nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Protsessi viivad läbi ensüümid nagu helikaas, DNA- polümeraas. Komplementaarsusprintsiip. RNA biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Transkriptsioon: Süntees, mille käigus saadakse DNA ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis see geen avaldub. Alustuseks peab ensüüm ühinema promootorpiirkonnaga ja lõpetamiseks terminaatorpiirkonnaga. Toimub vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Geenid, mis avalduvad üheaegselt kõigis rakkudes nt Geenid, mis avalduvad ainult kindla koe rakus nt silmaiirise värv Geenid, mis ei avaldu Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil Koodon mRNA molekuli nukleotiidi kolmik (triplett) Translatsioon: Toimub ribosoomides, toimumiseks on vajalikud mRNA, t RNA, ensüümid, aminohapped. Seostub komplementaarsuse alusel antigoodoniga. Polüsoom ühe mRNA-ga seostunud ribosoomide kogumik.
sajandil) Genoom - Liigi omases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp - Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp - Vaadeldavate tunnuste kogum. (silmade värv, kasv, kaal jne.) DNA- süntees - Ehk replikatsioon (e. kahestumine) eelneb rakkude jagunemisele. See on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Repliktsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. (A=T ; G=_C) RNA- süntees - Ehk transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema promootoriga. Reaktsiooni viib läbi ensüüm RNA polümeraas
ja kloroplastidel; bakterite DNA asub tsütoplasmas Peamine ülesanne Päriliku info säilitamime ja Valgusünteesi teostamine ehk edasiandmine järgmistele päriliku info realiseerimine rakupõlvkondadele 3. Kirjuta DNA teisele ahelale vastavalt komplementaarsusprintsiibile lämmastikaluseid tähistavad tähed 4. Joonista sarnaselt 3. ülesandele vähemalt 7 nukleotiidist koosnev RNA molekul (kasuta kõik 4 RNA-s esinevat lämmastikalust). 5. Millise RNA tüübi kohta käivad järgmised iseloomustused? Tähista linnukesega. rRNA mRNA tRNA Molekuli koosseisu kuulub suhkur riboos. X X X Selle RNA tüübi ülesandeks on tuua X
Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused: Põhiprotsessid: 1) Replikatsioon ehk DNA süntees 2) Transkripstsioon ehk RNA süntees 3) Translatsioon ehk valgusüntees Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside kaudu kandub edasi ja avaldub pärilik informatsioon. DNA replikatsioon: o DNA kahekordistamine raku jagunemise eel o Raku tuumas, tagatakse rakkude paljunemine o Teostab DNA-polümeraas o Vastavalt komplementaarsusprintsiibile(A=T;G=C) sünteesitakse tsütoplasmas olevatest nukleotiididest esialgse ahela kõrvale uus o Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli Transkripstioon: ..on geeni struktuuris sisalduva info ümberkirjutamine mRNA-le rakutuumas interfaasi ajal RNA-polümeraasi toimel o mRNA süntees, mis toimub rakutuumas o RNA-polümeraas
uridiinfosfaat. RNA osaleb pärilikkuse avaldamises ja geneetilise info realiseerimises. InformatsiooniRNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi paika e. Ribosoomidesse. TransportRNA ehk tRNA ülesanne on geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. RibosoomiRNA ehk rRNA osaleb valgusünteesis. Vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustub C ja G vahel kolm ning A ja U vahel kaks vesiniksidet.
14. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum.(silmade värv, kasv jne.) 15. DNA süntees ehk replikatsioon replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Sünteesi viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab raku jagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 16. RNA süntees ehk transkriptsioon transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukelotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA sünteesi viib läbi ensüüm RNA-polümeraas. DNA nukleotiidset järjestust,
järjestus? A-U G-C 12. Kirjelda replikatsiooni etappe. (Kasuta kindlasti mõisteid: DNA biheeliks; DNA-polümeraas; ensüüm; komplementaarne; nukleotiid; tütarahel) Eükarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA- polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti ja sünteesib nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad SNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. Replikatsioon tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 13. Kirjelda transkriptsiooni etappe. (Kasuta kindlasti mõisteid: DNA biheeliks; RNA- polümeraas; geen; nukleotiid; komplementaarne; promootor; terminaator; RNA molekul)
DNA RNA VALK Replikatsioon DNA süntees Transkriptsioon RNA süntees Translatsioon valgusüntees DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse, st et need on matriitsünteesid. Nii kandub geneetiline info üle. Replikatsiooni tulemusena saadakse 1. DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Süntees toimub vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Replikatsioon on universaalne protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse.( A-T, C-G) Transkriptsiooni käidus saadakse DNA molekuli 1. ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks liituma promootoriga, kindel nukleotiidne järjestus, mida ensüüm vajab DNA molekulile kinnitumiseks. Süntees lõppeb, kui jõutakse terminaatorini, mille piirkonnas ensüüm eraldub DNA molekulist
Transkriptsiooniks vajalikud tingimused: 1. DNA üksikahel ( A-T-C-C-G-A) 2. Kõigi 4 nukleotiidi piisav olemasolu 3. Vastava ensüümi olemasolu (RNA-polümeraas) Transkriptsiooni käik: · Algab RNA polümeraasi kinnitumisest teatud kindla nukleotiidse järjestusega kohast DNA-l. Promootor prk piirkond, kuhu ensüüm kinnitub. · Polümeraas keerab DNA ahelad lahti. Promootor prk-le järgneb RNA sünteesi prk. RNA sünteesimine toimub vastavalt komplementaarsusprintsiibile. DNA: A A T T G G C C A A RNA: U U A A C C G G U U Transkriptsioon lõpeb terminaatoriga, kus ensüüm erald. DNA molekulist ja DNA keerdub uuesti biheeliksisse. Geeniekspressioon geeni avaldmine, 4 eri avaldumisvormi. 1. Promootor geeni algus osas 2. Replikatsioon (kõikides organismides) rakutuumas 3. Transkriptsioon eukarüootsete rakkude tuumas 4. Geeniekspressioon rakutuumas 5. Terminaator geeni lõpu osas
mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rakujagunemist(mitoosil, meioosil).Tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Protsess toimub rakutuumas. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti, sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest esialgse ahela kõrvale uue(vastavalt komplementaarsusprintsiibile)- DNA molekulid on ühesuguse nukleotiidse järjestusega. Transkriptsioon-matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas, interfaasi ajal. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema promootoriga(DNA nukleotiidi järjestusega, geeni algusosaga) DNA ahel keeratakse järk- järgult lahti, ning komplementaarne RNA sünteesitakse ahel ühest lõigust, RNA süntees
kromosoomides, mitokondrites, bakterites, planiidides ja rõngaskromosoomides. DNAs on säilinud pärilik info. DNA on kromosoomide põhiline koostisosa; säilitab pärilikku infot. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. 8. RNA EHITUS JA ÜLESANDED RIBONUKLEIINHAPE on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Kolm osa: Fosfaatrühm, riboos ja lämmastikalus (A-adeniin, U-urasiil, C-tsütosiin, G- guariin) A=U C=G Vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustub C ja G vahel kolm ning A ja U vahel kaks vesiniksidet. RNA-ahel koosneb järjestikustest nukleotiididest esimest järku struktuur. Tema molekul ei ole kaksikspiraal. RNA-l võib olla ka teist järku struktuur, selle ülesandeks on aminohapete kohale toomine, et sünteesida nendest valku. RNA ülesanne: päriliku info realiseerimine. RNA osaleb pärilikkuse avaldamises ja geneetilise info realiseerimises.
(polüsahhariidid) jm aineid, mida inimene seedida ei suuda) Kuidained sisaldavad inuliini ja tselluloosi · prebiootikumid (kuidained mida lisatakse toidule, soodustamaks probiootikumide kasvu Nukleiinhapped · DNA desoksüribonukleiinhape Dna on biopoümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid ülesandeks säilitada/ülekanda pärilikkusinfot on kaheahelaline, mis on omavahel seotud vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Komplementeeritud on: A=T (ühes ahelas A, teises T; vahel on vesinikside) GC Replikatisoon DNA kahekordistumine, kahe ahela liitumisel on üks alati vana desoküribonukleotiid koosneb kolmest osast: fosfaatrühm, sahhariid desoksüriboos, lämmastikalus. Lämmastikalused ja monomeeride nimetused: adeniin (A) > adenosiinfosfaat guaniin (G) > guanosiinfosfaat
Matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA- polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 20. Mis on transkriptsioon ja kuidas see toimub? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplemenaatrne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm (RNA-polümeraas), mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga
2. RNA ribonukleiinhape DNA molekuli koostis: Desoksüribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. DNA lämmastikaluseid on 4: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja tümiin (T). DNA molekuli struktuur: 1. Primaarstruktuur DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Ahelad püsivad koos tänu komplementaarsusprintsiibile nukleotiidide ühisele vastavusele. (A=T) (GC) ehk A vastas on T ja vahel on 2 vesiniksidet ning G vastas on C ja vahel on 3 vesiniksidet. 2. Sekundaarstruktuur Kui kaks vesiniksidemete abil ühendatud ahelat on keerdunud biheeliksiks. DNA ülesanded: Ülesanne seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses üle kandmises raku jagunemisel. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon. See on vajalik
mRNA transport ribosoomidesse, valkude süntees (mRNA alusel vastava funktsiooni ja struktuuriga valgud) Matriissünteesid- sünteesitakse olemasolevate ahelate alusel. DNA replikatsioon DNA kahekordistumine Toimub: rakutuumas (enne jagunemist) Vaja: DNA molekuli, ensüümi (DNA polümeraas), nukleotiide, energiat Kuidas: ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti, sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue, vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Tagab: rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Tulemus: 1 DNA molekulist saadakse 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. RNA transkriptsioon RNA süntees DNA alusel Toimub: tuumakestes (interfaasi ajal, peale replikatsiooni) Vaja: 1geeni, ensüümi (RNA polümeraas), energiat, sahhariidi (riboos), ribonukleotiide Kuidas: ensüüm kinnitub promootori piirkonnas ja lõhub vesiniksidemed 10 nukleotiidi
Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist - see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 3. Milles seisneb matriitsreaktsioonide olemus? Matriitssüntees - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. 4. Kuidas toimub RNA süntees? Transkriptsioon ehk RNA süntees on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA
Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist - see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 3. Milles seisneb matriitsreaktsioonide olemus? Matriitssüntees - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. 4. Kuidas toimub RNA süntees? Transkriptsioon ehk RNA süntees on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA
määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rakujagunemist(mitoosil, meioosil).Tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Protsess toimub rakutuumas. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti, sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest esialgse ahela kõrvale uue(vastavalt komplementaarsusprintsiibile)- DNA molekulid on ühesuguse nukleotiidse järjestusega. Transkriptsioon-matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas, interfaasi ajal. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema promootoriga(DNA nukleotiidi järjestusega, geeni algusosaga) DNA ahel keeratakse järk-järgult lahti, ning komplementaarne RNA sünteesitakse ahel ühest lõigust, RNA süntees lõppeb
lahtmõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad needsünteesitava valgu ahelasse. rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. MLB 6001 Üldbioloogia 12 Erinevalt DNA-st ei ole RNA molekulidel ühesugust ruumilist struktuuri. Iga molekul koosneb vaid ühest ahelast, kuid molekulisiseselt võivad ribonukleotiidid omavahel paarduda vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Nii moodustub RNA-s teist järku nt ,,ristikulehe" kujuga struktuur. 6. Raku ehitus Vastavalt rakutuuma esinemisels jaotatakse kõik organismid kahte rühma: eeltuumsed ehk prokarüoodid ja päristuumsed ehk eukarüoodid. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks
1- ........................................................ 2- ........................................................ 3- ....................................................... 4- ...................................................... 2.7. Joonisel on kujutatud lõik DNA-molekulist. 6 punkti Kirjutage ahelasse B vastavalt komplementaarsusprintsiibile lämmastikaluste sümbolid. · Joonisel on X-ga tähistatud ....................................... · Joonisel on Y-ga tähistatud ........................................ · DNA struktuuri osa, mis on joonega piiritletud ning tähistatud Z-ga nimetatakse ..................... · Milles seisneb DNA tähtsus? a) ................................................................................................................................................. b) ................................
Tehke valik järgnevast loetelust. 4 punkti Riboos, fosforhape, adeniin, desoksüriboos, uratsiil, glütserool, tümiin 1- ........................................................ 2- ........................................................ 3- ....................................................... 4- ...................................................... 2.7. Joonisel on kujutatud lõik DNA-molekulist. 6 punkti Kirjutage ahelasse B vastavalt komplementaarsusprintsiibile lämmastikaluste sümbolid. Joonisel on X-ga tähistatud ....................................... Joonisel on Y-ga tähistatud ........................................ DNA struktuuri osa, mis on joonega piiritletud ning tähistatud Z-ga nimetatakse ..................... Milles seisneb DNA tähtsus? a) ................................................................................................................................................ b) .....................................
- .a-elda omavahel erineva nukleotiidse jdrjes- u-ta RNA molekulide arvu, mis kuuluvad mRNA, selt v6ivad ribonukleotiidid omavahel paardu- rolekulidel? 't=i: ,,,6i rRNA hulka, siis v6ib kindlalt vdita, et k6i- da. Vastavalt komplementaarsusprintsiibile se avaldumises. Erine- :r -:'rkem on mRNA molekule. Juba uhe raku ta- moodustub C ja G vahele kolm ning A ja U va- r$avad oPneolilicp infn ktitindib nende arv [rle kumne tuhande. Tun- hele kaks vesiniksidet. Nditena v6ime vaadel- 'D-'-'-' =-: :-. a t vdhem on erinevaid IRNA molekule - k6igis
annaabi.ee 
