KAASUSE LAHENDAMISE KONTROLLSKEEM 1. Selgitada, miks see juhtum jääb avaliku korra kaitsealasse? Millise korrakaitseorganina politsei tegutseb, millised on pädevus ja volitused? 2. Analüüsida meetme kohaldamise õiguspärasust - järgida eesmärgipärasust, proportsionaalsust, otstarbekust, minimaalsust. (Eesmärk ohu ennetamine, väljaselgitamine, korrarikkumise kõrvaldamine; proportsionaalsus vähemintensiivsemast intensiivsemale meetmele, hinnates erinevaid ohu kategooriaid; otstarbekus kas valitud meede toob kaasa eesmärgi täitmise; minimaalsus kas tegemist on kõige vähem isiku (põhi)õigusi riivava meetmega (nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik). 3. Võrrelda õiguste riiveid. 4. Selgitada meetme kohaldamise protsessi. 5. Selgitada meetme kohaldamise dokumenteerimist. 1. Korrakaitseõigus jaguneb: - ohuennetusõiguseks, so avalikku korda ähvardavate ohtude ennetamine ja nn inspektsioonilise järelevalve teostamine; ...
deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises osas vaadeldakse kontrollskeemi teisel tasandil asuvat õigusvastasust, avades mõiste ja selgitades sisu. Kolmandas osas
..................................26 § 15 põhiõiguste kandjad...........................................................................................................26 § 14 põhiõiguste adressaadid.....................................................................................................29 § 15 Põhiõiguste piiriklauslid ja piirid.......................................................................................30 § 16 välisteoreetiliselt konstrueeritud põ kontrollskeem...........................................................31 §17 siseõiguslikult konstrueeritud põ kontrolliskeem...................................................................34 I siseõiguslikult konstrueeritud..................................................................................................34 II kontrollskeem.........................................................................................................................34
LOE EELNEVA KOLME TEEMA KOHTA JUURDE! Loeng 02.03.2017 raamat „Õigus igaühele“ – õpik alusteadmiste saamiseks PÕHIÕIGUSTE ERIOSA (vähemalt 1 küsimus tuleb eksamil sellest teemast) - Põhiõigused on keelunormid § 19 lg 1 – tundub algselt, et on loanorm, tegelikult aga keelunorm: Igalühel on õigus vabale eneseteostusele Kui tegemist on keelunormiga, siis on kontrollskeem teistsugune võrreldes loanormiga Keelunormi kontrollskeem: kaitsealariive (tuleb kindlaks teha kas on tegemist vaba eneseteostusega ja kas seda on riivatud), riive PS pärasus (formaalne, materiaalne PS pärasus – proportsionaalsuse printsiip) III OSA PÕHIÕIGUSED 2.OSA § 18 ÜLDINE VABADUSPÕHIÕIGUS Sätestus: §19 lg 1 ja lg 2 Miks ei ole §20 üldine vabaduspõhiõigus? Seal on sätestatud teistsugune vabadus, nn isikuvabadus
ülesütlemisele 7. RKTKo 3-2-1-76-10, p 11 – erandlik § 97 kohaldamine; RKTKo 3-2-1-136-11, p 17-25 - kohustuste vahekorra muutumine; lõppenud lepingu tagasiulatuv muutmine või taganemine – RKTKo 3-2-1-143-13, p 10-11; RKTKo 3-2-1-179-15 p 34-35 (Tarmeko äriruumid) – VÕS § 97 kohaldamine üürilepingule (huvitav on ka Trt Ringkonnakohtu otsus 2-11-45657) Võlaõigusliku nõude kontrollskeem Hüpotees: H-l võib K vastu olla nõue/õigus 4.2. Ülesütlemine, VÕS § 196 lg 1 VÕS (vm seadus) §..... alusel Lepingu ülesütlemine tuleb kõne alla üksnes 1. Võlasuhe kestvuslepingu (VÕS § 195 lg 3) puhul. 1.1. Leping on sõlmitud Täiendavate materiaalsete eeldustena tuleb 1.2. Leping on kehtiv, ei ole lõppenud (nt on kontrollida:
1-31-08, p 16 (täitmisnõue: võimatus); 3-2-1-128-13, p 14 (täitmisnõue: täitmine on ebamõistlikult koormav või kulukas) 3. RKTKo 3-2-1-111-03 (murdunud puu), samas ka RKTKo 3-2-1-64-06 (vihmaveerenn) 4. RKTKo 2-15-18987 (keskmise kvaliteedi nõue) 5. RKTKo 3-2-1-67-09, p-d 16-18 (vastuvõtuviivitus, VÕS § 101 lg 3) 6. RKTKo 3-1-1-148-03 p 8.2.-8.3.2. (topeltmüük, viinamarjaväätidega puhvet) Võlaõigusliku nõude kontrollskeem 4. ÕKV kasutamise eelduste kontroll Hüpotees: H-l võib K vastu olla 4.1. Materiaalsed eeldused (mis on nõue/õigus VÕS (vm seadus) §..... alusel täitmisnõude spetsiifilised): 1. Võlasuhe - Rahalised kohustused (reeglina 1.1. Leping on sõlmitud/võlasuhe on sissenõutavad) VÕS § 108 lg 1
(leppetrahvi tüüptingimusena). 6. RKTKo 3-2-1-22-16 p 18 (nn kaatrileping, käendajale tüüptingimuste laienemine) Seminariks vajalik kohtupraktika (võlatunnistus) 1. RKTKo 3-2-1-147-15, p 13-15 (kaitsekohustus, nn Arumäe kaasus) 2. RKTKo 3-2-1-9-16, p 27 (negatiivne võlatunnistus) 3. RKTKo 2-13-34922, p 12.3.; 13 (deklaratiivne võlatunnistus, laen) 4. RKTKo 2-14-58735, p 10-11 (tõendamiskoormis) Võlaõigusliku nõude kontrollskeem Hüpotees: A-l võib B vastu olla nõue/õigus VÕS (vm seadus) §... alusel 1. Võlasuhe 1.1. Leping on sõlmitud/võlasuhe on tekkinud muul alusel (nt lepingueelsed läbirääkimised) 1.2. Leping on kehtiv, ei ole lõppenud (nt tasaarvestusega) 2. Rikkumine 2.1. Kohustuse sisu (milles kokku lepiti? millised kohustused tulenevad seadusest?) 2.2. Kas kohustust on rikutud? (kontrollime faktilist olukorda) 16 2.3. Kas on rikkumist välistavaid asjaolusid (§ 101 lg 3)
maja) 12. RKTKo 3-2-1-126-13, p 9 – hinna alandamise tähtaeg (Maardu maja katus) 13. RKTKo 3-2-1-145-14 p 30 – konkludentne hinna alandamine (renoveeritud maja) 14. RKTKo 3-2-1-16-17 p 19, 22, 28, 29-32 – hinna alandamine ja taganemine, kahju hüvitamine (väike korter) 14 Võlaõigusliku nõude kontrollskeem Hinna alandamine, VÕS § 112 lg 1 Hüpotees: H-l võib K-lt nõuda viivist VÕS § Eeldused: 113 lg 1 alusel. 1. Kehtiv leping 1. Võlasuhe 1.1. Leping on sõlmitud/võlasuhe on tekkinud 1.1. Leping on sõlmitud/võlasuhe on tekkinud muul alusel (nt lepingueelsed läbirääkimised) muul alusel (nt lepingueelsed 1.2
Ei mõjuta, kuna see õiguslikult reguleerimata. Kui vajalik arv hääli e üle poole on kohal ÄS § 297 lg 1 järgi. Nõude aluseks § 3011 lg 1 p 4, kuna ei kutsutud uuesti koosolekut kokku – see puudutab teist koosolekut!! Teisele väitele ei saa tugineda, st sellega on kõik korras. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? Ajatelg: 01.06 korraline üldkoosolek + ettepanek koosolek katkestada ja jätkata hiljem; 05.07 üldkoosolek + majandusaasta aruande kinnitamine; 15.09 hagi kohtule Kontrollskeem: 1. Rikkumine tuvastamine: Esimese vastuväite rikkumise analüüs: ÄS § 293 lg 4 järgib tohib üldkoosolekul otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise. Üldkoosolekul võib teha vaheaega ja seadus ei sätesta vaheaja pikkust, kuid ilmselt tuleb tõlgendada seda mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Vaheaeg kestis rohkem kui 1 kuu, selle aja jooksul oleks saanud kokku kutsuda uue koosoleku. Uue koosoleku kokkukutsumise tähtaeg on ÄS §
Ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld § 23 lg 1 lause 2 c. Õiguspärane ootus Tuleb tuvastada, kas on tegemist ebasoodsa tagasimõjuga või kas on alust õiguspärasele ootusele. Vahend selle väljaselgitamisele on kaalumine. Nulla poena sine lege Õiguskindlus § 10, õigusselgus § 13, 2.ptk eriosa – üksikud põhiõigused § 19 Siseõiguslikult konstrueeritud põhiõiguste kontrollskeem Sotsiaalsed põhiõigused; õigused korraldusele ja menetlusele Kontrollskeem: 1) Esiteks peab olema nõue (kui esmaõigused on rahuldamata) 2) Välistavad tingimused § 27 lg 5 3) Nõude sisu (riik peab tagama elatusmiinimumi) § 19 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus § 19 lg 1 Kõik inimesed on loomult võrdselt vabad. Bill of Rights 1976 II Kaitseala 1. Esemeline kaitseala
Õigusallika teksti tõlgendamine Üldreeglitega on uurijad pigem ettevaatlikud. Üks võimalikke ahelaid: i. Õigusallika teksti esmane analüüs ii. Regulatsiooni otstarbe (lähima eesmärgi) tuvastamine iii. Õigusallika sisemine ja välimine süstemaatika iv. Seotud normide (normistiku) kompileerimine; järgneb nö kontrollskeem: v. Ebaselguse korral seadusandja eesmärkide tuvastamine vi. Jätkuva ebaselguse korral ajaloolise ja geneetilise materjali kasutamine. Õigusnormi rakendamise staadiumid: a. sündmuse (teo) kirjeldus: faktilise koosseisu määratlemine ja analüüs (faktiküsimuse lahendamine); b
jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest esitatud hagi (ÄS § 178 lg 2). Tühisuse tuvastamise nõue (tuvastushagi) ja kehtetuks tunnistamise nõue (kujundushagi) kui ühtne õiguskaitsevahend Otsuse kehtivuse tuvastamise nõue: tuvastushagi esitamine, kui hagejal on tuvastamise vastu õiguslik huvi (huvi puudub, nt siis, kui osanike otsust pole keegi kahtluse alla seadnud). Otsuse kehtetuse kontrollskeem Selleks, et otsuse saaks kehtetuks tunnistada või selle tühisuse tuvastada, peavad kõik formaalsed eeldused olema täidetud. Materiaalsetest eeldustest peab esinema vähemalt üks alus. Tühine otsus (ÄS § 1771) I) Formaalsed eeldused: Kas kohus on tühisuse tuvastanud (TsÜS § 38 lg 2 II ls) 25 Kas tühisusele on tuginenud õige isik (TsÜS § 38 lg 2 II ls)
2. Materiaalne (kaaluda kahte põhiõigust: a) seda, mida kaitsta tuleb b) mille eest keda kaitstakse ja need omavahel suhtesse seada Nt. kõrgepingeliinide rajamine. Majaomanikud tahavad selle eest võimalikult suurt tasu, sest kahjustab terivst, halb levi jne, kuid sideteenuse pakkuja teeb ka seda ühiskondlike huvide nimel) SISEÕIGUSTEOREETILISELT Konstrueeritud põhiõigus KONTROLLSKEEM I Sotsiaalsed põhiõigused § 28 lg 2 I Nõue 1. puudus 2. PÕ kandja II Nõuet välistavad asjaolud § 27 lg 5 III Nõude sisu II Õiguse korraldusele ja menetlusele § 14 I Nõude tekkimine 1. Menetluse/Korralduse mittetagamine 2. PÕ Kandja II Nõuet välistavad asjaolud III Nõude sisu (tuleb tagada nõuetele vastav menetlus) ARVESTUS
annaabi.ee 
