Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: -soojusjuhtivuse teel -konvektsioon -aurustumine -soojuskiirgus -konduktsioon Vananemine Juuste hõrenemine Lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine Kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Luude hõrenemine seedehäired Kõrgem närvitalitus Inimese aju kaalub ligikaudu 1,5 kg Koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi Närvisüsteem Võimaldab meil koguda informatsiooni
ATP süntees glükoosist aeroobsel rakuhingamise tulemuseks on süsihappegaas ja vesi Kudedest koosnevad elundite osad: limaskest, epiteel, parenhüüm Skeletilihasrakus paiknevad: aktiini filament, müosiini filament, müofibrill Vee aurustumise tõttu kaotab organism soojust kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur Soojuse äraandmise mehhanismi tähistavad järgmised terminid: radiatsioon, aurustumine, konduktsioon Küünarvarre luud: ulna Ventraalsed õõned: kõhuõõs, vaagnaõõs, rinnaõõs L-vööndis ei paikne peened müofilamendid Järgmised mõisted on seotud erutuse levikuga neuronilt müotsüüdile: motoorne lõpp- plaat, atsetüülkoliin, sünaptiline pilu Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha kopse Müofibrillide kontraktsioonil l-vöödi laius väheneb Sarkomeere sisaldavad lihased: skeletilihas, vöötlihas, südamelihas
· Nahka ja nahaalust kudet iseloomustavad isoleerivad omadused, mis aitavad säilitada kehatemperatuuri jahedas keskkonnas. · Naha verevarustus on organiseeritud nii, et see võimaldab (~ 8 korda) muuta soojuse äraandmist ümbritsevasse keskkonda. · Hingamisteedest antakse soojust ära vee aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid. Soojuse äraandmiseks on 4 võimalust:soojuskiirgus ehk radiatsioon, konduktsioon, konvektsioon, aurumine ehk evaporatsioon. Soojuskiirgus on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele. Konduktsioon- Soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsioon- Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva
Keha temperatur Inimene on homeotermiline – sisetemp säilimine väliskeskkonna temp hoolimata keha temperatuur kõigub kuni 1c (36,1 – 37,8; WHO järgi algab palavik alates 37,8) keha temperatuur on soojuse tekkimise ja eemaldumise tasakaalu tulemus Soojuse allikad ja teed Saame ainevahetuslik soojus – seest poolt genereeritud soojus keskonna soojus - päike Loovutame Radiatsioon ehk soojuskiirgus konduktsioon konvektsioon aurustumine Soojuse tootmine Rahuolekus toodab keha soojust 1,5 Kcal /min Füüsikalisel pingutusel kasvab see 10 korda (15 kcal/min) Soojusenergia on madala kvaliteediga- keha seda ei kasuta Soojusenergia liig ehk soojuskoormus tuleb süsteemist eemaldada (Kõige sooja kiirgavam on aju) Katse: katsudes lauda, mis on puust ja toolijalga, mis on rauast, siis laud tundub soojemana, kuna puit juhib paremini soojust
soolestiku taga. 1012 cm pikad, 56 cm laiad, 4 cm paksud. Koosneb neerukoorest, kihnist, neerusäsist, neeruarterist, neeruveenist, kusejuhast, näsast. Neerud toimivad kui filter on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70%; rakusisene vesi 67%, vereplasma 8%, rakkudevaheline keskkond 25%. 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus, konduktsioon, konvektsioon, aurumine. 15. Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? Palavas keskkonnas: naha veresoonte laienemine, higistamine, soojustekke pärssimine. Külmas keskkonnas: naha veresoonte ahenemine, soojustekke suurenemine KNS poolt indutseeritud lihasvärin, metaboolsete soojustekkeprotsesside aktivatsioon, türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine. 16. Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi?
püsiks enamvähem stabiilne. 13) Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett ehk u. 70%. Jaguneb: rakusisene vesi (67%), vereplasma (8%), rakkudevaheline keskkond (25 %). 14) Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus ehk radiatsioon; konduktsioon; konvektsioon; aurumine ehk evaporatsioon. 15) Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? · Palavas keskkonnas - naha veresoonte laienemine; higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C; soojustekke pärssimine. · Külmas keskkonnas - naha veresoonte ahenemine; soojustekke suurenemine (lihasvärin, keemilise termoregulatsiooni
jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %). 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamine või kaotamise viisi. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)&konvektsioon (Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt) (20%), aurumine ehk evaporatsioon (Evaporatsioon eh vee aurumine naja ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur
Gaussi kôver ei kehti). 1) Soolsus: organismid ei saa hakkama (enamasti?) ilma soolata, kuid juba madal kuni môôdukas soolsus, vôimaldab neil vôrdselt hästi areneda. Liigne soolsus kahjulik. 2) Temperatuur: ka väikesed kôikumised tähtsad, sest valdav osa organismidest on eksotermsed, ega saa ise endale sooja toota; va linnud ja imetajad. Soojuse allikad: otsene päikese kiirgus, hajunud ja peegeldunud kiirgus, kiirgusvahetus, konvektsioon, soojusülekanne e. konduktsioon. Soojuse kadu: evaporatsioon, kiirgusvahetus, konduktsioon, konvektsioon, kiirguse peegeldumine. Kohastumused ektreemsetel temperatuuridel: surm, paremate päevade ootamine, ainevahetuse muutmine. Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 - 17,5 päeva, 30C0 - 5 päeva, 16C0 - lävi temperatuur. Kraadpäev - päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva). Ekstreemumid: Vees - Pyralictum Occultum, optimum 105C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sise temp. 45C0.
kapillaridessse. On kindlaks tehtud, et neerusid läbib iga päev ligi 200 l vedelikku, millest 99% imendub tagasi verre.Ülejäänud vesi koos organismile tarbetute ainetega moodustab uriini. Kirjelda soojuse saamise ja kaotamise mehhanisme. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)&konvektsioon (Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt) (20%), aurumine ehk evaporatsioon (Evaporatsioon eh vee aurumine naja ja hingamisteede limaskesta pinnalt
Gaussi kõver ei kehti). 1) Soolsus: organismid ei saa hakkama (enamasti?) ilma soolata, kuid juba madal kuni mõõdukas soolsus, võimaldab neil võrdselt hästi areneda. Liigne soolsus kahjulik. 2) Temperatuur: ka väikesed kõikumised tähtsad, sest valdav osa organismidest on eksotermsed, ega saa ise endale sooja toota; va linnud ja imetajad. Soojuse allikad: otsene päikesekiirgus, hajunud ja peegeldunud kiirgus, kiirgusvahetus, konvektsioon, soojusülekanne e. konduktsioon. Soojuse kadu: evaporatsioon (vee aurumine), kiirgusvahetus, konduktsioon (soojusvahetus, soojusülekanne), konvektsioon(soojusliikumine, mis tekib temp erinevustest), kiirguse peegeldumine. Kohastumused ektreemsetel temperatuuridel: surm, paremate päevade ootamine, ainevahetuse muutmine. Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 17,5 päeva, 30C0 5 päeva, 16C0 lävi temperatuur. Kraadpäev päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva).
termoregulatsioonis (pH 5,5) 2) Hingamisfunktsioon Imikutel Naha epiteelkiht on õhuke ja mõningane hapnikuvahetus toimub naha all olevates kapillaarides 3) Eritusfunktsioon Vee ja soolade eritus, jääkainete eritus eriolukordades 4) Ainevahetuslik funktsioon D-Vitamiini tootmine, nahaalune rasv kui energeetiline varu 5) Termoregulatsioon Sooja tootmine: Liikumisaparaadi aktiivne tegevus, mittetahteline lihaste tegevus Sooja kadu: Higistamine, Konduktsioon ära antav soojus Konvektsioon Õhuga ära antav soojus Veresoonte laienemine Saame konduktsiooni ja konvektsiooniga ära anda soojust, kui ei aita, siis tuleb esile higistamine ja temperatuur langeb Kehatemperatuuri säilitamine sõltub suuresti ka kliima mõjust, peamiselt neljast füüsikalisest tegurist: 1) Õhutemperatuurist 2) Õhuniiskusest 3) Tuule kiirusest 4) Kiirgusetemperatuurist FÜSIOLOOGIA: MEELEELUNDID 1
● Vee ja soolade eritus termoregulatsiooni käigus ● Naha kaudu eritab ööpäevas u 800g veeauru, mis on 2-3x suurem kopsude kaudu eralduvast veeaurust ● Nahk püüab eriolukorras jääkaineid eritada. 4) Ainevahetuslik funktsioon ● D-vitamiini tootmine ● nahaalune rasv kui energeetiline varu 5) Termoregulatsioon - automaatne sisetemperatuuri hoidmine ● Sooja äraandmine - higistamine - veresoonte laienemine Konduktsioon: soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsioon: soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. ● termoregulatsioon on nende kahe mehhanismi tasakaalustatud tegevus eesmärgiga säilitada kehatemperatuur normi piires. Termoregulatsioonikeskus paikneb HÜPOTAALAMUSES!
eluks vajalike ühendeid. Difusioon on aeglasem kui molekulide keskmine kiirus (õhus 500 m/s) lubaks. Veel massi edasikandmise viise: Advektsioon – nt õhu horisontaalne liikumine (tuul) Konvektsioon – vertikaalne liikumine raskusjõu mõjul erineva tiheduse tõttu (konvektiivsete pilvede teke) Turbulents – gaasi või vedeliku korrapäratu liikumine, toimub keeriste ja jugadena. Nimetatud mehhanismid on efektiivsemad kui difusioon. Soojusjuhtivus (konduktsioon): Kannab edasi energiat. Toimub tänu aatomite võnkumisele – mida soojem keha, seda intensiivsemalt võnkumine toimub. Kineetiline energia kantakse keha külmematele osadele üle (vibratsioon kandub edasi). Kehad on omavahel kontaktis ja ühe keha molekulide/vabade elektronide põrked teise keha molekulidega annavad energiat edasi. Head soojusjuhid: metallid (hõbe, vask, alumiinium) Halvad soojusjuhid: õhk, vill, puit Ülekantav soojushulk Q on seda suurem:
siinkohal mineraalvilla soojajuhtivustegur on väiksem veest ~15 korda (temp. +10) 3 7. Soojaülekanne kolmel viisil Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsiooni teel kandub soojus edasi liikuvate vedelike või gaaside osakestega. Tavaliselt esineb konvektiivne soojaülekanne tahke keha pinna ja teda vahetult puutuva (liikumises oleva) vedeliku või gaasilise keskkonna vahel. Piirde sisepinna
Võrdluseks siinkohal mineraalvilla soojajuhtivustegur on väiksem veest ~15 korda (temp. +10) 7. Soojaülekanne kolmel viisil Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsiooni teel kandub soojus edasi liikuvate vedelike või gaaside osakestega. Tavaliselt esineb konvektiivne soojaülekanne tahke keha pinna ja teda vahetult puutuva (liikumises oleva) vedeliku või gaasilise keskkonna vahel. Piirde
Taimed ei tarbi NaCl, neid ioone tuleb eraldi juurde saada. Taimed ja loomad vajavad suures koguses N, K (taimedele rohkem vaja), P 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; t0 temperatuuriga on seotud elutegevuse intensiivsus (kõigu- ja püsisoojased). Ühe organismi temeratuuri mõjutab päris mitu tigimust, konna näide lühilaineline kiirgus (otsene, pilvedelt peegeldunud, hajus kiirgus) langeb maale, soojendab konna. Konna keha vahetab maaga soojust konduktsioon. Kivi soojendab õhku, õhk konna - konvektiivne ülekanne. Infrapuna kiirgus vahetub konna ja taime vahel. Tagasikiirgus lahkub tagasi, soojuskadu. Lisaks aurumine, soojuskadu. pH mõjutab ressursside kättesaadavust. pH < 3 ja >9 on organismidele toksiline. (On olemas ekstreemsete pH talujad) Muldade hapestumine on loomulik protsess, taimede laguproduktid kergelt happelised. Madalatele pH-dele kohastumine väga keeruline, seal hakkab Al taimedesse liikuma. Al ei
• Ainevahetuse lisakäive Termoregulatsioon: • Kuumuse taluvuse piir – Ühesuguse suhtelise intensiivsuse korral sarnane – Naine saavutab maksimaalse taluvuse piiri kiiremini • Koormusel naise organism ei kuumene liiga üles – Meestel maratonijooksus 41 – 41,5oC Soojuse äraandmine: 1) Soojuskiirgus - On omane kõikidele kehadele – soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele 2) Konduktsioon - Soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushul sõltub soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest 3) Konvektsioon - Konvektsioonil levib soojus keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva vee või õhu liikumise kaudu. Soojuse äraandmine suureneb tuulega 4) Aurumine - Aurumine toimun naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha
* Verd suunatakse valikuliselt olulistesse kudedesse: · Vähendatakse seedesüsteemist · Suurendatakse lihastes · Säilitatakse närvisüsteemis Termoregulatsioon *Inimene on homeotermiline *Keha temperatuur kõigub 1°C (36.1 .. 37.8) *Keha temperatuur on soojuse tekkimise ja eemaldamise tasakaalu tulemus Soojuse allikad ja teed Saame: * Ainevahetuslik soojus, * Keskkonna soojus Loovutame: * Radiatsioon ehk soojuskiirgus, * Konduktsioon, * Konvektsioon, * Aurustumine Soojuse tootmine * Rahu olukorras toodab keha soojust 1.5 kcal/min, * Füüsilisel pingutusel kasvab see 10 korda (15 kcal/min) Treenitusseisund Kohanemine pikaajalise füüsilise koormuse mõjule. Tagajärg sõltub treeningu ülesehitusest. * Suureneb hapniku tarbimise võime: · Kopsude funktsioon · Südame funktsioon · Vere funktsioon · Veresoonte funktsioon · Lihase energeetiline funktsioon
annaabi.ee 
