-Uuris enesetappe. Marx. 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: · Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel · Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid · Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Konfliktiparadigma looja Spencer. · Püüdis luua sünteetilist filosoofiat · Oli mõjutatud evolutsiooniteooriast loodusteadustes, eriti Darwini töödest, aga ka Malthuse teooriast. · Püüdis eristada ajalugu ja sotsioloogiat Max Weber · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri · Mõistva sotsioloogia rajaja
Tänapäeva sotsioloogia teooria Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile
Religioon on ühiskonna enesepeegeldus Jumaluste kaudu austavad inimesed tegelikult ühiskonda Religioosne doktriin peaks peegeldama ühiskonda. Nt hierarhilistes ühiskondades on jumalused hierarhilistes suhetes Religioon aitab kaasa inimeste vahelisele solidaarsusele (kokkuliitmisele) Rituaalide käigus kinnistavad inimesed omavahelisi suhteid 2 Karl marx konfliktiparadigma Marx ei esitanud süstemaatilist religiooni käsitlust Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule Religioon on oopium rahvale- religioon uinutab rahva Religioon soodustab alamklasside kuulekust Teodiike- jumala õigustamine, jumala tegude põhjendamine Max Weber Tegeleb pigem konkreetsete religioonide kui religiooni üldise olemusega Protestantism aitas kaasa kapitalismi tekkele Religioonid 1
Kumb väide peaks vastama tõele funktsionalistliku hariduse teooria järgi? Inimese tööalane edu sõltub sellest, kui palju on ta tegelikult koolis õppinud, mitte sellest kas tal on diplom kooli lõpetamise kohta või ei ole. Milline neist printsiipidest ei ole osa Max Weberi bürokraatia mudelist? Bürokraate edutatakse nii kaua, kui nad oma töökohustustega toime ei tule. Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on ühiskonna jaoks vajalik. Millist paradigmat selline väide esindab? Konfliktiparadigma. Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige paremini lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi? Sama mõtte tõlkimine ühest keelest teise on tihti väga keeruline. Mis v.ö selle põhjuseks, et vaesemate ühiskonnakihtide esindajad sooritavad kõige rohkem kuritegusid? Vaestel pole muud võimalust elatusvahendite hankimiseks kui kuritegevus. Vaeste piirkondades üles kasvavatel noortel on rohkem kuritegelikke eeskujusid. (Ehk nii a kui c võivad olla õiged)
Selleks ta uuris kultuurilisi nähtusi (müüdid jne), mis on inimmõistuse otsesed produktid ja seetõttu leidub seal ka seaduspärasusi. Primitiivse ühiskonnas avaldub inimmõistus kergemini. Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine, kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. 16. Juri Lotman Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Uuris kirjanduslikke tekste. Arvas, et kultuuri võib vaadelda kui suurt teksti. 17. Vladimir Iljits Lenin konfliktiparadigma, Marxist mõjutatud. Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad neid aitama. Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, ekspluateeritakse riikidevaheliselt. Sotsialism vajalik vaheaste kommunismini, võetakse võimete kohaselt ja antakse töö alusel. Kommunism võetakse võimete kohaselt ja antakse vajaduste alusel. 18. Antonio Gramsci konfliktiparadigma. Sotsioloogiline paradigma ei ole paratamatus,
2 16. Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on Isa sotsiaalne positsioon ühiskonna jaoks vajalik. Millst paradigmat Vasta tabeli põhjal järgmisele neljale küsimusele selline väide esindab? 19. Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel? a) Interaktsionism a) Põlvkondade vahelist b) Funktsionalism b) Põlvkondade sisest c) konfliktiparadigma 20. Kas tabeli järgi toimub strukturaalne 17. Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige mobiilsus? paremini lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi? a) Jah töökohti tekib juurde a) Mõned keeled on teineteisest väga erinevad b) ei b) Maailmas on mitu tuhat erinevat keelt 21. Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus?
imbuma. 5. Loeng – Sotsioloogia ajalugu - tänapäeva sotsioloogia teooria(ptk 1) Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma – funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu – Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti
teadmisi b) Latentsed (varjatud) inimeste poolt planeerimata nt koolis käimine vähendab noorte omapäi hulkumist Prantsuse strukturalism müüdid, traditsioonid, käitumisreeglid, religioossed uskumused Primitiivses ühiskonnas avaldub inimmõistus selgemini kui lääne ühiskonnas Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine nt mees vs naine, toores vs küpse Konfliktiparadigma - esindajad mõjutatud Marxist (materjalism, klassikonflikt, kriitiline lähenemine e sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta) Lenin töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad aitama aru saada Imperialism - lääneklass ei mõjuta arengumaade töölisklassi Sotsialism kõigilt võetakse tema võimete kohaselt ja antakse töö alusel Kommunism võetakse võimete kohaselt, antakse vajaduste alusel
Selline kalduvus võib olla aluseks mõningatele religioossetele uskumustele. Emile Durkheim Religioon on pühadele nähtustele suunatud uskumuste ja käitumiste kogum Religioon on ühiskonna enesepeegeldus. Religioossete uskumuste olemus peaks kajastama ühiskonna olemust (näiteks: keeruline ühiskond = keeruline religioosne doktriin). Religioon on üks peamisi sotsiaalse solidaarsuse tagamise vahendeid. Religioon on seega vajalik ühiskonna säilimise jaoks. Karl Marx ja konfliktiparadigma Marx ei käsitlenud religiooni süstemaatiliselt, kuid arvas üldiselt, et religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni üks peamisi eesmärke on kultiveerida alamates klassides kuulekust võimule. Max Weber Tegeles vähem religiooni üldise olemusega ja rohkem spetsiifiliste religioonidega Religioonide klassifikatsioon: 1. Maailmaga kohanevad - taoism 2. Maailma eitavad a. Maailmast põgenevad - budism b. Maailma alistavad protestantism, judaism
paista välja. Primitiivsetes ühiskondades on inimese mõistust lihtsam uurida. Jõudis tulemustele: · Binaarsed opositsioonid inimestel on universaalne kalduvus näha kõikjal vastandeid · Näiteks o Mees vs naine o Kultuur vs loodus o Söödav vs mittesöödav · Kunstiteosed on ehitatud sellistele opositsioonidele Vene strukturalism Juri Lotman (1922-1993( - Tartu semiootika koolkond · Uuris eelkõige ... Konfliktiparadigma · Marksism o Nõukogude maksism o Lääne marksism · Teised ühiskonnakriitilised voolud (feminism) · Muud konflikti ja ebavõrdsust rõhutavad teooriad Marksism · Üks peamisi probleeme 20. sajandi alguses Kas ja kuidas toimub sotsialistlik revolutsioon? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) · Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust
Orgaaniline solidaarsus on tööjaotusel tuginev solidaarsus. Nt sõltume üksteisest. 13. Mida tähendab anoomia? Leidke näiteid juurde, millised on need olukorrad, kus on tegemist anoomiaga. Olukord, kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. 14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Proletariaadi ja kapitalismi vastasseis. Konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidi ja gruppide vahelühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel
inimestel on universaalne kalduvus näha kõikjal vastaneid, mõtestades nii maailma enda jaoks. Näiteks: mees vs naine, kultuur vs loodus, söödav vs mittesöödav. Inimmõistus korrastab selle järgi maailma. Ka kunstiteosed on ehitatud sellistele opositsioonidele. Juri Lotman (1922-1993). Kuulub Tartu semiootika koolkonda. Uuris eelkõige kirjandustekste. Kultuur on tekst. Konfliktiparadigma. Marksism üks peamisi probleeme oli 20.saj alguses marksistlik revolutsioon. Kas ja kuidas toimub sotsialistlik revolutsioon? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Nõukogude marksism Vladimir Iljits Lenin (1870-1924): töölisklassil ei saa iseenesest tekkida revolutsioonilist teadvust, töölisklass saab aja jooksul nii targaks, et saab ise aru, et kapitalism tuleb kukutada (marx), samas lenin arvas, et sellele peab kaasa
33. Mis jooned iseloomustavad Eesti poliitilist kultuuri? Poliitiline kultuur on poliitika osa millesse kuuluvad kõik poliitika vaimsed ja käitumuslikud aspektid. Eesti poliitilist kultuuri iseloomustavad materjaalsus, maskuliinsus, rahvuslik maailmanägemus, nõrk kodanikukultuur, tugev riigi pelgus, orienteeritus muutusele ja individualism. 34. Millised on kolm peamist paradigmat sotsiaalteadustes? funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. 35. Mis on kvalitatiivse uuringu eesmärgid? Millised on levinud uuringutüübid? Millised on kvalitatiivse uurimuse eelised ja puudused? Kvalitatiivne uuring tähendab, et otsitakse esmajoones vastust küsimusele – kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritavast ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Sotsiaalteadustes on
Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted
Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 15. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 16. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 17. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) KAPITALISM JA KLASSIVÕITLUS: MAJANDUSES 2 KATEGOORIAT: 1) TOOTLIKUD JÕUD - INIMENE JA KAPITAL; 2) TOOTMISSUHTED - OMANDISUHTED. TEKIB KAKS KLASSI: 1) KODANLUS - TOOTMISVAHENDITE OMAJA;
arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. 13. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. 14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja; konfliktiparadigma looja; ,,baas ja pealisehitus", kus ühiskonna aluseks on majandus ning kõik muud institutsioonid pealisehituseks; Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel; Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid; Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. 15
suitsiide. 23 Emile Durkheim · Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad · Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav · Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna 2.5.Karl Marx (1818 1883) · Sotsialismi (kommunismi) teooria looja · Konfliktiparadigma looja · Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon Karl Marx · Õppis nii Berliini, Bonni kui Pariisi ülikoolides ajalugu, politoloogiat kui filosoofiat · Peamiseks mõjutajaks alguses Hegeli filosoofia "maailmavaim", areng suurema ratsionaalsuse ja vabaduse suunas. Karl Marx · Marxi on peetud oma aja parimaks majandusmõtte ajaloo tundjaks · Tundis põhjalikult Adam Smithi ja David Ricardo töid
annaabi.ee 
