kahe punkti vahel, kus kogused on q1=100 ja q2=120, hinnad p1=10 ja p2=9. (10 punkti) a) Kumma hinna korral on kogutulu (TR=R) suurem? (5 punkti) 1 b) Mida tootja peaks tulude suurendamiseks tegema? (5 punkti) 3) Vasta küsimustele: a) Missuguse turu pika perioodi tasakaalupunktis kehtib võrdus MC= ATCmin ? (5punkti) b) Turu tasakaaluhind on 10 ja tasakaalukogus on 500. Konkurentsituru firma valmistab 5 ühikut. Mitu firmat on turul ja kui suur on iga firma kogutulu (TR=R)? (5 ounkti) c) Kogusel q1=10 on firma kasum 200. Kogusel q2=11 on firma kasum 210. Üheteistkümnenda ühiku piirkulu (MC 11) on 8. Kui suur on üheteistkümnenda ühiku piirtulu (MR11)? (5 punkti) 4) Täidke tabel (27 unkti): Q MC VC FC AVC 0 120 1
mis eeldab innovatsiooni. Oma toote eripära selgitamiseks teevad tootjad võimalikult palju reklaami, et jõuda võimalikult suures koguses ostjateni. [1] Kuna sisenemisbarjäär on antud turu liigis suhteliselt madal, on uute firmade tulek turule suhteliselt kerge. Samuti ka turult lahkumine. Sellest saab järeldada, et turul eksisteerib piisavalt suurel hulgal pakkujaid, et nad saavad tegutseda nagu konkurentsituru firmad. [2] 3.4. Oligopol Turustruktuur, mida iseloomustab väike arv suuri ettevõtteid, mis üksteist vastastikku mõjutavad, on oligopol. Iga ettevõtja peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad nende tegevusele. Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii konkurentide kui ka ettevõtte enda läbimüüki ja kasumit. Hinnakujundajaks on iga ettevõtte, kes püüab leida parimat suhet nõudluse ja pakkumise vahel
Jah, aga mitte kunagi pikal perioodil. 18. Seletage kuidas firma teeb sulgemisotsuse lühiperioodil? Kui kahjum on suurem kui püsikulud, suletakse. Jätkatakse ainult siis, kui p=MC>AVC 19. Mis juhtub TKT turul pikal perioodil? Miks täielikult konkureeriv firma saab ainult normaal- kasumit pikal perioodil? Kui TKT firma saab lühiperioodil kasumit, siis pikal perioodil tuleb firmasid juurde ning kasumit enam ei saa. 20. Mittetäieliku konkurentsituru tüübid (vormid) ja nende omadused? Monopol: mastaabiökonoomika sisenemisbarjäärid kontroll sisendi või tehnoloogia üle Oligopol: mastaabiefekt sisenemisbarjäärid Monopolistlik konkurents: palju tootjaid toodang on diferentseeritud pikal perioodil märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuudvad 21. Kuidas turu omadused (info levik, firmade suurus ja mastaabisääst, toodangu laad,
Ressursside jaotus on efektiivne, kui majanduslik ülejääk on maksimeeritud. TARBIJA HINNAVARU- erinevus tarbija maksevalmiduse ja tegelikult makstava hinna vahel ehk saadava kasu ja tehtavate kulude vahel; nõudluskõvera ja kehtiva hinnataseme vahele jääva ala pindala (kogu maksevalmidus ehk kogukasu miinus tarbija kogukulud). TOOTJA HINNAVARU- erinevus toote eest saadava hinna ja muutuvkulude vahel; kehtiva hinnataseme ja pakkumiskõvera vahele jääva ala pindala. Hästitoimiva konkurentsituru tasakaaluhinna (turuhinna) kehtimise korral on ressursid efektiivselt jaotatud (ei toimu ressursside raiskamist), sest sel juhul on täiendava hüviseühiku tootmisest saadav täiendav kasu ehk piirkasu tarbi- jatele võrdne selle täiendava ühiku tootmisel tootjatel tekkiva täiendava kulu ehk piirkuluga; kui tarbijate piirkasu ületaks tootjate piirkulu, siis oleks ühiskonna jaoks kasulik seda hüvist rohkem toota, kui aga tarbijate piirkasu oleks
Pikal perioodil, kui mõlema ATC (keskmised püsikulud) oleksid võrdsed, siis täieliku konkurentsi turul olevad firmad toodaks minimaalse keskmise kuluga, aga monopolistliku konkurentsi puhul ei toodaks. Sest nendel on kasum maksimaalne, nagu monopolilgi enne, väiksema koguse puhul. Monopolistliku konkurentsi puhul on hind ka kõrgem. Tal on kasutamata tootmisvõimalusi ja ta ei ole nii efektiivne, kui täieliku konkurentsituru firmad kokku Iseloomulikud on suured reklaamikulud, mis on vajalikud toodangu iseärasuste selgitamiseks ja ei ole vajalikud täieliku konkurentsituru firmal, kus tooted on ühesugused (nt sai). Kaks erinevat seisukohta: o Joan Robinson liiga palju pakkujaid ja liigne diferentseeritud pole vajalik. See on lihtsalt lisa reklaamikulu jms. o Edward Chamberlin suur valik on kasulik tarbijale, ei ole
Heaoluökonoomika esimese teoreemi kohaselt tekib konkurentsiturgudel teatud tingimustel ressursside jaotus, mille kohaselt ei ole võimalik ressursse teisiti ümber jaotada ilma et kellegi olukord paraneks ilma kellegi teise olukorda halvendamata. Isegi pareto-efektiivse jaotuse korral peab valitsus sekkuma majandusse, sest ka väga efektiivne jaotus ei pruugi ühiskonnale meeldida. Heaoluökonoomika teine teoreem väidab, et kui konkurentsituru loodud ressursside (tulude) jaotus ei rahulda ühiskonda, pole see veel põhjus turumehhanismist loobuda (joonis 2.6.). Tuleb toimetada mõningaid ümberjaotamisi ja muu jätta turumehhanismi hooleks. Olukorda, kus turg ei tule toime oma rolliga, s.t., kus turg iseenesest ei toimi ega loo Pareto-efektiivset (ressursside niisugust jaotust, mille korral kellegi olukorda ei saa parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata, nimetatakse itaalia
Põhiteoreemi kohaselt viib viib turu konkurents teatud tingimustes majanduse olukorda, mis vastab mõnele punktile kasuvõimalikkuse kõveral. Otusesed, mida ja kui palju toota ning kes kui palju saab, keskenduvad ühe asutuse, keskse planeerimisameti, või ühe isiku kätte, keda nimetatakse keskseks planeerijaks. Tsentraliseeritud jaotismehhanism. 4. Mida väidab teine heaoluteoreem? Selgita selle sisu. Heaolu teine teoreem väidab, et kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsituru loodud sissetulekute (rikkuse, kasude) jaotus, pole see veel põhjus turumehhanismi hülgamiseks. Esialgne jõukus tuleb ümber jaotada ja edasine jätta turumehhanismi hooleks. Heaoluteooria teisest teoreemist tuleneb, et konkureerivad firmad, püüdes oma kasumeid suurendada, saavutavad sama ja valdavalt isegi parema tulemuse kui keskne planeerija. Selle teoreemi kohaselt teeb otsuseid, mida ja kui palju toota ning kes kui palju saab, lugematu
püüavad osta võimalikult odavalt ja müüjad müüa võimalikult kallilt, kui on olemas turud ning majandusagendid valdavad täielikku informatsiooni, siis on nendel turgudel esinev tasakaal Pareto- efektiivne ehk ei saa parandada kellegi heaolu ilma kellegi teise heaolu vähendamata. Pareto- efektiivne majandus ei ütle midagi selle kohta, kas ressursid on jaotatud õiglaselt! Heaoluökonoomika teine teoreem - kui ühiskonnale ei meeldi turu loodud jaotus, ei tarvitse ühiskonnal konkurentsituru mehhanismist loobuda, vaid esialgne rikkus tuleb ümber jaotada ja lastes seejärel toimida turumehhanismil. Ümberjaotamine toimub maksude ja toetuste kaudu. Pareto-efektiivne ressursside jaotus tekib konkurentsiturul ainult täieliku konkurentsi tingimustes, mis eeldab, et: 1. turul on suur hulk tarbijaid ja müüjaid, kuid neist ükski ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2
Konkurentsiturule vastav lahend oleks meil Joonisel 3.3. piirkulu kõvera ja keskmise tulu kõvera lõikepunkt, s.t. kogus, mille puhul viimane tooteühik ikkagi ei tooks veel tootjale kahju, kuid hind tarbijale oleks madalam ning tootmismaht suurem. Kõrgema hinna ja väiksema tootmismahu puhul teenib tootja antud tingimustel monopoolset kasumit. Monopolide reguleerimise idee üldisel kujul seisnebki selles, et mõjutada neid aksepteerima lahendit, mis oleks analoogiline konkurentsituru tingimustele. **17.Positiivsed ja negatiivsed välismõjud. Tooge kaks konkreetset näidet mõlema kohta. Paljudel juhtudel mõjutab ühe üksikisiku või firma tegevus teisi üksikisikuid või firmasid. See võib toimuda nii, et üks firma tekitab teistele firmadele kulu, kuid jätab selle kompenseerimata. Samuti võib üks firma tekitada teistele firmadele kasu, kuid ei saa selle eest kompensatsiooni. Kõige aktuaalsemaks näiteks on õhu ja vee saastamine
lühiperioodil tootmise, kahjumiks jääb firmale püsikulu. Sulgemispunkt hind katab ära muutuva kulu miinimumi (AVC miinimumpunkti). Firma peab otsustama, kas jätkab tootmist või lõpetab. Firma saab palgad ära maksta ja materjalid ära osta tootmiseks. Pakkumiskõver Tasuvuspunkt hind on täpselt nii kõrge, et katab ära keskmise kulu. Nullmajanduskasum pikal perioodil ei saa firma majanduskasumit. Pikal perioodil ei saa mitte ükski täieliku konkurentsituru firma töötada kahjumiga. Kui ei saa majanduskasumit, siis on nullmajanduskasum. LOENG 7. MITTETÄIELIK KONKURENTS 1. Monopol Hüvised toodab ja pakub üks pakkuja. Ehk siis üksainus pakkuja mingil turul. Samas see üksainus olemine on suhteline näiteks ühes linnas olev monopol ei pruugi olla enam maakonna piires monopol. Monopoli tekkepõhjuseid võib olla mitmeid. Mastaabiökonoomia tekib madal keskmine kulu. Kui mingi firma on suutnud enda kätte järjest haarata osasid ja turu
uued tegijad) on monopoolsel selline tasakaal võimalik pikal perioodil. Monopoolsel turul on hind kõrgem ja toodangu maht väiksem kui täieliku konkurentsi turul, mida illustreerib joonis 11.9. Joonis 11.9. Konkurentsituru ja monopoli võrdlus Monopoolse seisundi puhul valib ta toodangu mahu, mille puhul piirkulu võrdub piirtuluga. Konkurentsituru puhul määrab turuhinna turu kui terviku pakkumiskõvera (st piirkulu kõvera) ja nõudluskõvera (st ühiktulukõvera) lõikepunkt: P2 < P1 ja Q2>Q1.
keskmise muutuvkulu Monopolil ei ole pakkumiskõverat HINNADISKRIMINATSIOON: toodangu müümine erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamine erinevate kaubakoguste eest, kusjuures need erinevused pole seotud ei toote tootmis- ega transpordikulude erinevustega HINNADISKRIMINATSIOONI LIIGID: 1. Täielik hinnadiskriminatsioon 2. Mittetäielik hinnadiskriminatsioon II MONOPOLISTLIK KONKURENTS MONOPOLISTLIK KONKURENTSITURU (MKT) TEOORIA ALUSEPANIJAD: EDWARD CHAMBERLIN (USA) JOAN ROBINSON (INGLISMAA) MONOPOLISTLIKU KONKURENTSI TUNNUSJOONED: 1. Paljude tootjate olemasolu 2. Diferentseeritud kauba tootmine 3. Madalad sisenemisbarjäärid MONOPOLISTLIKULT KONKUREERIV FIRMA (MKF) ON HINNAKUJUNDAJA MKF-I NÕUDLUSKÕVER on elastsem kui monopoli nõudluskõver, aga vähem elastsem kui TKF-i nõudluskõver KASUMIT MAKSIMEERIVA KOGUSE MR = MC
Veel võib mainida puudulikke turge, infotõrkeid, tööpuudust, inflatsiooni, tasakaalutust. 4. Selgitage I heaoluteoreemi sisu? I heaoluteoreem väljendab seda, et teatud tingimustel tekib turul seisund, mil ressursse pole võimalik kellegi heaolu suurendamiseks ümber jaotada nii, et kellegi teise heaolu selle arvelt ei langeks. See on Pareto-efektiivne seisund. 5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu? II heaoluteoreem väljendab seda,et kui konkurentsituru tekitatav tulude jaotus on ebameeldiv, ei pea konkurentsituru mehhanismist loobuma, vaid võib ressursse lihtsalt ümber jaotada (eeldusel, et ümberjaotus lisakulutusi kaasa ei too). Sotsiaalselt soovitava heaolu jaotuse saavutamiseks ühiskonnas turu “nähtamatu käe” toimet piirama ei pea. Tuleb kujundaada lihtsalt sobiv ressursside jaotus. 6. Mis on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku (vaba ja võrdse konkurentsiga) turu tingimustes
saada või põhja minna. Tänapäeva arenenud tööjaotuse tingimustes muutuvad turuprotsessid aga üha enam anonüümseteks. Turuprotsesse läbinähtavaks muuta ja majanduslikku vastutust subjektide vahel õiglaselt jagada suudab ainult sihipäraselt välja arendatud terviklik majandusprotsesse reguleeriv seadustik. Nähtamatu käe kontseptsioon, millele tugineb nüüdisaegse majandusteooria aluseks olev konkurentsituru mudel, eeldab, et riik ei ole valitsuse näol väljaspool seadusi ega üldlevinud käitumisnorme ning kasutab talle delegeeritud võimu üksnes minimaalse ja hädavajaliku koguse avalike teenuste pakkumiseks. Riigil on oma kindel roll ka turumajanduse tingimustes. Juba turumajanduse klassik Adam Smith hoiatas “nähtamatu käe” (anonüümse hinnamehhanismi ja 35 konkurentsi) liigse usaldamise eest
annaabi.ee 
