääled, mis suudavad jäljendada milliseid intrumente vaid soovite. Pannes mängu
Kuressaare Gümnaasium Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Paavo Järvi Silver Ainomäe Tütarlastekoor Ellerhein Muusika retsensioon Ahti Murd 10A klass Kuressaare 2008 Kontsert, mida mina kuulamas käisin, toimus 10. oktoobril Estonia kontserdisaalis. Seal mängis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, tsellist Silver Ainomäe ning kuulasime ka Ellerheina tütarlastekoori. Dirigendiks oli üks oma põlvkonna maailmas nõutuim dirigent Paavo Järvi, kes on üks olulisemaid Eesti heliloojate teoste esitajaid ja plaadistajaid. Erinevatest aegadest pärit klassikalise instrumentaalmuusika valikust tulid esitusele kolme erineva helilooja - Benjamin Britteni, Joseph Haydni, Gustav Holsti teosed. Mängiti ette Benjamin Britteni teost ,,Sinfonia da requiem" D-duur, Joseph Haydni tsellokontsert nr 1 C-duur ning Gustav Holsti teos ,,Planeedid", ...
Õhtu veedeti lõbusalt, sõlmiti rohkesti tutvusi, vahetati mõtteid ja jagati peomuljeid. Rahva laituseta käitumist loeti üheks peo õnnestunud punktiks. 12 Teine pidupäev Esimene pidupäev oli edukalt möödas. See kinnitas teiseks päevaks peokomitee julgust ja lootust. 19. juunil tuli kätte teine pidupäev. Hommikul kell 8 algas ülikooli maneezis ilmaliku kontserdikava proov. Üliõpilaste ratsasõiduhoone oli valitud proovipaigaks põhjusel, et Tartus ei leidnud teist nii suurt kinnist ruumi, kuhu oleks mahtunud 800 lauljat. Eelmise päeva vaimuliku kontserdi õnnestumine ja üksikute kooride reipad esinemised käsitööliste seltsis olid tõstnud lauljate enesekindlust ja juhtide usku. Pärast proovi pidasid lauljad lõunavaheaega. Kell 3 koguneti jälle ,,Vanemuisesse", kust rongkäik alustas liikumist endises korras ,,Ressouce'i" aeda.
midagi erilist. Kogu see lihtsus muutis selle kontserdi mõnusalt nauditavaks, ei pidanud koguaeg jälgima, et mis nüüd laval toimub, vaid sai rahulikult, silmad kinni nautida. Kontsert oli kokku pandud Liisi Koiksoni uue albumi lauludest, kuid nende vahele olid lisatud ka veidi välismaiste artistide ja bändide, nt Janelle Monae ning Beady Belle’i, muusikast kavereid, kuna Koiksoni album ise koosneb ainult 7 laulust. Kontserdikava nägi välja selline: 1. Liisi Koikson - „All This Time” 2. Liisi Koikson - „Love Is Blind” 3. Liisi Koikson - „I Am The Only One” 4. Janelle Monae - „Neon Valley Street” 5. Beady Bell - „Shadow” 6. Liisi Koikson - „Procrastination Queen” 7. Beady Bell - „When My Anger Starts To Cry” 8. Liisi Koikson - „Dance Around” 9. Liisi Koikson - „Coffee For One” 10. Liisi Koikson - „Don´t Give Up” 11
tema poolt meeskoorile seatud. Ülejäänud 7 laulu oli võetud saksa vaimulikust kooriliteratuurist. Nendest 5 pala kuulus vähetuntud autoritele ja 2 laulu saksa muusikaklassikasse: Beethoveni „Kõik taevad laulvad Jeehovale kiitust“ ning Mozarti „ Ave verum“. 4.2. Teine päev Kontsert algas vihmasajus. Otsustati isegi lauljate ja kuulajate vaeva vähendamiseks kava lühendada, kuid nõuti vihmast hoolimata suurema osa laulusde kordamist. Teise päeva kontserdikava koosnes 15 laulust. Peamiselt olid saksa laulud, kaks laulu soome kooriliteratuurist ning eesti laulud, nt „Sind surmani“, „Mu isamaa on minu arm“. Konstert õnnestus niisama hästi kui eelmisel päeval. 4.3. Kolmas päev
Räätsa muusikas välgatab erinevaid muusikastiile folkloori, klassitsismi, baroki ning popmuusika kajastusi. Tema teosed esindavad tundeküllasele ja romantilisele laadile vastukaaluks neoklassitsistlikku suunda, mis sai muusikas alguse 1920-tel aastatel. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Helilooja ise on öelnud, et muusika on läbi aegade olnud eelkõige elurõõmu väljandajaks. Kontserdikava oli ülesehituse poolest mitmekülgne. Avateoseks oli kontsert kammerorkestrile op. 16, mis on kujunenud üheks mängitavamaks eesti muusika teoseks, olles kõlanud üle maailma lugematutes riikides. Sellele järgnes kahele klaverile kirjutatud ,,24 marginaali", mis peegeldab eesti muusikasse jõudnud minimalismi mõjusid. Autor on tunnistanud, et peab antud teost enda üheks parimaks klaveriteoseks. Klaveritrio nr. 7 op. 125, mida seekord
-1 Retsensioon Diplomaatilised noodid Ungari KUNINGAS MÀTYÀSI PULMAD 1476 Sisukord I osa: Kontserdi toimumise aeg ja koht;esinejad II osa: Esitatud palade loend III osa: Teoste iseloomustus; tähelepanekud IV osa: Kokkuvõte Lisa: Kasutatud materjal I osa Kontsert toimus 8. oktoobril kell 19.00 Katariina kirikus. Kontesrdil esines ansambel Corvina Consort Ungarist. See on Ungari tuntuim vanamuusika ansambel, mille repertuaar hõlmab kiriku- ning ilmalikku muusikat viiest sajandist. Ansamblisse, mis on üks Ungari kultuurilisi visiitkaarte, kuulusid: Y Judit Andrejszki - sopran Y Agnes Pinter - sopran Y Balazs Draskoczy - tenor Y Karoly Paszti - tenor Y Zoltan Kalmanovits - bariton, viola de gamba Y Andras Demjen - bass, viola de gamba Kontserdil esitati keskaegset muusikat, täpsemalt tolle aja kuninglikku õukonnamuusikat, kuna ...
Kontserdiarvustus 10. märtsil 2018 käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas Wolfgang Amadeus Mozarti ''Kuldse klassika'' sümfooniaid, mida esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeistriks oli Egert Leinsaar, solist Mantas Sernius klaveril ja dirigent Arvo Volmer. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on vaieldamatult üks Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulavadest. Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost, Erki Pehk ja ka praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühe hooaja jooksul toob orke...
Kättesaadav http://ajakirimuusika.ee/?p=108 11. Priit Kuusk. Anu Tali dirigeerib täna Mozarteumi orkestrit Münchenis. Kättesaadav http://uudised.err.ee/index.php?06202100 12. Mida sõi Anu Tali enne Vogue'ile poseerimist? Kättesaadav http://www.elu24.ee/334787/mida-soi-anu-tali-enne-vogue-ile- poseerimist/ 13. Anu Tali dirigeeris Saksamaal Erkki-Sven Tüüri sümfooniat Kättesaadav http://uudised.err.ee/index.php?06192937 14. Kontserdikava. Hooaeg 2008/2009. Kohtumispaik Eesti. Põhjamaade Sümfooniaorkester.
24 parimaks. Mõlemad on oma ideid lisanud ka Ultima Thule muusikasse. Kollektiivi kokkuliitjaks oli aga Tõnis Mägi, kes nagu teisedki ansambliliikmed hindas intensiivselt läbitunnetatud, isikupärast ja väljendussuutlikku muusikat. Ultima Thule muusikuid ühendas armastus rhythm and blues'i vastu, mis kaheksakümnendate lõpus ka nende kontserdikava valitsevaks stiiliks oli. Sõnade autorid olid Ott Arder, Vladislav Korzets, Hardi Volmer, Peep Ilmet ja Joel Sang, kes hoolitsesid Ultima Thule lauludes äärmiselt olulise punkti sõnumi eest. (ibid: 155-156) 3.2.7. Singer-Vinger Singer-Vinger hakkas tegutsema 1986. Aastal. Nad olid sotsiaalse vaatenurga pilaansambel. Sinna kogunes Turisti loominguline tuumik- Hardi Volmer (vokaal), Roald Jürlau (kitarr) ja Erik Olle (basskitarr)
materjali hulgast selekteeritakse uuritava teema käsitlemiseks kõige olulisem; uurimistöö on terminoloogiliselt täpne ja selle kirjutamisel kasutatakse kirja- ja teaduskeelt (mitte argikeelt ega slängi); uurimistöö pikkus on 15–25 lehekülge, mis hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa, kokkuvõtet. 1.2. Praktiline töö Praktiline töö on õppija loominguline töö: etenduse lavastamine, kontserdikava ettevalmistamine ja esitamine, kirjandus- või kunstiteose, filmi, heliplaadi vm loomine; õppija korraldatud üritus: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu vm korraldamine; õppija loodud õppematerjal: eksami- või olümpiaadiülesannete kogumiku koostamine, veebipõhise õppekeskkonna loomine, õppevahendite valmistamine (muusikainstrumendid, geomeetriliste kujundite mudelite komplekt, näitlikud, tabelid jms);
töö kaitsmine. Õpilane esitab komisjonile praktilise töö ning sellega seotud teoreetilise osa või õpimapi, mis sisaldab protsessi kirjeldust, töö teostamise analüüsi ning hinnangut lõpptulemusele. Kaitsmisel teeb õpilane töö teostamise protsessist ja lõpptulemusest verbaalse kokkuvõtte. Praktilise töö võib liigitada järgmistesse valdkondadesse: Loomingulised tööd: etenduse lavastamine; kontserdikava ettevalmistamine ja selle esitamine; kirjandus- või kunstiteose, filmi, heliplaadi vm loomine. Üritused: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu vm korraldamine. Õppematerjalid: eksami/olümpiaadi kordamisülesannete kogumiku koostamine; veebipõhise õppekeskkonna loomine; õppevahendite valmistamine (muusikainstrumendid, geomeetriliste kujundite mudelite komplekt, näitlikud tabelid jm).