ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Itaalia. Bulgaaria SKT on 14200$ inimese kohta ostujõu alusel, mis on kõvasti alla Eurppa keskmise (34500$ in kohta). Bulgaaria majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2014. aastal tööstus (23,5 %), hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (21,3 %) ning avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (13,2 %). Kui Bulgaaria jätkab uuendusi senises tempos, siis suudab ta toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidus. Bulgaaria makromajanduslik stabiilsus on jätkuvalt suur ja majanduskasv kõrge, inflatsioon on madal ning tööpuudus väheneb. Teatavat muret põhjustab kasvav jooksevkonto puudujääk. Eliise Hendrikson 9.b klass
poliitika ja äriühingute sisemiste tegevuspõhimõtete kaudu. Turvalise paindlikkuse abil on võimalik oluliselt parandada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja luua rohkem töökohti. Peamised põhjused tööturu paindlikumaks muutmisel ja sotsiaal- ja majandussüsteeme kohanemisel on: globaliseerumine, kiiresti vananev ühiskond, naiste osakaalu suurenemine tööjõus. Rahvusvahelist kaubandust iseloomustavad kiiresti muutuvad turud ja suurenev konkurentsisurve, mis nõuavad ettevõtetelt paremat reageerimist muutustele. Nimetatud surve avaldab mõju ka ühiskonnale, kuna see mõjutab rikkuse loomise võimet. Turvalist paindlikkust ei ole võimalik kohaldada igas riigis ühtemoodi. Üks lähenemisviis on kogu tööjõu suhtes paindlike tingimuste kohaldamine (see hõlmab töötajaid kes teevad alalist tööd või kellel on tüüpiline tööleping). Teine lähenemisviis on ebatüüpiliste, nt
Arendati masinatööstust-info- ja sidetehnoloogia Intellektuaalomandi õigused: need valdkonnad moodustavad väga olulise osa tööstusalase konkurentsivõime strateegias. EL tööstuspoliitika peamised tulevikusuunad Tööstuse konkurentsivõimet edendavad algatused viiakse osaliselt ellu ühenduse ja osaliselt liikmesriikide tasandil. Globaliseerumine, tehnoloogia areng ja kliimamuutus põhjustavad majandusele konkurentsisurve, millega tuleb kohaneda: selle protsessi tulemusena suunatakse ressursid sinna, kus nad lisavad kõige rohkem väärtust. EL TP Horisontaalsed algatused 1. Regulatiivse keskkonna lihtsustamine ja parendamine ning ettevõtete halduskoormuse vähendamine (pöörab erilist tähelepanuehitamisele, ettevõtlusstatistikale, tervishoiule ja ohutusele, töösuhetele, transpordile ning maksu- ja käibemaksuküsimustele.) 2
*Tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõstmine mitmekülgsed tööülesanded *Paindlikumad majanduskõikumiste suhtes Väikeettevõtjate leiutised: *Tõmbelukk *Helikopter *Südamestimulaator *Zilett 14. Väikeettevõtja arengut soodustavad ja pidurdavad tegevused Väikeettevõtte arengut soodustavad tegurid * Levinud on seisukoht, et mida suurem on ettevõte, seda edukam on ta konkurentsis Edutegurid võib jagada kahte gruppi: Ettevõtte suurusest mittetingitud tegurid: 1) konkurentsisurve, 2) aktiivne enesetäiendus ja õpe, 3) orientatsioon uuendustele, 4) tehnoloogia uuendamine, 5) orientatsioon koostööle Ettevõtte suurusest tingitud tegurid: 1) mastaabisääst, 2) meelitab ligi paremaid töötajaid 3) inertsist liikumine 4) kergem kaasata investoreid 5) võimalikud suured investeeringud Väikeettevõtte arengut pidurdavad tegurid: *finantsprobleemid *turuga seotud probleemid (jaeketti sisenemine) *valitsuse poliitika *tootmisprobleemid (vananenud tehnoloogia jne)
ehk enne liitumist tuleb täita teatud nõuded ehk Kopenhaageni kriteeriumid. Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. Saama hakakma nelja vabadusega, tagada nelja vabaduse toimimine vabal territooriumil. Ühisraha toimimine. Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. Komisjoni Valge raamat `Assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ettevalmistamine integreerumiseks Euroopa Liidu siseturgu' (1995) seadusandluse lähendamise prioriteedid
võrdse tugevusega tootja vahel.Konkureeriv surve Jaapani Euroopas paiknevatelt tehastelt.Uute, märkimisväärse ekspordipotentsiaaliga tootjate esilekerkimine Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas.Jaapani ja USA tootjate kasvav müük EL-KeemiatööstusSee haru on teine otsustava tähtsusega tööstusharu Haru on eriline ka keskkonnakaitse aspektist nii tootmisjäätmed kui ka kemikaalide tarbimisjäätmed kujutavad endast probleemi. 25) kahte tüüpi konkurentsisurve EL tööstusele.Põhja-Ameerikast ja Jaapanist lähtuv - tööstusharud, mis baseeruvad kõrgtehnoloogiale, millel on arenenud organisatsiooniline struktuur ja mis tuginevad suurte siseturgude toetusel mujalt maailmast (eriti Kagu-Aasiast) lähtuv konkurents, mis baseerub oma eelistes madalamatel töökuludel (odavam tööjõud). 1 Vastupanemise edukus.abi söe- ja terasetööstuse ümberkorraldamiseks,abi laevaehitusele, spetsiaalsed
kokkuleppe tulemusena kaotada ettevõtjate vaheline konkurents ja leppida kokku seadusevastastes mängureeglites. Kartelliks loetakse (samal kaubaturul tegutsevate) ettevõtjate vahelist koostööd (kokkulepet, kooskõlastatud tegevust, ühenduse otsust), millel on ainult konkurentsi kahjustav eesmärk või tagajärg ning millel pole mingisugust kasulikku mõju. Kuna kartellis osalevad ettevõtjad reeglina enam omavahel ei konkureeri, siis väheneb ka konkurents kaubaturul. Konkurentsisurve paneb ettevõtjad üldjuhul efektiivsemalt tegutsema, seega mõjutab kartell ka majanduslikku efektiivsust. Kartellikeeld: Horisontaalsed kokkulepped ja kooskõlastatud käitumine; Konkurentsi- Parameetrite fikseerimine; Valdavalt kurnavad turu vastaspoolt; Vertikaalsed vabatahtlikud kokkulepped; Äripartnerite fikseerimine; Äritingimuste fikseerimine; Ahistavad konkurente. Vertikaalsed kokkulepped: 16.Turguvalitseva seisundi kuritarvitamise järelevalve. Kuritarvitamine: otsene
24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine
24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas
24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine
24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine
tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. · Millised: Kolmikgrupp o 1)Kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse; = poliitiline kategooria/ poliitiliste kriteeriumite grupp o 2)Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires; = majanduslikud kriteeriumid o 3)Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest = üldise EL seadusandluse ülevõtmine 25. Agenda 2000 - TÄHTIS · Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja regionaalpoliitika reformimine ning uue finantsraamistiku loomine · Euroopa Liidu reformipakett:
* Subsidiaarsus inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate * Rahvusparlamendid institutsioonide stabiilsuse. Konvendi töö lõpptulemus: - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla * EL põhiseadusliku lepingu projekt konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. * Lihtsustamine ja läbipaistvus 25. Agenda 2000 · Lepingute struktuuri lihtsustamine * 26
austamise ning õigusriigi põhimõtteid, mis on liikmesriikidele ühised. Viiendat laienemisvooru silmas pidades sätestas Euroopa Ülemkogu 1993. aasta juunis Kopenhaagenis laienemise põhikriteeriumid, mida tulevased liikmed peavad täitma lisaks asutamislepingus nimetatud tingimustele: demokraatia, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ning rahvusvähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsus, toimiv turumajandus ning suutlikkus tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidus, suutlikkus võtta liikmesusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkide täitmine ning ELi õiguse (acquis communautaire) ühtsete eeskirjade, normide ja poliitika vastuvõtmine. 2. Otsustusprotsess Kandidaatriik esitab avalduse nõukogule, kes teeb ühehäälse otsuse pärast komisjoniga konsulteerimist ja heakskiidu saamist Euroopa Parlamendilt, kes otsustab liikmete absoluutse häälteenamuse alusel
administratiivsed kulud, avalik valik (’vanaisade klausel’). Saastemaksud: Probleemid: ei pruugi kaasa tuua saastamise vähenemist Eelised: kuluefektiivne – kõik ettevõtted vähendavad saastamist punktini, kus vähendamise piirkulu = saastemaksuga (MC=t). Ei saa öelda, et üks oleks viimast tonni saastet saanud vähendada odavamalt kui teine. Paindlik – firmade enda otsustada, kuidas saastamist vähendada. Konkurentsisurve. Maksutulud riigile. Keskkonnamaksud praktikas: saastemaksud – vastavalt saaste kogusele. Tootemaksud – maksustatakse tooteid, mis on keskkonnale kahjulikud. Mõtekas siis, kui emissioone pole kerge mõõta ja kui tarbijate arv on suur. Eraviisilised lahendused välismõjudele: Stiglitz – välismõju muutmine sisemiseks, omandiõiguse kindlaksmääramine, õigussüsteemi kasutamine. Ronald Coase: välismõjud on kahepoolne vastastikune suhe, et välismõju
piirav kooselu vorm. Konkurents ilmneb, kui nad kasutavad ühte vähest ressurssi. Konkurendid ei pea tingimata omevahel kohtuma. Tavalisemad on eluruumi ja toidukonkurents. Aktiivne konkurents» isalind kaitseb oma territooriumi, et kindlustada toit oma järglastele. Teatab oma piiridest lauluga ja sissetungijad aetakse ära. Sama eesmärki teenib ka huntide territooriumi märgistamine. Talvevaru koguvad linnud kaitsevad oma territooriumi ka talvel. Populatsioontiheduse kasvades konkurentsisurve suureneb. Konkurents väheneb kas ühe osalise hävimisel või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse juure ja võsukonkurentsi, loomadel peamiselt toidukonkurentsi. Näiteks tugevas toidukonkurentsis on kalade noorjärgud, ka ruumikonkurents on kudemisterritooriumi, pesitsusterritooriumi ja talvituskohtade pärast. Konkurentsi korral kehtib GAUSE reegel (ka GRINELLI reegel, ka eksklusioonireegel) mis sedastab seaduspärasuse,
gevam toode 3-4 a.persp. potentsiaaliga. Tugev rahalehm, vähe sortimendi põhjusel valiteet, hind ja konkurents, sarnane toote- investeeringuid, vaevalt programmis, ei novaatilisus kvaliteet, tootmise kitsaskohad asendatav, ekstreemne mingit müügikatet, Tipp",konkurentsi tõttu puuduvad, risk:aeglane konkurentsisurve, võimalusel õrge kasv realistlik. Risk: turukasv, asendamine forseeritav reklaamiga, standardiga eglane kasv asendatavus "standardiga" risk: vähenev turuosa asendatav?, realistlik Konkurents on siin tugevam