saj) parim lahendus on see, mis ei riiva ühegi inimese individuaalseid õigusi.. aga millal kellegi õigusi rikutakse · Aristotelese vooruste eetika (Aristoteles 3 saj) õnnelikuks saab läbi oma isiksuse omaduste arendamise, voorus = kuldne kesktee kahe halva äärmuse vahel. Tegu on hea, kui see on mõitslik. Eetikaprobleemide lahendamise algoritm: 1. prbl olemasolu teadvustamine 2. informatsiooni kogumine & prbl kontseptualiseerimine 3. alternatiivsete lahenduste genereerimine 4. alternatiivide hindamine 5. otsuste tegemine + optimiseerimine 6. valitud lahenduse teostamine 3 Tööstusinseneride eetikaküsimused NSPE eetikakoodeks: · töövõtja lojaalne tööandja sihile, väldib konflikte, tagab üldise heaolu · tööandja töötajate humaanne kohtlemine, informeerimine · leping - insener rakendab oma teadmisi tööandja seaduslike eesmärkide
teema o Konfrontatsioon - vastandumine. See töötab hästi. Kasuta nt kui klient räägib vastuolulist infot, käitumine on vastuoluline selle jaoks peab nähtus olema läbiv ja pead saama toetuda faktidele, üks väga hea küsimus, mis töötab MIKS SA SIIN OLED SIIS? Sel juhul pead teadma, mis tekkivad viha/ärritusega edasi teed. Konfrontatsiooni alustamine ei ole raske, edasi läbi viimine on o Konkreetsus- kliendi probleemi kontseptualiseerimine lühidalt ja konkreetselt; see õpetab inimest ennast väljendama; on hea tehnika õpimotivatsioonis; pead arvestama, et mõni võtab seda konfrontatsioonina; ütle ,,jaa, see on väga huvitav, aga miks see sinuga probleemi osas oluline on?" vanurite puhul leia talle esmalt kontakt (mõni sõbranna, klubi), kes temaga räägib o Eneseavamine kui kõik on avalik, kaob huvi teise inimese vastu ära. Salapära elegants. Meie
sõltuvus; heaoluriigid on kallid; rikkuse jaotumine. Kultuuriline globaliseerumine: imperialismi ja homogeensuse kasv (kultuur ohus); kultikultuursus; turism; ebavõrdsus inimeste, riikide ja regioonide vahel; kirjaoskuse tõstmine; sooline võrdõiguslikkus; elanikkonna vananemine; illegaalne tegevus. Sotsiaalne vastutus: Ressurssude säästlik kasutamine; floora ja fauna säilitamine; teadus; töötingimused; laste töölt hoidumine; õiglane kaubandus Globaliseerumise kontseptualiseerimine- *Kõhklejad: toimuvad muudatused, kuid need ei tähenda globaliseerumist; riigi roll ei vähene *Sponsorid: piirideta maailm, globaalne kapitalism, valitsemine ja kodanikuühiskond. *Transformaatorid: maailm muutub, kuid paljud traditsioonilised inimtegevuse mustrid jäävad samaks. Globaliseerumine ja igapäevaelu- *Individualiseerimine ja uus individualism: inimene loob ise oma identiteedi; võtab riske; kollektiivseid elulugusid pole; valikute paljusus.
Mida see mõiste tähendab? (vt. kirjandusloo konspekt) TÕLGENDAMINE on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt. žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele. TÕLGENDUSKÄIK: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside & lahenduste pakkumine Erinevad tõlgendusteooriad Erinevad tõlgendusmeetodid Tõlgenduspoliitika LÄHILUGEMINE (i.k. close reading) mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Lähilugemine vs kauglugemine. Lähilugemine ei võimalda nn. näha metsa
Mida see mõiste tähendab? (vt. kirjandusloo konspekt). Teksti vahendus, selgitus. Kitsas tähenduses: teksti keeleliste tähenduste määratlemine, fookus kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel Laiemas tähenduses: kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele Mõistmine ja tõlgendamine Tõlgenduskäik Probleemi määratlemine Kontseptualiseerimine Tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs Hüpoteeside ja lahenduste pakkumine o Erinevad teooriad o Meetodid o Tõlgenduspoliitika Lähilugemine – mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Mingi süsteemse mõtteraamistiku rakendamine kirjandusteosele selle tähenduse
Pikk paus, segadus (ei ole vale väljendada oma tegelikke tundeid), ei tea kuidas aidata (tuleb mõista!) , küsimuse unustamine, negatiivne hinnang ( inimene ei raiska aega sinu tegevuse hindamisele) , ebaõnnestumiste ülehindamine (kõik on parandatav, kui sa teadlikult üritad klienti mõista). MÄRKMETE TEGEMINE : teevad mõlemad, et info jäädvustaks, see on sild erinevate seansside vahel, klient kasutab märkmeid kodutööna, nn töölehe juurutamine (korrastus), juhtumite kontseptualiseerimine. SAGEDASEMAD VEAD : liiga kiire probleemi defineerimine, inimese käsitlemine probleemina, kliendi väärtuste mitte-aktsepteerimine, vale probleemiga tegelemine, rääkimine kliendist mööda ja üle, kliendiga liigne samastumine, kliendi süüdistamine, eksperdi mängimine. NÕUSTAMISSUHE JA KOOSTÖÖ ALUSTAMINE Gelso ja Carter (1985) : nõustamissuhe hõlmab tundeid ja hoiakuid, mis suhtes osalejatel üksteise suhtes on, ning viise, mil neid väljendatakse.
6. Mis on tõlgendamine? kitsas tähendus - teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. Laiemas tähenduses - kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele; probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine. Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside ja lahenduste pakkumine; tõlgenduse kvaliteet probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus, nn aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis). Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste
tekstide summa ja nendega seotud funktsioonide kogum, mis genereerib uusi tekste. 2. Mida tähendab kultuuriline pööre? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616) Kultuuri mõiste levik ja omaksvõtt. Erinevate teadusharude huvi kultuurinähtuste vastu. Uut tüüpi uurimisobjektiga kaasnevat metodoloogilist segadust ja epistemoloogilist ümberorienteerumise vajadust. Kultuuri fenomeni teoreetiline kontseptualiseerimine. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 16–19] Kultuuriliseks pöördeks hakati 1990. aastatel nimetama kultuuri populariseerimist erinevates teadusharudes (see hakkas toimuma 20.sajandi teisel poolel) ja ka akadeemilisest maailmast argikeelde. Seda iseloomustas huvi uurida tähendusi, sümboleid, väärtushinnanguid, ettekujutusi. Kultuuri toimemehhanismide samastamine turumajanduse omadega. Kultuurilise pöörde mõjuna võib vaadelda koloniaalmaade eneseteadvuse tõusu
Juhtumiuuringu piirangud: · Ei sobi, kui on soov üldistada üldkogumile. Mis võib juhtuda (aga ei tohiks): · Erinevate andmete kogumine ja analüüsimine võib osutuda kavandatust ajamahukamaks ja keerulisemaks. · Juhtumi käsitlus jääb kirjeldavaks. · Juhtumi-uuringu asemel on tegemist juhtumi-põhise uuringuga. Juhtumiuuringu kvaliteedist: · Uurimisinstrumendi valiidsus kasutatavate teooriate ja mõistete kontseptualiseerimine ja operatsionaliseerimine kuivõrd uuringuinstrumendiga uuritakse seda, mida väidetakse. · Sisemine valiidsus et leitud suhted ja seosed juhtumi dimensioonide vahel (tegevused, protsessid, suhted) oleksid tegelikud, mitte juhuslikud. · Väline valiidsus mil moel on tulemused kasutatavad, üldistatavad. · Reliaablus uuringusammude põhimõtteline korratavus. KVALITATIIVSE ANALÜÜSI ESITAMISE KRIITILISED PUNKTID 1
ajamomendil. o Negatiivne hinnang - inimesed, kellel on emotsionaalsed probleemid, on sageli nii hõivatud oma probleemist, et ei raiska aega Sinu tegevuse hindamisele. o Ebaõnnestumiste ülehindamine. Kõik on parandatav, kui sa teadlikult üritad klienti mõista. Märkmete tegemine. Teevad nii nõustaja kui klient. Info jäädvustamine "Sild" erinevate seansside vahel Klient kasutab märkmeid kodutööna Nn töölehe juurutamine korrastatus Juhtumite kontseptualiseerimine Sagedasemad vead nõustamisel. Liiga kiire probleemi defineerimine inimese käsitlemine pigem probleemina kui indiviidina kliendi väärtussüsteemi mitte-aktsepteerimine vale probleemiga tegelemine 8 rääkimine kliendist mööda ja üle, mitte kliendiga = fookus ei ole kliendil kliendiga liigne samastumine kliendi süüdistamine eksperdi mängimine IV loeng 29.09.14
kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. > laiemas tähenduses > kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt. zanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele > probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine, nt. miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt? Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside & lahenduste pakkumine Tõlgenduse kvaliteet > probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus Nn. aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt. tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis) Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul)
kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. > laiemas tähenduses > kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt. žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele > probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine, nt. miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt? Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside & lahenduste pakkumine Tõlgenduse kvaliteet > probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus Nn. aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt. tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis) Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul)
Kitsas tähenduses:teksti keeleliste tähenduste määratlemine, fookus kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. Laiemas tähenduses: kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine, nt zanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele. On ka palju erinevaid tõlgendamisteooriaid, nt kas keskendutakse tekstile, kontekstile, detailidele jne. Tõlgenduskäik: 1. Probleemi identifitseerimine 2. Kontseptualiseerimine 3. Teksti sisalduva tõestusmaterjali analüüs 4. Hüpoteeside & lahenduste pakkumine (erinevad tõlgendusteooriad, erinevad tõlgendusmeetodid (tõlgenduspoliitika)). Tõlgendamise puhul on oluline lähilugemine mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Ekskees (antiikkultuurist) teaduslik meetod, mille abil uuritakse tekste algse tähenduse leidmine.
aluse eestikeelsele ajakirjandusele. Leht saavutas ülemaalise populaarsuse, Tartusse kolimise järel, 1864. aastal hakkas Tartus välja andma ,,Eesti Postimeest ehk Näddalalehte", milles jätkas Pärnu lehe traditsiooni, leht käsitles maa ja valla omavalitsustega seotud probleeme, taunis väljarändamist, avaldas tehnika- ja välisuudiseid, seltsielusõnumeid, laulupeosõnumeid., koolide ja hariduse temaatikat, kirjaviisi küsimust. 19. Rahvusliku ajalookäsitluse kontseptualiseerimine ning sellega seotud kirjasõna. Erinevad suundumused rahvuslikus liikumises (C. R. Jakobson, J. Hurt jt). Põhjalik murrang eestlaste kultuurilises ja sotsiaalses arengus algas 1860. aastatel, päris- ja teoorjuse lõplik kaotamine, talupoegliku maaomandi tekkimine, haridusvõimaluste avardumine. Arengu kiirusekulgu mõjutasid otseselt estofiilid (G.H.Merkel, J.H.Rosenplänter, F.G. Bunge, F.N.Russow jt), ühelt poolt olid nad eestlaste keelt, rahvaluulet, laiemalt kultuuri uurinud-