Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha M1 – sularaha (M0) + nõudmiseni hoiused M2 – M0 + M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Euro Euroopa ühisraha alates 01.01. 2002 – (12 riiki – Ger, Fra, Ita, Bel, Hol, Lux, Ire, Esp, Gre, Aut, Fin, Por) Hetkel euro kasutusel 17 riigis – Slo, Svk, Cyp, Mlt, Est Erikokkuleppealusel Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikan Euro kasutusel ka Kosovos, Montenegros. Ametlik riiklik kokkulepe puudub
Selle tekkeks oli vaja tagada, et kuld saaks vabalt liikuda riikide vahel. Keskpangad hoidsid kullavarusid , et tagada oma vääringu usaldusväärsus. Mündid ja paberraha võis fikseeritud kursi alusel kullaks ümber vahetada. Kuid see süsteem hakkas lagunema kuna esimene maailmasõja suurte kulutuste tõttu trükiti väljamineku katteks palju kullakatteta raha, millega omakorda kaasnes ostujõu langus e. Inflatsioon ja hindade tõus. Vaieldamatult on populaarne kontoraha, mis pakub tugevat konkurentsi paberrahale. Sellega saab lihtsalt raha üle kanda üle interneti, ka läbi mobiili. See on üks lihtsamaid raha transportimise viise. Raha funktsioonid ja seonduvad terminid Raha kasutatakse maksevahendina kui seda kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel, nt kaupluses toidu eest maksmisel. Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust ning seega ka majanduslikku tegevust.
Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused
Investeering on uute kapitalikaupade tootimis- ja akumuleerimisprotsess jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks ja/või suurendamiseks. Multiplikaator võimendi, näitab mitu korda muutub kogutoodang ja kogutulu mis tahes sissevoo komponendi muutudes. MPS säästmise piirkalduvus, MPC tarbimise piirkalduvus. Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend, väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades. M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti kroonides. Kvaasiraha = M2 M1. Raha pakkujad keskpank ja kommertspangad. Kohustuslik reservimäär rr = (RR/DD) x 100 RR kohustuslik reserv, DD nõudehoiused Rahanõudlus majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida likviidsel kujul
närib inflatsioon, mis on põhjustatud peamiselt rahaomanike hinnangute muutumisest raha vahetusväärtusel. Viimasel võivad olla nii objektiivsed kui ka subjektiivsed põhjused. (Lk 49-53, Mart Sõrg; ,,Raha", Tartu Ülikooli Kirjastus1996 a) Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused
Raha Sisse juhatus ainesse. Finantsinstrument- kohustus, lepinguline õigus, II osapoolele vara üleandmise või vastuvõtmisega seoses, leping mille tulemusel ühele osapoolele tekib finantsvara ja II osapoolele finantskohustus või ka omakapitali instrument. Finants instrumentideks loetakse lisaks rahale; väärtpabereid, laene, hoiuseid, tuletis instrumente ehk derivatiive, võlgu ja nõudeid. Elektrooniline raha-raamatupidamislik raha-plastikraha- kontoraha ja sula raha- käega katsutav raha. Esemed -> Kaupraha -> väärismetallid -> mündid (13saj. alguses hakati vermima) Barter tehing kullakaupmehed 1220 tast pärinevad ühepoolsed õõnesrahad. ->kviitungid ja vekslid -> Raha 1) pangatähed 2) mündid 3) elek. Raha Raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessis osalejate ühised aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks. Raha jõud või jõuetus avaldub tegelikkuses niivõrd kuivõrd ta suudab siduda
· Raha kui väärtuse mõõt Laialdaselt tunnustatud väärtuse mõõt, mille abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindu · Raha kui akumulatsioonivahend Ostujõu ülekanne praegusest hetkest tulevikku Rahapakkumine · Rahapakkumise definitsioonid: M0 ehk baasraha · Ringlusse lastud sularaha (sularaha majanduses ja rahaloomeasutuste kassajääk) + ringlusse lastud kontoraha M1 ehk kitsam rahaagregaat · Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused M2 ehk laiem rahaagregaat · M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · Rahapakkumine (MS) Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused) · Kuidas rahapakkumine kujuneb? Rahapakkumist majanduses kontrollib keskpank.
Esimene klubikaart(maksekaart) 1950aastal, krediitkaart 1951a-NY Franklin Nationa Bank poolt. 4. Raha omadused Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav Raha peab olema kerge kaasas kanda Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel Raha peab olema jaotatav Raha on vaid piiratud kogus 5. Raha likviidsuse püramiid(raha muudetavus) 1)Kontoraha, 2)Kaupa esindav raha(paberraha,väärtuslik metallraha), 3)Täisväärtuslik kaupraha 1)sularaha, 2)krediit(maksekaart), 3)jooksevkonto, 4)lühiajalised võlakirjad, 5)pikaajalised võlakirjad, 6)aktsiad, 7)materiaalne vallas ja kinnisvara 6. Kullastandardi olemus -raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetavate pangatähtede vormis. Puhas kullastandard-nt.Vana-Roomas kogu ringluses olev raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetes
Tehinguga seotud keskpank. Dekreetraha – paberraha või odav metal mis on valitsuse dekreediga kuulutatud täitma raha funktsioone Krediitraha – Kaupa esindavast rahast samm edasi on krediitraha, mille vahetamise kohustust keskpank endale ei võta. Krediitraha on ökonoomne ja odav. Krediitraha ringlusesse andmine ja ringluses hoidmine on võimalik raamatupidamiskannetega. Krediitraha nõuab usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu (keskpank). E-raha – elektrooniline kontoraha – väga levinud tänapäeval. Maksekorraldused mis liigavad pangasiseselt või pankadevaheliselt. Odav. Alternatiivraha – täiendraha, paralleelraha, rööpraha, kogukonnaraha on maksevahend, mida kasutatakse alternatiivina riikliku või rahvusvahelise valuuta asemel. Sageli hakatakse alternatiivraha kasutama, kui riigis on majanduskriis ja riiklik valuuta on oma usaldusväärsuse kaotanud. Inimestel on vaja kuidagi oma elu korraldada, kaupu-teenuseid vahetada
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR –kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): 8 M MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 M 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 21. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e
Millised on kaupraha puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel? Vormid: a) kaupraha b) sümbolraha c) deposiitraha Funktsioonid: raha, kui maksevahend ehk kui maksete teostamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuse ebastabiilsus on olnud peamisteks põjusteks, miks ka parim kaupraha- kuld- on asendunud sümbolrahaga. 60. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas? M0- ringlusesse lastud sula- ja kontoraha, M1- sularaha majanduses, nõudmiseni hoiused (sh Eesti kroonides/Eurodes, välisvaluutas, , M2- tähtajalised säästu- ja muud hoiused. (eh EEK/euro, välisvaluuta) 61. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Hoida oma oma rikkust väärtpaberites, mis annavad intressitulu; on võimalus paigutada oma rikkus ka füüsilisse varasse, näiteks kinnisvarasse, kunstiväärtustesse, tootmishoonetesse jne. 62
Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused
25 160 eurot pärinevad PRIA-lt." 1 35. Olukorras, kus eseme omandamise eest on tasutud varaga, millest mingi osa on saadud KarS § 83 mõttes süüteoga, teine osa aga legaalselt, võib selline ese olla käsitatav n-ö segatud ehk osaliselt süüteoga saadud varana. Sellise eseme 1 konfiskeerimine KarS § 83 alusel pole üldjuhul võimalik (välja arvatud nt kontoraha puhul), küll võib tulla kõne alla, et eseme omanikult mõistetakse KarS § 84 alusel välja see osa eseme väärtusest, mis vastab süüteoga saadud vara osakaalule eseme soetamisväärtusest. Sellist tõlgendust toetab ka Eesti poolt mitmete rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustus näha ette, et kui kuriteoga saadud vara on segunenud (intermingled) seaduslikest allikatest saadud varaga, siis konfiskeeritakse see
annaabi.ee 
