Kes tahab oma iseloomu arendada, peab kõigepealt omama õiglast südant. Kes tahab omada õiglast südant, peab kõigepealt suutma õigesti mõelda. Kes tahab õigesti mõelda, peab kõigepealt saama targaks." See tähendab, et inimese ideaaliks on haritud ja õilis, teisisõnu tark mees. Eeriti tähtsaks peetakse vaimu ja südant arendavad kasvatust. Alexander Peremees Konfutsianistlik Kaanon Konfutsianism on üles kirjutatud kahte raamatute kogumisse. Esimene on ,,Viisikraamat" (Wujing), mille järgi andis Kong Fuzi oma õpetusi edasi. Wujing koosneb: ,,Muutuste raamat" (Yinying) Sõnastas õpetuse, mille järgi on maailma lähteprintsiipideks yin ja yang, mis on omavahel vastandid. Yin naiselik, pehme, tume, passiivne. Yang mehelik, kõva, hele, aktiivne. Nende vastastikkuse koostoimega seletatakse kõikide asjade muutumist ja sündmuste kulgu.
Siit tuleb üks virtuaalse maailma suurimaid probleeme inimesed ei kohtu näost näkku. Religiooni puhul on tihti tähtis ka ligemese tunnetus, otsene kontakt näost näkku. Internetis oleva koguduse liikmed aga ei näeks ega tunneks üksteist. Vaevalt nõndaviisi saab tekkida mingine hoolivustunne teiste koguduse liikmete suhtes. Muidugi sõltub väga palju religioonist endast. Siiski on religiooni üks peamisi mõtteid iseendaga tegelemine ja endas tõe leidmine. Nagu ütleb ka konfutsianistlik põhimõte, et rituaalid ja kombed aitavad jõuda iseenda olemuseni. Virtuaalselt on mugav uurida paljude uskude kohta. Tihtipeale võib ju tekkida tunne, et üks asi nagu on õige ja teine asi jälle pole. Nii hakkavadki inimesed kokku panema oma personaalset usku, juhindudes iseenda ituitsioonil. Personaalne usk on küll viimasel ajal väga tolereeritud. Eestis näiteks tegutseb MTÜ Lilleoru, mis soosib inimese enesearendust ja
6. Palvetamine: nii templites kui kodus. Palvetamise mõte: jumalad annavad palvetajale õnne ja edu. 7. Pärast surma jätkavad inimesed elu vaimude maailmas, neist saavad kamid. 8. Pühamud: templid (väga palju). Templites käiakse annetamas ja palvetamas. 9. Püha ese sintai (,,jumala ihu") selleks on peegel. Asub peidetuna templi sügavuses. 10. Eetika: puuduvad kategoorilised normid ja käsud. Inimene on oma põhiolemuselt hea. Eetika aluseks on tegelikult konfutsianistlik eetika: heaks peetakse seda, kui inimene on sõnakuulelik ja viisakas. Halb on isekus, viha, riid.
venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. · Austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on Kagu-Aasia riikide majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga ( Hiinas, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja Singapuris). · Lisaks moraalile on inimestel kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale (head kombed), kohustus käituda õiglaselt. Konfutsianistlik kuldreegel ütleb: ,,ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid". · Maailmas on umbes 200 mln usujärgijat 24 Budism Budism tunnistab hingede ümbersündi ja karma seadust, orienteerib inimest leidma lunastust ümbersündide ahela lõpetamise teel. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat 25 BUDISM · Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias
Nähakse materiaalse ja vaimse kultuuri ühtsust ja selle teatud taset ajaloo perioodil. Kultuur rõhutab rohkem ajaloolist protsessi ja selle resultaati, tsivilisatsioon aga kultuuri taset võrreldes teiste resultaatidega. Tsivilisatsioon on võõrkeelte valdamine, kultuur aga emakeele sügav tundmine. Kultuuri puhul räägime ühe rahva saavutustest, tsivilisatsiooni mõistame laiemalt. Jaapani kultuuri ajalugu hakati tänapäevases plaanis uurima pärast aastat 1868. Hiina konfutsianistlik variant lükati kõrvale, seda asendasid rahvuslikud tendentsid, oma mõju ka lääne saavutustel. 1880ndatel ilmusid esimesed Jaapani tsivilisatsiooni ajalugu käsitlevad uurimused, nendes avaldus tendents tõsta esile Jaapani kultuuri eripära, mida seoti Jaapani rahvusliku vereühtsusega ja Jaapani rahvustundega. Suurt tähelepanu äratas 1932 ilmunud Nishida raamat "Sissejuhatus Jaapani kultuuriajalukku", mis käsitles kogu Jaapani kultuuriajaloo historiograafiat
Taoism tegeleb kõikide asjade omavaheliste seoste, vaimse sealpoolsuse ihaluse ning kehalise ja hingelise täiuse probleemidega. Rõhuasetus läbikäimisele vaimudega, pikaealisusele ja universumi pidevale voolavusele peegeldab muistset usulist tunnetust, mis oli olemas enne Hiina väljakujunenud traditsioone. Taoism on palju üle võtnud Hiina rahvausundist, mis peegeldab nii hiina kui ka lääne õpetlaste kalduvuses nimetada taoismiks iga traditsiooni, mis ei ole selgelt konfutsianistlik või budistlik. Budism tuli Hiinasse Indiast ja hiinlased pidasid seda võõramaiseks usundiks. Mitmed valitsejadünastiad suhtusid sellesse siiski poolehoiuga ning budistlikud ideed avaldasid tugevat mõju Hiinas endas sündinud religioossele mõttele. Sajandite vältel arenes budism Hiinas mööda omalaadseid teed, kujundades välja uusi, ainuüksi Hiinale omaseid vorme ja väljendusvahendeid. Keel Ametlik riigikeel on hiina keel, mis põhineb mandariini keelel
allikas" Wang Wei 8 saj hiina poeet, tuntud ka buddah poeet. Tangi dünastia poeet, riigimees, muusik ja maailija. Tuntud oma nelikvärsi poolest, kus tavaliselt on põhitemaatikaks inimese olemasolu, udu, vesi ja rahu. Li Bai (Li Bo) hiina luuletaja, 8 saj. tema luules kajastus inimese ja looduse ühtsus, kuuletumine kõiksuse eluhingusele (taoism). Filosoofiline olemisrõõm ja ilu ülistamine, filosoofilised eleegilised mõtisklused. Du Fu hiina luuletaja, 8 saj. konfutsianistlik elutunnetus, pessimism, ühiskonna kõlblusetus (Tangi dünastia õudusi), rahulik loodusluule Bai Juyi (Bo Juyi) hiina luuletaja 8-9 saj. intiimne mõtteluule, lihtsus, elulähedus. Luuletused ,, Laul lõputust laulust ", ,, Lauto laul " Guan Hanjing Luo Guanzhong Wu Cheng'en teosed Sishu "nelikraamat" (tekstid, millest see koosneb) mille koostas Zhu Xi 2-3.saj Vesteid ja vestlusi (Lunyu); Mengzi (Mencius); Suur õpetus (Daxue); Keskmine tavaline (Zhongyong).
hästi vaja teoseid tunda, kuid kandidaatidelt nõuti eri stiilis värsside kirjutamist. Mõlemal eksamil tuli kandidaatidel kirjutada esseesid moraalipõhimõtetest ja praktilistest haldusküsimustest ning näidata oma teadmisi Hiina ajaloost. Kuni 807.aastani olid eksamid suulised, hiljem kirjalikud. Riigieksameid korraldas selleks loodud agentuur Rituaalide Nõukogu. Konfutsianistlik kaanon omab Hinnas samasugust tähendust kui Euroopas Piibel ning tähtsamate kreekarooma autorite teosed kokku. Page | 6 Konfutsianistlikkusse kaanonisse kuuluvad: Kõigepealt Suur Klassika ehk viis jingi: 1. "Shujing" "Ajalooraamat" räägib muistsete valitsejate (kuni varase Zhou dünaatiani) sõnadest ja tegudest. 2
ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kultuskeskus on Ise pähamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4. saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi. Tähelepanu pööratakse enneküike siinpoolsele elule, mitte teispoolsusele. Inimesed elavad edasi vaimude maailmas. Kultustalitusi toimetavad templites preestrid, ka igas kodus on altar. Tähtsal kohal on rahvapühad ja avalikud kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Jaapan: budism Mahajaana-budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri
kandidaatidelt nõuti eri stiilis värsside kirjutamist. Mõlemal eksamil tuli kandidaatidel kirjutada esseesid moraalipõhimõtetest ja praktilistest haldusküsimustest ning näidata oma teadmisi Hiina ajaloost. Kuni 807.aastani olid eksamid suulised, hiljem kirjalikud. Riigieksameid korraldas selleks loodud agentuur Rituaalide Nõukogu. 10 Konfutsianistlik kaanon omab Hinnas samasugust tähendust kui Euroopas Piibel ning tähtsamate kreekarooma autorite teosed kokku. 1 1 http://wiki.zzz.ee/index.php/Hiina Religioon Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: konfutsianism, taoism ja budism. Kuulsamateks mõtteteadlasteks, kelle teadmised ja arvamused on mõjutanud maailma religioone, olid Konfutsius ja Laoze. Budism Budism sai alguse Indias umbes 600 aastat enne Kristust. Selle rajajaks oli Siddharta Gautama, Buddha (pilt1)
umb. 200 ekr. Yoga sõna tõlge on ike(puu, mis ühendas loomi). Selle eesmärk on aidata inimesel ületada materiaalse maailma piire. Jooga viise on erinevaid, kuid kolm tähtsamat on : · Radzajooga(teadmistejooga) · Mantrajooga(pühade loitsude, silpide kasutamise abil ületakse materiaalne maailm) · Hathajooga(asenditejooga)- Füüsiliste harjutustega õpib inimene tundma oma keha ja ületama reaalse maailma piire. Joogi on jooga praktiseerija. Jooga on elustiil. 5 suhet, millele tugineb konfutsianistlik eetika 1. Valitseja - alluv (vooruslikkus - kuulekus) 2. Isa - poeg (armastus - austus) 3. Vanem vend - noorem vend (heatahtlikkus - austus) 4. Mees - naine (õiglus - kuulekus) 5. Vanem sõber - noorem sõber (ustavus usaldus) 5 islami sammast 1. Usutunnistus: Allah on ainus (Jumal) ja Mohammed on tema prohvet. Inimest nähakse kui jumala teenrina. 2. Palvetamine: 5x päevas (eelneb rituaalne pesemine, sest usutakse, et jumala
monumentaalseid eepilisi teoseid. Eepilist kirjandust pole. Esimesed kirjalikud tekstid olid rituaalse sisuga, mis kirjutati oraakliluudele. Kirjandus algas Zhou dünastia II poolel (u 6. saj e.m.a), mil inimesed valitseja õukonnas hakkasid tegelema klassifitseerimise ja koostamisega. Riikliku tähtsusega tekstid, laulud. Hiina traditsioon jaotab kirjanduse nelja kategooriasse, millest tähtsamad on konfutsianistlikud kanoonilised teosed. Konfutsianistlik kaanon on Hiinas ka tänapäeval äärmiselt tähtis. Viisikkaanon (Wujing), kuhu kuuluvad viis teksti: 1. ,,Muutuste raamat" e ,,Yijing", 2. ,,Laulude kaanon" e ,,Shijing", 3. ,,Dokumentide kaanon" e ,,Shujing", 4. ,,Riituste raamat" e ,,Lijing" ja 5. ,,Kevadete ja sügiste annaalid" e ,,Chunqiu". ,,Muutuste raamat" koosneb heksagrammidest, mille abil ennustati tulevikku. Tänapäeval enam ennustuste jaoks seda eriti ei kasutata, küll aga selgituste osa. ,,Laulude raamat"
austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kutuskeskus on Ise pühamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4.saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi. Tähelepanu pööratakse ennekõike siinpoolsele elule, mitte teispoolsusele. Inimesed elavad edasi vaimude maailmas. Kultustalitusi toimetavad templites preestrid, ka igas kodus on altar. Tähtsal kohal on rahvapühad ja avalikud kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Eriti püha mägi on jaapanlastele Fuzi. Jaapani keisrid arvatakse põlvnevat Amaterasust endast. Keiser oli
• Teine, väiksem rühm valis Muhamedi järglaseks – imaamiks - tema väimehe ‘Alī ibn Abī Tālibi - neist said ši-iidid. Püha sõda (džihaad) ja misjon Muhameedlaste kogukond – ummah – peab kogu aeg laienema Araabia kalifaat 8. saj (islam mõjutas ennekõike Hispaania kaudu Euroopa õiguse ja kultuuri kujunemist, hoiti antiigi pärandit, arendati teadust) Hiina Konfutsianistlik häbenemiskultuur Hiina impeerium 3. s. eKr – Konfutsianism • Sotsiaalne kontroll inimeste moraalse harimise kaudu • Inimene on loomult hea • Häbitunne on parem regulaator kui karistusõigus • Seadused vaid neile, kes ise ei suuda olla piisavalt head • Li – kultuuriliselt ja sotsiaalselt heaks kiidetud normid, mida kõik peavad järgima