*algsaldo on lõppsaldoga samal poolel 1 Kassa Deebet Kreedit Algsaldo Raha juurde Raha ära Lõppsaldo Võlad tarnijatele Deebet Kreedit Algsaldo Arve tasumata Sissetulek Lõppsaldo 10.Lõppsaldo arvestamise valem aktiva ja passiva poolel. ALGSALDO + SAMA POOLE KÄIVE VASTASPOOOLE KÄIVE = LÕPPSALDO 11.Mida nimetatakse kontraaktivakontoks ja kontrapasssivakontoks. Kontraaktivakonto reguleerib aktiva konto jääki, passiva konto iseloomuga. Nt : põhivara kulum. Kontrapassivakonto reguleerib passiva konto jääki, aktiva iseloomuga. Nt : omaosad, omaaktsiad 12.Mida nimetatakse tulemuskuluks? Milleks kasutatakse? Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet soetusmaksumus Kreedit müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks?
36. Juhul kui firma ostab maatüki, tasudes selle eest kohe, siis selle tulemusena: a) Suureneb vara ja suureneb omakapital; b) Mõju varale on 0; c) Toimub omakapitali suurenemine; d) Mitte ükski eeltoodud variant pole õige. 37. Äriühingu vara üldsumma on 2 800 000.- ja omakapital 1 100 000.-. Kohustiste üldsumma on: a) 3 900 000.-; b) 1 100 000.-; c) 1 700 000.-; d) 2 800 000.-. 38. Konto Akumuleeritud kulum on: a) Deebetsaldoga kontraaktivakonto; b) Kreeditsaldoga kontraaktivakonto; c) Kreeditsaldoga kontrapassivakonto; d) Deebetsaldoga kontrapassivakonto. 39. Suurenemine näidatakse deebetis kontol: a) Võlad tarnijatele; b) Dividendivõlad; c) Aktsiakapital; d) Võlad töövõtjale; e) Tagasi ostetud omaaktsiad. 40. Käibevarana ei kajastata bilansis: a) Vara, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus;
Kui konto algsaldo puudub siis leitakse lõppsaldo deebet ja kreeditkäibe vahena või vastupidi vastavalt kontodele. Kontodel tehakse kokkuvõtteid iga kuu, see on kuu viimase kuupäeva seisuga. Ning leitakse bilansikontodel uus algsaldo järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. Kontosid millel saldo võib esineda nii deebetis, kui ka kreeditis nim. aktiva - passivakontodeks. Sellisteks kontodeks võivad olla arveldused ostjate ja tarnijatega jne. Kontraaktivakonto reguleerib ( mingi) aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Näiteks " Põhivara kulum". Sellel kontol peetakse arvestust nagu tavaliselt passivakontol, kuid bilansis vähendab (reguleerib) ta aktivakonto põhivara jääki. Saadud summa moodustab põhivara jääkmaksumuse. Konto jääk asub konto kreeditis. Kontrapassivakonto- reguleerib mingit passivakonto jääki, kuid on aktiva konto iseloomuga. Bilansi passivas näidatakse ta "-" märgiga.
Passivas: väheneb kirje: Aruandeaasta kasum/kahjum d) Ebatõenäoliseks hinnatud nõuete summa kohta koostatakse raamatupidamislausend..... D Ebatõenäoliste nõuete kulu K Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... suureneb kirje: Ebatõenäoliste nõuete kulu (muud tegevuskulud) selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: Suureneb kirje kontraaktivakonto kreeditis Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, mis vähendab kirje Nõuded ostjate vastu deebetsaldot Passivas: väheneb kirje: Aruandeaasta kasum/kahjum Ülesanne 2 Arvuta vastus Kontol Nõuded ostjate vastu oli algsaldo 23000 eur, deebetkäive 20000 eur ja lõppsaldo 8000 eur. Kui suures summas laekus müügiarvete eest? Alg D 23000 + D 20000 – lõpp D 8000 = kreeditkäive 35000 € a) Kontol Maksude ettemaksed oli algsaldo 1200 eur, kreeditkäive 850 eur ja lõppsaldo 500 eur
5) D: Amortisatsioon 300 000 K: Patendi akumuleeritud kulum 300 000 Aluseks 5 aastat, millal kuluks kannan (1 500 000 / 5 = 300 000) KORDAMINE II 1) B debiteeritakse kontot Kassa 2) A debiteeritakse kontot Kadum valuutakursi muutumisest B ja C ei ole näiteks üldse võimalikud 3) B kuluna 4) B lühiajalised finantsinvesteeringud 5) B väärtpaberite maksumus müügihinnas maakleritasu väärtpaberite maksumus soetushinnas 6) D- kontraaktivakonto 7) B 5000 eurot Aluseks on ostjate tasumata arved Väärtus - vähend D K 4000 5000 S1 9000 Tuleb lisada, et saada 9000 3 % = 9000 8) D- 91 000 eurot Väärtus - vähend D K 51 000
töötajale (juhatuse liikmele) või tema abikaasale, vanematele, lapsele ja teistele sugulastele olenemata erisoodustuse andmise ajast Vali üks: Tõene Väär Küsimus 34 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sh raamatupidamisregistrite säilimine RPK siseeeskirjades sätestatud tähtaja jooksul. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 35 Kontraaktivakonto on Vali üks: ükski eeltoodud vastus ei ole õige kreeditis asuva lõppsaldoga aktivakonto deebetis asuva lõppsaldoga ajutine konto deebetis asuva lõppsaldoga passivakonto Küsimus 36 Bilansi aktiva poolel on kohustused Vali üks: Tõene Väär Küsimus 37 Lähetusraha võib maksuvabalt maksta kui Vali üks: lähetuskoht on välisriigis lähetuskoht on töökohast eemal lähetuskoht on välisriigis ja kaugemal kui 50 km Küsimus 38 Mõõtmine on majandusarvestuse funktsioon
Nõuete allahindluse kajastamine ehk väärtusvähendi moodustamine: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) (kui palju peame nõuetest maha lahutama, aga me ei tea täpselt ostjat, see selgub hiljem missugune ostja) Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk väärtusvähendi kasutamine: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) (kogusumma, me ei tea milline ostjatest ei maksa) see on kontraaktivakonto K Ostjate tasumata arved (kui osta on teada, kanname kreeditisse) Kanded statistiliste meetodite korral (2) Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine 1. Arve taastamine D Ostjate tasumata arved K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) 2. Raha laekumine D Pangakonto K Ostjate tasumata arved Konto Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) on kontraaktivakonto, mis täpsustab Ostjate tasumata arvete jääki bilansis. Näide (1) 1
d. käibevarast ja põhivarast e. varudest, ettemaksust, rahast ja põhivarast Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question2 Hinded: 1 Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale (juhatuse liikmele) või tema abikaasale, vanematele, lapsele ja teistele sugulastele olenemata erisoodustuse andmise ajast Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question3 Hinded: 1 Kontraaktivakonto on Vali üks vastus. ükski eeltoodud vastus ei ole õige deebetis asuva lõppsaldoga passivakonto kreeditis asuva lõppsaldoga aktivakonto deebetis asuva lõppsaldoga ajutine konto Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question4 Hinded: 1 Käibemaks on otsene maks Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question5 Hinded: 1 Aktsia väiksem nimiväärtus on Vali üks vastus. a
Detsembri 20X9 seisuga arvutatav järgmiselt: (100 000 : eeldatav läbisõit kokku) * 20X8 a ja 20X9 a summaarne läbisõit. T-10.4 Firma müüs põhivahendi hinnaga, mis oli alla tema jääkmaksumuse. Tehtud raamatupidamiskandes ühe osana debiteeritakse kontot Kadum. (Sest raha kaotatakse). Sest kadum on nagu kulu ja kui see suureneb, siis kasum väheneb ja kulu suurenes ju deebetis. T-10.5 Ainelise põhivahendi akumuleeritud kulum on kreeditsaldoga kontraaktivakonto. T-10.6 Firma soetas 12 000 000 euro eest söekaevanduse. Prognooside kohaselt peaks maapõues kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000 tonni sütt, siis depletsioonikulu kajastamisel tuleb debiteerida kontot Depletsioonikulu summas 1 200 000 eurot. SEST... = 0,6 0,6 * 2 000 000 = 1 200 000 PS! Depletsioon on loodusvara ammendumine ÜLESANNE 1 1) D: Masinad ja seadmed 1500 K: Võlg tarnijale 1500 2) D: Võlg tarnijale 1500
lõpptulemi leidmist. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto; K tulude ja kulude koondkonto. Kulukonto sulgemisel: D tulude ja kulude koondkonto; K(vastav) tulukonto. Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul. 27. 28. 29. 30. BILANSI(põhi)KONTO JA KONTRAKONTO 31. 32. Põhikonto – kontrakontoga või täiendkontoga seotud aktiva- ja passivakontod. 33. 34.Aktiva 35.Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga (moodustab koos aktivakontoga n-ö kaksikkonto), kuid vähendab selle jääki bilansis. Kontraaktiva normaalsaldo on kreeditis. 36.Täiendaktivakonto on alati seotud mingi konkreetse aktivakontoga (moodustab koos aktivakontoga n-ö kaksikkonto), kuid suurendab selle jääki bilansis. Konto saldo on deebetis. 37. 38. Näide: 39. 1. jaanuaril osteti seade 1000 euro eest. 31. detsembril kajastati seadme
deebetkäive näitab suurenemist, kreeditkäive vähenemist ja esineb deebetsaldo, mis näitab varade jääki mingil ajahetkel. Bilansi passivakirjete järgi avatakse passivakontod, millel on kreedit algsaldo, kreeditkäive näitab suurenemist, deebetkäive vähenemist ja esineb kreeditsaldo, mis näitab kohustuste ja omakapitali seisu teatud ajamomendil. Kontode lõppsaldo leidmiseks on üldreegel: lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kontraaktivakonto reguleerib mingi kindla aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et kui ettevõttel on põhivara, siis seadus kohustab sellelt põhivaralt arvestama ka amortisatsiooni. Kuna amortisatsioon on selge kuluartikkel, on vajalik teda kajastada passivakontol, st kreeditpoolel. Kuid bilansis nõutakse selle summa esitamist bilansi aktivas, põhivarade seas ja miinusmärgiga.
deebetkäive (debi- 2. Suurenemine e. Kreeditkäive Teerimine) (krediteerimine) 3. Lõppsaldo e. kreedit-lõppsaldo Passivakonto kreeditsaldo näitab ettevõtte kohustusi (võlgnevusi) ja omanike poolt ettevõttesse investeeritud kapitali mingil kindlal ajamomendil 2/9/2015 Mai Takkis 63 21 Kontraaktivakonto Reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga Arvestus toimub nagu passivakontol, kuid jääki bilansis näidatakse miinusmärgiga aktiva poolel Näiteks: konto Põhivara kulum Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 2/9/2015 Mai Takkis 64 Kontrapassivakonto Reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid ise on aktivakonto iseloomuga
Suurenemine (vähenemine) (vähenemine) suurenemine Tulude ja kulude koondkonto ... on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Ei kajastata saldosid, ajutise iseloomuga. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto K Tulude ja kulude koondkonto Kulukonto sulgemisel: D Tulude ja kulude koondkonto K (vastav) kulukonto Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul Bilansi(põhi)konto ja kontrakontoAktiva Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. Näide 1.1. jaanuaril 20x1 osteti seade 1000 euro eest, arve soetamisel tasumata. 2.31. detsembril 20x1 kajastati osa seadme soetusmaksumusest kuluna, seadme kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat. 1000 eurot / 5 a = 200 eurot/a Bilansi(põhi)konto ja kontrakonto Passiva Kontrapassivakonto on seotud konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. Näide 1
Osatähtsus Osatähtsus ostjate arvete lõppjäägist Krediidimüügist Aegumisprotokoll Statistilised meetodid Statistilisi meetodeid peaks kasutama suure krediitmüügiga ettevõtted. Prognoosida või aimata, milliste arvete alusel müüdud kauba eest raha kliendilt ei laeku, on võimatu. Ebatõenäoliselt laekuvad summad hinnatakse lähtuvalt eelnevate perioodide kogemusest. Ebatõenäoline laekumine ehk väärtusvähend, kajastub kreeditis, on kontraaktivakonto, saldo lahutatakse ostjatelt laekumata summadest. Kanded statistiliste meetodite korral Nõuete allahindluse kajastamine ehk väärtusvähendi moodustamine: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk väärtusvähendi kasutamine: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) K Ostjate tasumata arved Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine 1. Arve taastamine
Passivakonto näiteks laenukapitali arvestus kreeditpoolel on nii alg- kui ka lõppsaldo (reaalsed võlguolevate laenusummade lõppsu mmad). · Aktiva-passivakontod on sellised peened preilid, kelle najal saab arvestust pidada erinevate arvestuste jaoks kui võib juhtuda nii, et kord ollakse partnerile võlgu, kord partner sinule. Seega ei ole oluline, millisel konto poolel on saldo, mõlemad juhud on õiged. · Kontraaktivakonto reguleerib mingi kindla aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et kui ettevõttel on põhivara, siis seadus kohustab sellelt põhivaralt arvestama ka amortisatsiooni. Kuna amortisatsioon on selge kuluartikkel, on vajalik teda kajastada passivakontol, st kreeditpoolel. Kuid bilansis nõutakse selle summa esitamist bilansi aktivas, põhivarade seas ja miinusmärgiga.
Debitoorse võla suurenemine. kreditoorse võla suurenemine. kreditoorse võla vähenemine. Debitoorse võla vähenemine. Lõppsaldo = Lõppsaldo = deebet-algsaldo + debitoorse võla kreedit-algsaldo + kreditoorse võla suurenemine - debitoorse võla suurenemine - kreditoorse võla vähenemine vähenemine 18 KONTRAAKTIVAKONTO kontol reguleeritakse aktivakonto jääk, kuid omab passivakonto iseloomu, vähendades selle summa võrra bilansis Selliseks kõige tavalisemaks kontoks on "Põhivara akumuleeritud kulum". Antud kontol me peame arvestust nagu tavalisel passivakontol (saldo on passivas), kuid bilansis korrigeerib aktiva kontosid ,,Ehitised", ,,Masinad ja seadmed", ,,Muu materiaalne põhivara". D Põhivara akumuleeritud kulum K S0 Vähenemine Suurenemine S1
Aktiva- ja passivakontod (põhikontod) on tuttavad alapeatükist 3.2 ja kokkuarvestamise valemid on järgmised: • Aktivakontod – S1 = So + DK – KK , • Passivakontod – S1 = So + KK – DK . Tüüpilised aktivakontod on näiteks: kaup, masinad ja seadmed, avansid aruandvatele isikutele jne. Tüüpilised passivakontod on näiteks: aktsiakapital, lühiajaline pangalaen, palgavõlg jne Peale põhikontode on olemas veel kontrakontod – kontraaktiva- ja kontrapassivakontod. Kontraaktivakonto – reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid on ise seejuures passivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + KK – DK, kusjuures saldo esitatakse konto kreeditpoolel). Tüüpilisemaks kontraaktiva kontoks on konto Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum. Selle konto saldo võrra vähendatakse aktivakonto Materiaalne põhivara jääki. Teisiti saab väita, et antud kontot kajastatakse bilansi aktivas „ – „ märgiga. Saadud summa moodustab materiaalse põhivara jääkmaksumuse
annaabi.ee 
