mai 1882 Kalundborg, Taani 10. juuni 1949) oli Norra ja kogu Skandinaavia kuulsamaid kirjanikke XX sajandi alguses. Undseti ema oli taanlane, Sigrid sündiski Taani väikelinnas Kalundborgis. Lapsepõlv ja noorusaeg möödus Oslos. Sigridi isa oli Põhjamaades tuntud arheoloog, kes tutvustas kirjandus ja ajaloohuvilisele tüdrukule Norra keskaega, muistendeid ja saagasid. Pärast isa surma tuli Sigridil kui lastest kõige vanemal unustada kõrgharidus ja hakata tööle kontoriametnikuna. Kümme aastat kantseleitööd ei suutnud maha suruda visa püüdlust kirjanikuks saada. 1907. a. Ilmuski esikromaan ,,Proua Marta Oulie". Sigrid Undset on ühtlasi võitnud ka 1928. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Loometöö Esikromaanist alates algas Sigridi viljakas loometöö, mille tulemuseks oli 14 romaani, lühemad ja pikemad jutustused, lasteraamatud, näidendid, esseed ja ka üks luulekogu.
Ta sündis 1855. aastal. Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Ta elas lapsena Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, kuid neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning teadvustas endale oma kirjanikukutsumuse. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Ta oli kaks korda abielus.
ära vahetas varjunimeks Stalin. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et seetõttu oli ka mehe üks käsi lühem kui teine. Selline karm kohtlemine isa poolt tegigi Stalini nii külmavereliseks tapjaks nagu oli Vissarion. Ta lõpetas klassi kõige paremate õpitulemustega ja 14-aastaselt sai ta stipendiumi. Kõige esimesene palgatöö oli tal kontoriametnikuna. 1900. aastal ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega, kus ta ühines bolsevikega. Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse suureks ohuks, kuna ta oli säilitanud madalat profiili ning inimesed ei näinud temast kui suurt ja mõjuvõimast diktaatorit. Stalini esimesi suuremaid tegusid oli märgata tema võimuletulekul 1927. aastal. Nimelt hakkas ta kõrvaldama võimult kõiki juhtivaid bolsevikke, mille põhiline eesmärk oli eemaldada Trotsk
Maria Lindmäe XII C Joan Miro 20. aprill 1893- 25. detsember 1983 Joan Miró sündis 20. aprillil 1893 Barcelonas kella- ja kullassepa pojana. Vanemate soovil õppis ta kaubanduskoolis ja töötas kuni vaimse krahhini kontoriametnikuna. Pärast seda ostsid vanemad talle tervenemiseks maavalduse Montroigis ja lubasid kaks aastat hiljem asuda õppima Barcelona kaunite kunstide kooli. Joani õpetaja Francisco Galí võttis noormehe oma hoole alla ja juhendas ta klassikaliste ja kaasaegsete kunstisuundade kaudu sügavama taju poole. Miród seostatakse sürrealismi esimese, psüühilise automatismi staadiumiga. Kuigi Miró oli Barcelonas saanud korraliku akadeemilise hariduse, püüdis ta nagu kiuste sellest vabaneda
Kuigi Hispaania juugendit valitses Gaudí on seal märkimisväärseid saavutusi ka teistes kunstivaldkondades, eriti graafikas, skulptuuris ja metallikunstis. Gaudi surmaga sai lõppes ka juugenstii. Teosed: Güelli park, Casa Vicens, Sagrada Familia Info: http://web.zone.ee/juugend/juughisp/juughisp.html 2. Aubrey Beardsley-inglise illustreerija, graafika disainer, kirjanik Õppis Brightonis ja töötas kontoriametnikuna Londinis. Tema loomingule oli iseloomulik joone stiliseering, dekoratiivsus ja elegants. Tema looming on suuretsi mõjutanud raamatugraafikat ka väljaspool Inglismaad. Teosed: ajakirja „The Studio“ esimene number, Wilde'i „Salome“, „The Yellow Book“ Info: http://web.zone.ee/juugend/elulood/Beardsley.html Lk 2 http://web.zone.ee/juugend/juuggraafika/juuggraafika.html 3. Edward Munch-norra kunstnik ja graafika disainer
Mõnede allikate põhjal oli kadunukest nähtud Georgias veel aastal 1931. Sellele vaatamata asus Stalin õppima.(1) 3 2. Stalini õpingud Algul soovis mees saada preestriks, kuid ta visati koolist välja halva õppeedukuse tõttu. Hiljem õppis ta oma kodulinna kirikukoolist, kust ta samuti visati välja revolutsioonilise meelsuse pärast. Kooliharidust ta enam ei saanud. Kõige esimesene palgatöö oli tal kontoriametnikuna. 1900. aastal ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega, kus ta ühines bolsevikega. Teda vahistati mitmeid kordi seaduse rikkumise tõttu. Veel Lenini valitsemisajal oli Stalin Kommunistliku Partei peasekretär. Kuigi polnud see just kõige mõjuvõimsam amet, oli tal siiski suur eelis osaleda riigi tähtsamate ametnike tööle võtmisel ja nende vallandamisel. Antud privileegi kasutas mees loomulikult ära võttes tööle ainult neid, kes teda toetasid.(2) 1922
5 põhjustel kolis ta koos oma vennaga Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Alates 1871 töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. Kui ta tutvus M. Veskega, C. R. Jakobsoniga, sai temast Sakala kaastööline. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti. Aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, kuid neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning teadvustas endale oma kirjanikukutsumuse
4 Alates 1871 töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. Kui ta tutvus M. Veskega, C. R. Jakobsoniga, sai temast Sakala kaastööline (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). Venestusperioodil 1893. aastal lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti. Aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). Kitzbergl oli peale selle veel mitu ametit: ta oli kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute ( http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). Rännuaastad ei
last, kes omas mõju oma kaasõpilaste üle. Lemmikaineteks oli aritmeetika. Tänu meeldivale häälele, laulis ta ka kirikukooris. Stalini isale ei meeldinud, et poiss usukoolis õpib ning proovis teda endaga Tbilisisse kaasa võtta, kuid emal õnnestus stseeni tulemusena poega kaitsta ja tagasi saata ta usukooli. Stalin visati koolist välja 1899. a. revolutsioonilise meelsuse pärast. Pärast seda ta enam kooliharidust ei saanud ning asus tööle Tbilisi observatooriumi kontoriametnikuna. Hiljem ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega. Pärast selle lõhenemist vahistati Stalinit 8 korda kuritegude eest, millest 7 korda pidi ta karistust kandma. Stalini sõjajärgne majanduspoliitika Pärast 1945. aastat oli Stalini kõige tähtsam ülesanne sõjas Saksamaaga kohutavalt laastatud Nõukogude tööstuse ja põllumajanduse taastamine. 1945. aastal otsustas ta rakendada taas majandusstrateegiat, naasta taas keskse planeerimise ja kellektiviseerimise juurde
igaüks kümme aastat,ülejäänud vähem.Vangikongis heitsid Antoli Djatlov ja Juri Lauskin varem saadud tugeva kiirituse tagajärjel hinge.Peainser Nikoli Fomin läks hulluks.Tuumajaama direktor Viktor Brjuhhanov istus oma aja otsast lõpuni ära-kõik kümme aastat.Vangal väravas võtsid teda vastu omaksed ja mõni ükski ajakirjanik.See sündmus ei pälvinud kuigivõrd tähelepanu.Endine direktor elab nüüd Kievis ja töötab ühes firmas tavalise kontoriametnikuna. 5 Tuumajaama juures -30 km tsoon kontrolliga (2007)aasta. Plahvatuse ajal 6 7 Igor Kostin (fotograaf) 26.aprillil mind äratas telefonikõne Tsernobõlis on juhtunud katastroof -Saatuslik katse 25. Aprillil 1986, 4. energiaplokis, leidis aset katse, mille käigus insenerid ja teadlased
eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale, kuid haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. Selle otsusega, mida ta ei saanud kuidagi lepitada oma range kalvinistliku kasvatusega, kaasnesid kuudepikkused rängad depressioonid. Olles ajutiselt elatist teeninud kontoriametnikuna, sõitis ta Prantsusmaale, kus elas poolteist aastat tagasitõmbunult ning kirjutades ,,Traktaat inimloomusest". Hiljem kandideeris edutult Edinburghi professori kohale, kuid teda kahtlustati ateismis ja nii sai temast kindral Sinclairi erasekretär. 1752-57 tegutses Edinburghi advokaatide raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega. 1767 pöördub Inglismaale tagasi ja
Algas maailmasõda, kuid Ristikivi sai uurimisrühma ning võitlusesse ta minema ei pidanud. 1942. õnnestus vaatamata ekstreemsetele oludele saada ülikooli lõpudiplom. Tallegi tuli aga sõjaväekutse ning lihtne põli sai lõpu. Siiski õnnestus tal rindest hoiduda. Esimesel võimalusel põgenes mees Soome, kus ühines Eesti Komiteega. Enne Eestist lahkumist ilmus talt veel teinegi romaan ,,Õige mehe koda", mida nimetatakse Tallinna triloogiaks. Soomest põgeneb edasi Rootsi, kus töötab kontoriametnikuna. Oma elu veedabki Stockholmis ning pühendub kirjandusele, käies suvisel ajal Euroopas reisimas. Tallinna triloogiast väärib enim nimetamist ,,Rohtaed", mis räägib noormehest, kes käib koolis. Poisi eeskujudeks on kunagised rooma suurkujud. Süzee viib lugeja tollasesse õpilasolustikku ning annab ülevaate ka täiskasvanud mehe elust. Paguluses alustas Eesti teemadel kirjutamisega, näiteks ,,Kõik, mis kunagi oli", misjärel pidas kirjutamisega pausi, vajas uut inspiratsiooni
9)A.Kitzbergi elu ja looming. (29 dets. 1855- 10 okt. 1927) Elulugu- Sündis 1855 Penuja külas suniku peres. Tema isa Peeter Kits pidas alguses rätsepa ametit, hiljem oli Puldre talu sulane. Noorpõlves oli Augusti kasvatajaks ja vaimseks suunajaks tema vend Jaan, kes pidas koolmeistri ametit. Ta õppis Niitsa vallakoolis, hiljem töötas Karksi-Nuia ümbruse valdades koppkirjutajana. 1893 lahkus Kitzberg Mulgimaalt, siirdudes alguses Viljandisse, siis Lätti kus kõikjal töötas kontoriametnikuna. 1901 aastal asus elama Tartusse, tolleaegsesse eesti kultuurielu keskusesse, kuhu jäi elu lõpuni. Ta võttis osa kultuuriorganisatsioonide tööst, suhtles nooreestlastega ja pühendus loomingulisele tegevusele. Kitzberg suri Tartus 1927 10 okt. Looming- Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Proosalooming: Alguses kirjutas ta eamiselt külajutte, mida iseloomustas eelkõige realism ja oskuslik karakterikoomika.
annaabi.ee 
