nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) Teoreem kolmnurga kesklõigust (Kesklõik on paralleelne küljega ja võrdub poolega sellest) Võrdelised lõigud. Kiirteteoreem (Kui nurga haarad on lõigatud paralleelsete sirgetega, siis ühel haaral tekkinud lõigud on võrdelised teise haara vastavate lõikudega. Nurga haarade lõikamisel paralleelsete sirgetega tekivad võrdeliste külgedega kolmnurgad) Kolmnurkade sarnasus
nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) 6. Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) 7. Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). 8. Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) 9. Teoreem kolmnurga kesklõigust (Kesklõik on paralleelne küljega ja võrdub poolega sellest) 10. Võrdelised lõigud. Kiirteteoreem (Kui nurga haarad on lõigatud paralleelsete sirgetega, siis ühel haaral tekkinud lõigud on võrdelised teise haara vastavate lõikudega. Nurga haarade lõikamisel paralleelsete sirgetega tekivad võrdeliste külgedega kolmnurgad) 11. Kolmnurkade sarnasus
nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) 6. Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) 7. Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). 8. Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) 9. Teoreem kolmnurga kesklõigust (Kesklõik on paralleelne küljega ja võrdub poolega sellest) 10. Võrdelised lõigud. Kiirteteoreem (Kui nurga haarad on lõigatud paralleelsete sirgetega, siis ühel haaral tekkinud lõigud on võrdelised teise haara vastavate lõikudega. Nurga haarade lõikamisel paralleelsete sirgetega tekivad võrdeliste külgedega kolmnurgad) 11. Kolmnurkade sarnasus
vihane-‐depressioon) • Stone – kogus meeldivaid & ebameeldivaid sündmusi, mõõtis sekretoorseid immuunglobuliin antikehi (sIgA) Isiksus ja heaolu – Diener ja Lucas: Temperamendimudelid, kognitiivsed mudelid, sotsialisatsioonimudelid, kongruentsuse mudelid, eesmärgimudelid. Päritavus – kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, tingitud pärilikest erinevustest indiviidide vahel. Päritavuskoefitsent – päritavus käib populatsiooni, mitte üksikindiviidi kohta! H2 sõltub tunnuse mõõtmistäpsusest, võib olla populatsioonispetsiifiline,
Soov areneda seda vormivad kogemused ja tulevikuootused. Kongruentsus ühildumine, 3 komponendi kokkulangemine (väljendab, kogeb, teadvustab). Tunde teavustamine lubab ühe ära lõpetada. Inkongruentsus mittekokkulangemine, ebakõla nende 3 asja vahel. See teraapia keskendub viimasele, et saaks mõtteid jne paremini tunnetada. Inimene tajub seda kui ärevust, aga teised ebasiirusena. Eneseteostus ehk eneseaktualiseerimine universaalne eluomadus, mis tõukab inimest kongruentsuse poole. Inimene tahab nii võimekaks saada, kui palju tal on potentsiaali. 13. Berne'i minatasandid Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit: 1) Lapsetasand; 2) Vanematasand; 3) Täiskasvanutasand. Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne, fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms
olen erk, samal ajal haigutad. -->Psühhoteraapia tegeleb inkongruentsusega. Aidata reaalsust teadvustad, väljendada oma tegelikke mõtteid, tundeid. Teised tajuvad neid kui valelikke ja ebasiiraid. Ei pruugi aga teadlik teesklus olla. Inimene võib seda tunda ebakindlusena. Selline lõhe võib olla nii suur, et inimene ei suudagi funktsioneerida. Enese aktualiseerimine- inimloomuse omadus. Eluslooduse v organismi seaduspära, mis paneb meid liikuma suurema kongruentsuse poole. Kõigile elavale iseloomulik. Püüd saada iseseisvaks, arendada omadusi, mis suurendavad organismi kordumatust ja iseseisvust. Kaasasündinud tendents pole väga tugev vaid pigem kaasasündinud hääl. Nn kaitsemehhanismid võivad selle enda alla matta. Teraapias püütakse seda üles otsida. Maailma paremaks muutmine saaks alata iseendast ja enda paremaks muutmisest. Alt üles. FRITZ PERLS (Frederick) (1893-1970) Geštaltteraapia looja.
See sõltubki sellest, et inimesed kipuvad rohkem tähelepanu pöörama näiteks ohtudele ja turvalisusele. Pööratakse tähelepanu rohkem sellisele meelidvale osale (kuidas oma soove ja vajadusi täita). Kogemuseväljas kasvab ja areneb self ehk mina ise (või isesus). Erinevatelt mitmetest teistest sarnasest mõistestes, siis Rogersi self on hästi muutuv suurus. Kongruentsus ja inkongruentsus Kongruentsus tähendab ladina keeles kokkulangevust või ühilduvust. Kongruentsuse korral peab kokku langema see, mida inimene väljendab, mida ta kogeb ja see, mida ta teadvustab. Öeldakse, et väikesed lapsed on suhtliselt kõrge kongruentsusega (väljendavad tundeid selgelt). Kõrge kongruentsus lubab lõpetada ühe emotsiooni väga selgelt ära ja kohe minna järgmise emotsiooni juurde. Kongruentsuse ja inkongruentsuse teoorias on Rogers seotud idapsühholoogiaga. Inkongruentsus tähendab siis mitte kokkulangevat
Ida-filosoofiatega seotud: zenbudismis öeldakse ka: ,,Kui olen näljane, siis ma söön." Inkongruentsus- mingil põhjusel tekib erinevus kogemuse ja selle vahel, millest inimene on teadvel. Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige
Ida-filosoofiatega seotud: zenbudismis öeldakse ka: ,,Kui olen näljane, siis ma söön." Inkongruentsus- mingil põhjusel tekib erinevus kogemuse ja selle vahel, millest inimene on teadvel. Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige
psühholoogiliselt. See sõltubki sellest, et inimesed kipuvad rohkem tähelepanu pöörama näiteks ohtudele ja turvalisusele. Pööratakse tähelepanu rohkem sellisele meelidvale osale (kuidas oma soove ja vajadusi täita). Kogemuseväljas kasvab ja areneb self ehk mina ise (või isesus). Erinevatelt mitmetest teistest sarnasest mõistestes, siis Rogersi self on hästi muutuv suurus. Kongruentsus ja inkongruentsus Kongruentsus tähendab ladina keeles kokkulangevust või ühilduvust. Kongruentsuse korral peab kokku langema see, mida inimene väljendab, mida ta kogeb ja see, mida ta teadvustab. See, mida inimene ise märkab, langeb kokku sellega, mida kõrvaltvaataja märkab. Öeldakse, et väikesed lapsed on suhtliselt kõrge kongruentsusega (väljendavad tundeid selgelt). Kõrge kongruentsus lubab lõpetada ühe emotsiooni väga selgelt ära ja kohe minna järgmise emotsiooni juurde. Näiteks lapsed võivad kohe pärast südantlõhestavad nuttu lõbusalt naerda. Kongruentsuse ja
kuid mitte rohkem ... Näiteks A ja B juhusliku tutvumise situatsioon pargis lubab neil rääkida ükskõik millisel teemal ning vahetada telefoninumbreid edasise tutvuse arendamiseks. Kuid ta ei luba veel paluda ühel teise käest abi perekondlike probleemide lahendamisel või laenata raha... Neljas kontakti faas vastastikune väljalülitamine konventsionaalse suhtlemise tasandil tekib partnerite teravnenud tähelepanu teineteise suhtes ning nende võrdsus situatsioonis. Kongruentsuse juhul(vastastikune nõusolek) hoolitsevad mõlemad selle eest, et mitte suruda partnerile peale vestluse teema ammendumist oma isikut peale. Seepärast valmistub kumbki juba aegsasti enne teema ammendumist ette hüvastijätu repliigi, midagi selle taolist nagu: Jällenägemiseni! Oli meeldiv vestelda. Minna lahku ilma sellist fraasi lausumata ning kohase sooja pilguta tähendab partnerit teenimatult solvata.
B ignoreerimine, sest puudub tajutav side selfiga; C Eitamine või moonutamine, sest kogemus ei sobi ülejäänud selfi struktuuriga. Psühholoogiline ebakohanemine esineb siis, kui enesekontseptsioonis ei integreerita olulisi sündmusi Kuidas mõõta/hinnata Self'i Q-sort meetod -reastama relevantsuse järgi, mis kirjeldab mind paremini, mis sobiks, mis ei sobi, siis kordama protseduuri ideaalne-mina kirjeldamiseks. Lõpus uurija arvutab lahknevust. Rogers rõhutas kongruentsuse tähtsust Kongruentsus ehk vastavus – kogemuse sümboliseeritus selfis (integreeritud tervik) mina-pilt, kogemused, käitumine Võimaldab kongruentsust sisemise kogemuse ja väljendusviiside(käitumise) vahel. Kui esineb mittevastavus kogemuse ja teadvuse vahel, siis inimene ise ei pruugi seda teadvustada. Inimesed on motiveeritud kongruentsuse saavutamisele. Enese-aktualisatsioon – igale elusvormile kaasasündinud ajend arendada välja oma potentsiaal maksimaalsel määral.
ta kogeb või see, millest ta teadlik on ei lange kokku tegelikkusega ehk inkongruentsus väljendab inimese võimetust teadvustada seda, mida ta teeb. Võib öelda, et kogu psühhoteraapia tegeleb erinevate inkongruentsuste tüüpidega. *) Need ideed on saanud mõjutust zen-budismist. *) Inkongruentsus väljendub sellega, kui inimene tunneb pinged ja häiret. -) Eneseaktualiseerimine/eneseteostus inimloomuse üks põhiomadusi ehk sisemine tung, mis tõukab inimest liikuma suurema kongruentsuse suunas. Samas on see justkui kergesisehääl, mida on võimalik alla suruda. -) Käitumine muutub automaatselt kui muutub suhtumine iseendasse. Abraham Maslow * Frederick Perls * Kestalt teraapia praktiline isiksuse arendamise õpetus. * Ta oli saksa psühholoog/psühhiaater, kes õppis Viini ülikoolis ja oli baashariduselt psühhoanalüütik. -) Kolmekümnendatel ta emmigreerus Lõuna Aafrikasse, kus ta lõigi oma õpetuse ehk
Ida-filosoofiatega seotud: zenbudismis öeldakse ka: ,,Kui olen näljane, siis ma söön." Inkongruentsus- mingil põhjusel tekib erinevus kogemuse ja selle vahel, millest inimene on teadvel. Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem
208 proportsioonid ja kolmnurgad Võrdsed ja sarnased kolmnurgad Nagu juba raamatu esimeses osas mainisime, on kaks kolmnurka võrdsed või uhke- malt öeldes kongruentsed siis, kui neid võib täpselt üksteise peale asetada, kusjuu- res seejuures on lubatud kolmnurk ka tasandilt välja tõsta ja teistpidi pöörata. Kahe kolmnurga kongruentsuse garanteerib näiteks kõigi kolme külje võrdsus. See kõlab esialgu üsna lihtlabaselt, aga tegelikult vajab tõestamist. Tõepoolest, näiteks sellest, kui kõik kolm nurka on võrdsed, kolmnurkade endi võrdsus ju ei järeldu, sest kolmnurgad võivad olla erineva suurusega. Samuti ei järeldu nelinurkade puhul kõige nelja külje võrdsusest nelinurkade kong- ruentsus. Selle tõestamine, et kolme külje võrdsusest järeldub kolmnurkade kongruentsus, siiski väga raske ei ole
Seega soodustab vanemate tingimatu armastus laste mina-kontseptsiooni suurt kongruentsust. Ja vastupidi, lastel, kes kasvasid üles mittekongruentse mina-pildiga, suureneb see mittekongruentsus edaspidi veelgi, kuna need inimesed arvavad pidevalt, et pole teiste tingimusteta armastust ära teeninud. See on olukord, kus inimene vajab abi psühhoterapeudilt, kes on suuteline talle tingimatut positiivset vaadet pakkuma. Kongruentse mina-pildiga inimesel toimub mina-pildi kongruentsuse jätkuv areng ja lõpuks stabiliseerumine. Inimene harjub oma mina-kontseptsiooniga ja on sellele lojaalne. See lojaalsus tingib kaks tulemust. Esiteks toimib mina-kontseptsioon iseeneslikult teostuvana, kuna inimene püüab käituda sellega kooskõlas. Teiseks muutub inimene mittevastuvõtlikuks informatsioonile, mis tema mina- kontseptsiooniga vastuolus on. See juhtub nii sellepärast, et inimene ei saa lubada lasta vastuolulisel informatsioonil oma enesehinnangu mugavat tasakaalu härida.
annaabi.ee 
