ebaõnnestus. Tiivustatud Hruštšov tegi ohtliku avantüüri, paigaldas Kuubale maa-tüüpi rakettid, mis tuumalöögiga hävitaks ära suure osa USA-st. H kinnitas algul et pole ründerelvadega. Aerofotodega tehti kindlaks, Kennedy teavitas maailmale 22.10.1962, kuulutas välja kontrolljoone merel(laevad ei saand üle sõita) ja nõudis rakettibaaside eemaldamist. Maailm seisis tuumasõja lävel. H anti selgelt mõista, et kui ei täida nõudmisi, siis ründavad. NSVL andis järele, tunnustas kontrolljoont ja Hruštšov teates, et likviteeritakse RB. USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada ehk C režiim jäi püsima. Kuuba kriis näitas kogu maailmale, et planeedi saatus ripub juuksekarva otsas. 1956 tõi laev Granma salaja Kuubasse rühma revolutsionääre, juht Fidel Castroga. Alustas diktaator Batista vastu partisanisõda. Edukas, 1959 tuli C võimule. Algul peeti C-d liberaaliks, kes taastab demokraatia, kuid ta muutis meelt ja kehtestas oma diktatuuri
1989. Berliini müür 1961-1989. Moskvale ei sobinud, et L-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased läände valgusid. Rajati 13 august peaaegu ühe ööga, tugevdati hiljem tunduvalt. Mõjus rängalt NSV Liidu mainele. Kuuba raketikriis NSV Liit viis salaja oma raketid(tuuma), ameeriklased avastasid selle, kuulutasid kontrolljoone merel. Kennedy nõudis lisaks raketibaaside likvideermist, Hrustsov andis lõpuks järele, NSVL tunnustas kontrolljoont, raketibaasid likvideeriti, USA ei tohtinud teha katset Kuubat vallutada, Castro reziim jäi püsima.
veel lai tõkkeriba, millele täida, siis Ameerika korraldatud veresaun, kus puhul kuulutas Breznev, et tunginud inimene ilma ründab. Moskva andis mõistue kaotanud NSV Liiduö on õigus ja hoiatamata maha lasti. järele. NSV Liit tunnustas ameeriklased tapsid nii kohus kaitsa oma Müürist sai külma sõja kontrolljoont, raketibaasid naisi, lapsi kui ka sotsialismi. See avaldus sümbol. likvideeriti. vanureid. 1973 sõlmitigi läks ajalukku kui Breznevi Pariisi rahuleping, mille doktriini. Teised sots. alusel pidi sõjategevus riikide liidrid olid valmis
3. suhted USAga halvenesid kuulutati välja sotsialistlik revolutsioon *vaenlaseks USA *USA kuulutas välja majandusblokaadi 1961a üritati võidelda Castro reziimi vastu, kuid ebaõnnestunult 22.okt 1962 teavitas pr Kennedy maailma Kuubale paigutatud rakettidest *kontrolljoone välja kuulutamine merel *nõudmised raketibaasi likvideerimiseks NSVL tunnustas kontrolljoont raketibaasid likvideeriti Castro reziimi püsimajäämine Vietnami sõda: 1954a jagunes Vietnam 2ks: PVietnam (NSVL ja Hiina toetusel) ja LVietnam (USA) kommunistide mõju kasv riigis 1957a partisanisõda 1964a USA astus sõtta vietkongide vastu 1968a valiti pr R. Nixon 1973a rahuläbirääkimised (Pariisi rahuleping) *sõjategevuse lõpp *ameeriklased lahkuvad
viimase reziimiga võitlust alustada, kuid edutult. Hrustsov ärritus ja asus Kuubale paigaldama võimsaid maa-maa-tüüpi rakette, kinnitades, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased tuvastasid need aerofotodelt ja teavitasid sellest kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, millest üle ta ühtegi laeva ei lase, ning nõudsid ka raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline tuumasõjaohu nädal, kuid Moskva andis järele tunnustades kontrolljoont ja lubas raketibaasid likvideerida. USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada. Tuumasõja oht kainestas. Kuuba kriisist väljus USA suhteliselt edukalt, Vietnami sõda osutus aga läbikukkumiseks. 1954. aastal jaguses Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Viimase pealinn oli ebademokraalik ja diktaatorlik, mis soodustas kommunismi levikut. 1957 algas Põhja-Vietnami valitsuse, eesotsas Ho Chi Minhiga,
likvideerimist. Hruštšov likvideeris baasid, NSVL tunnustas kontrolljoont, Castro režiim jäi püsima, sõda hoiti ära. Ülestõusud Ülestõus Põhjused Vastupanu Rahvusvaheli NSVL Lääne Tulemus meetodid ne taust reaktsioo reaktsioon n
asudes Kuubale paigaldama rakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst. Kuid rakettide paigaldamine sai ameeriklastele aerofotodelt teatavaks ja Kennedy teavitas kogu maailma sellest. Ta kuulutas ühtlasi välja kontrolljoone merel ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, milles kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Hrustsov andis alla, muidu oleks USA rünnanud. Likvideeriti raketibaasid ja tunnustati kontrolljoont. Tuumarelvakatseutuste piiramine (1963) See ei tähendanud ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastusmist piirata, sellele mingisugunegi piir seada. Kennedy mõrv (1963) Mõrvariks kuulutati tühine pahempoolitseja Lee H. Oswald, kuid tänini on hajutamata kahtlused, et mõrv oli laiaulatusliku vandenõu vili. Tapetud presidendi asemele astus asepresident Lyndon B.Johnson, kes suutis Kennedy ''uute
aastatel. · 1966.a-l lahkus NATO-st. · De Gaulle poliitikas segunesid prantslaslik bravuur ja ajastu realiteetide tunnetamine. Külma sõja kriisid 16.03. Kriis Aeg Põhjused Osapooled Tagajärjed Kuuba 15.okt- Fidel Castro võim USA ja NSV · NSV tunnustab 22.okt 1962 Külm sõda kontrolljoont, USA ja Venemaa raketibaasid vastuseis likvideeritakse · USA ei valluta kuubat, tuumasõja oht püsib
sotisalistliku revolustiooni *USA oli häritud NSVL satelliitriigi tekkest oma külje all *Washington katkestas suhted Havannaga ja kuulutas välja majandusblokaadi *1961 Castro vastaste võitlus Castro reziimiga ebaõnnestus *NSVL paigaldas Kuubale maa tüüpi raketid *USA kuulutas välja kontrolljoone merel * Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist *Moskva andis järele *NSVL tunnustas kontrolljoont ja raketibaasid likvideeriti *USA ei tee katset Kuubat rünnata Tulemus: *Castro reziim jäi püsima *sõda ärahoitud tänu USA valitsuse ja Kennedy kindlameelsusele VIETNAMI SÕDA Aeg: 1957- 1975 Osalejad: Põhja-Vietnam (Hiina ja NSVL) vs Lõuna- Vietnam (USA) Põhjused: Saigoni (Lõuna- Vietnami linna) reziim oli mittekommunistlik, kuid ka ebademokraatlik ja dikdaatorlik ning see soodustas kommunistide kasvu riigis
Kuuba ( NSVL toetus) vs, USA (Kennedy) 4. 1959. F. Castro tuli võimule, Castro kukutakse võimult pommidega (*film). USA sõjalaevad blokeerivad Kuuba, omakorda tuleb NSVL Hrustsov. Castro ja H head suhted, NSVL toetas tuumapommidega ise eitas seda USAle. 5. Oldi kõige lähemal 3. MS puhkemisele aga Kennedy, teadvustas kogu inimkonda võimalikust tuumasõjast ja oldi ootel. USA ähvardas rünnata ja Moskva andis järele. NSVL tunnustas USA kontrolljoont- lubas raketibaasid likvideerida- USA ei rünnanud Castro reziimi. Vietnami sõda 1. Vietnam 2. 1964- 1973, sellele järgnes kodusõda-lõpp 1975 3. kommunistlik Vietnami DV (NSVL + HIINA toetus) ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik 4. VDV tahab kogu Vietnami omale, USA sekkub, sest tahab kommunismi peatada. 5. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks- kodusõja tulemusena. USA saab väga suurelt lüüa.
Am oli häbistatud. Hrustsov paigaldas Kuubale maa-maa-tüüpi rakettte, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USA-st. Rakettide paigaldamine sai aerofotodelt Am teatavaks Kennedy teavitas 22.okt 1962 kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, lisaks nõudis raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, mille kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Moskva andis järele tunnustas kontrolljoont, likvideeris raketibaasid. Vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada, st Castro reziimi püsimajäämist. Kuuba kriis näitas kogu maailmale, et planeedi saatus ripub vaid juuksekarva otsas. VIETNAMI SÕDA Kuuba kriisist oli USA väljunud enam-vähem edukalt, Vietnami sõda oli täielik läbikukkumine, ilmselt suurim kogu külma sõja ajal. 1954.a jagunes Vietnam kaheks: NSVL ja Hiina P-Vietnam; USA mõju aluseks Lõuna-Vietnam.
Korraldati erinevaid reforme, mis teravdasid suhteid USAga ning lähendasid suhteid NSVL. Hrustsov paigutas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks hävitada enamus USAst, Hrustsov ise kinnitas, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased said sellest teada ning teavitasid sellest kogu maailma ning kuulutasid välja kontrolljoone merel. Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist ning kui seda ei täideta, siis USA ründab ning lõpuks andis Moskva järele. NSVL tunnustas kontrolljoont ning likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et nad ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi siiski püsima. Praha kevad - 1968.aastal Tsehhoslovakkias olid rahulolematused presidendi Antonin Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma, partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis Alexander Dubeck, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise paika Dubecki reformikava sisendas lootust,. Sotsialismi alustalad jäid,
Liidu satelliit riik. USA kuulutab Kuubale välja majandusblokaadi. Hrustsov toob Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega raketid, mis võimuks hävitada suurema osa USA-st. USA saav areofotodelt rakettide olemasolust teada ning J.F.Kennedy kehtestab merele kontrolljoone (22.oktoober 1962), millest ei lasta ühelgi laeval edasi sõita ja nõuab raketibaaside likvideerimist. USA annab NSV Liidule mõista, et kui baase ei likvideerita, siis USA tõesti ründab... Hrustsov tunnustas kontrolljoont ja likvideeris baasid ja vastutasuks lubas USA, et ei proovi Kuubat vallutada. Vietnami sõda: 1954 jagunes Vietnam, nagu Koreagi kaheks: N.Liidu, Hiina toel põhja Vietnamiks ja USA toel Lõuna-Vietnamiks. Kuna Lõuna-Vietmami pealinn Saigon ei olnud demokraatlik, soodustas see kommunismi mõju riigis 1957.a algab partisanisõda (vietkongid) USA astub sõtta ametlikult 1964 pommitatakse, aga sisse veel ei tungita. Põhjuseks Indo-
kaitseks relvadega välja. 1962. sai Washington teada, et Moskva on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, strateegilisi pommituslennukeid, Kuubas olid alanud Nõukogude sõjaväetehnikute ehitustegevus. Kennedy kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase ja nõudus ka veel raketibaaside likvideerimist. Hrustsovil kästi täita nõudmisi või muidu Ameerika tõesti ründab. NSV Liit tuunustas kontrolljoont ja lasi raketid likvideerida. Vastutasuks lubati Castro reziimil püsima jääda. Sõda oli ära hoitud tänu USA valitsuse ja president Kennedy kindlameelsusele. 3.USA ei suutnud võita sõda Vietnamis ja tõkestada kommunismi võidulepääs, sest.. Saigoni(Lõ-Vietnami pealinn) reziim oli ebademokraatlik ja diktaatorlik, see soodustas kommunistide mõju kasvu. Usa ei saanud seda võita olukorra piirangute tõttu, mis ei lubanud täielikult kasutada Ameerika sõjaväe võimsust.
selles 22. oktoobril 1962 kogu maailma, kuulutades ühtlasi välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase. Lisaks nõudis Kennedy raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, mille kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Hruštšovile anti selgesti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Lõpuks andis Moskva järele. Kõigepealt tunnustas NSV Liit kontrolljoont, seejärel teatas Hruštšov, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas USA, et ta ei tee katset Kuubat vallutada, see tähendas Castro režiimi püsimajäämist. Kuid sõda oli ikkagi ära hoitud ja seda eelkõige tänu USA valitsuse ja presidendi Kennedy kindlameelsusele. Ühtlasi näitas Kuuba kriis kogu maailmale, et planeedi saatus ripub vaid juuksekarva otsas. See teadmine kainestas. Vietnami sõda
põgenemine Ida- Saksamaalt Lääne- Saksamaale Kuuba NSV liit, Kuuba, Castro kehtestas oma USA maine langes ehk USA diktatuuri, mida USA Castro valitsus jäi püsima, USA Kariibi tahtis likvideerida. seda ei kukutanud kriis Washington katkestas NSV liit tunnistas USA 1962 Havannaga kontrolljoont diplomaatilised suhted NSV Liit tõi ära tuumaraketid ja kuulutas välja Kuubalt, USA Türgist. majandusblokaadi. Praha Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia soov *Ülestõus suruti veriselt maha kevad ja VLO (välja ehitada üles nn *ümberkorraldused tühistati 1968 arvatud inimnäoline sotsialism *Partei ja riigiaparaadis viidi läbi
o Hruštšov hakkas Kuubale paigaldama keskmaarakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst o 1962 – Kennedy sai teada rakettidest, kuulutas välja kontrolljoone merel, nõudis Nli raketibaaside likvideerimist o Maailm seisis tuumasõja lävel: USA ähvardas rünnata, kui Hruštšov järele ei anna, mida ta lõpuks tegi o Hruštšov teatas, et baasid likvideeritakse, tunnustas kontrolljoont, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada o Tulemus: Castro režiim jäi püsima, maailm sai aru, et maailma saatus ripub vaid juuksekarva otsas Vietnami sõda 1955-1975 o 1954 oli Vietnam jagunenud kaheks riigiks: Põhja-Vietnam (NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnam (USA), mõlemas oli diktatuur o Sõja põhjus: esialgu oli Vietnam kuulunud PMle, seejärel Jaapanile, põhjast tõrjuti jaapanlased välja,
küla),Viljandimaal Karksi ja Abja vald (9 küla) ning Pärnumaal Saarde ja Häädemeeste vald (11 küla). Lätis piirnevad Eestiga Alūksne, Hopa, Valka, Naukšēni, Ruhja, Mazsalaca, Aloja ja Salatsi piirkond (piiriasulad on Valka ja Ainaži linn, 5 km kaugusel Eesti piirist asub Hopa (läti keeles Ape) linn). Raudtee ületab Eesti-Läti piiri Valgas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist kontrolljoont loetakse riigipiiriks ja seda käsitletakse kolme lõiguna: 1) maapiir Eesti-Läti-Vene piiri kolmikpunktist Pihkva järveni 2) järvepiir Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järvel ning 3) piir Narva jõel Maapiir kulgeb kolmikpunktist Piusa-äärse Võmmorskini üldjoones põhjakirdesse ja mööda Piusat itta, teeb suure kaare ümber Saatse ja jätkub loode suunas Pihkva järve Kulje orglaheni. Värska lahe suudme idakaldal ümbritseb Eesti territoorium enklaavina Venemaale
annaabi.ee 
