kuidas rööpühenduse resonants. Võrreldes konstantsete parameetritega vooluringi resonantsiolukorda, omab mittelineaarne vooluring resonantsil järgmisi erinevusi: 1) resonantsi olukorda on võimalik saavutada toitepinge muutmisega, 2) ühe ja sama toitepinge korral võib vooluringis esineda kolm erinevat voolu väärtust Resonants jadaühendusel tekib siis kui: Resonants rööpühendusel tekib siis kui: Vooluringi tööolukorrad, Siirdeprotsessid 1) Kommutatsiooni seadused Defineerime kaks kommutatsiooni seadust: I seadus (ehk reegel): igas induktiivsust sisaldavas harus säilitavad kommutatsiooni hetkel vool ja magnetvoog need väärtused, mis neil oli enne kommutatsiooni,s.o. vool ja magnetvoog hakkavad muutuma enne kommutatsiooni olnud väärtustest. II seadus (ehk reegel): igas mahtuvust sisaldavas harus säilitavad kommutatsiooni hetkel pinge ja laeng need väärtused, mis neil oli enne kommutatsiooni,s.o. pinge ja
Vahelduv-alalispinge mootorite erinevus analüüs Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp Alalisvoolumootor Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu. Kaks näidet alalisvoolumootoritest, mis ei muuda voolu vahelduvvooluks, on homopolaarne mootor ja kuullaagermootor. Kõige levinumad alalisvoolumootorid on harjadega või harjavabad, mis kasutavad sisest või välist kommutatsiooni, et voolu mähistes rootori keerlemisega sünkroonis hoida. Vahelduvvoolumootor Vahelduvvoolumootorid on mootorid, mis kasutavad vahelduvvoolu. Nad ei vaja välist ega sisest kommutatsiooni, sest sisendpinge muutus tekitab vajaliku muutuva magnetvälja. Vahelduvvool- perioodiliselt muutuv vool, mille väärtused korduvad kindla ajavahemiku järel. Samm-mootor Samm-mootorid on lähedalt seotud kolmefaasiliste sünkroonsete
lülitamise või tugevuste muutmisega. Põhilised mootoritüübid on alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootorid. Kõik mootorid vajavad sünkronisatsiooni magnetvälja ja rootori vahel. Alalisvoolumootor Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu. Kaks näidet alalisvoolumootoritest, mis ei muuda voolu vahelduvvooluks, on homopolaarne mootor ja kuullaagermootor. Kõige levinumad alalisvoolumootorid on harjadega või harjavabad, mis kasutavad sisest või välist kommutatsiooni, et voolu mähistes rootori keerlemisega sünkroonis hoida. Vahelduvvoolumootor Vahelduvvoolumootorid on mootorid, mis kasutavad vahelduvvoolu. Nad ei vaja välist ega sisest kommutatsiooni, sest sisendpinge muutus tekitab vajaliku muutuva magnetvälja. Sammmootor Sammmootorid on lähedalt seotud kolmefaasiliste sünkroonsete vahelduvvoolumootoritega, kus sisest püsimagnetitega rootorit kontrollitakse väliste elektrooniliselt lülitatavate magnetitega
1. Sõltumatu vaheldi mõiste. Kui vaheldi töö ei sõltu võrgupinge olemasolust, siis nimetatakse seda sõltumatuks- või autonoomseks vaheldiks. Vaheldi saab töötada ainult siis, kui võrgupinge up on rakendatud. Kui võrgupinge puuduks, siis ei saaks vool minna ühest muunduriharust teise, kuna esimesena avatud türistoril ei tekiks teda sulgevat vastupinget ja ta jääks pidevalt avatuks (kommutatsiooni ei toimuks). Lülitus suudaks töötada ilma vahelduvpingeta ainult siis, kui kasutataks täielikult juhitavaid ventiile, nt. suletavaid türistore. Sellisel juhul oleks meil tegemist autonoomse ehk sõltumatu vaheldiga. 2. Joonistada pingevaheldi väljundpinge ja väljundvoolu diagrammid. 3. Kui suur peab olema tüürnurk a, et võrguga sünkroniseeritud alaldi läheks üle vahelditalitlusse? Tüüritav alaldi M3C saab töötada ka vaheldina
ühenduse vältel hõivatud, teised sinna ligi ei pääse. Ahelkommutatsiooni 3 etappi on: ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja), andmete ülekandmine, ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). See meetod on hea telefoniühenduseks kuid andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega on kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Kommutatsiooni sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Selle meetodi piirangud on: blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, ‘kaja’, privaatne ligipääs. Pakettkommutatsioon
kondensaatoreid ja/või induktiivsusi. Sel juhul peab lüliti taluma suuri voolutõukeid mahtuvusliku koormuse sisselülitamisel või suuri pingeimpulsse induktiivkoormuse väljalülitamisel. Tuleb arvestada ka seda, et ideaalset aktiivkoormust pole tegelikult olemas ja igas reaalses elektiahelas on alati olemas teatud mahtuvused (nt. isolatsioonimahtuvus) ja induktiivsused (nt. juhtide puisteinduktiivsus). Lüliti kommutatsiooniprotsess on vaadeldav energiamuundusprotsessina, mil kommutatsiooni 119 kestel toimub energia ümberpaigutumine ahela ühest komponendist teise
Kindel liin on kogu ühenduse vältel hõivatud, millele teised ligi ei pääse. Ahelkommutatsioon jaguneb kolme etappi: a) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja); b) andmete ülekandmine; c) ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). Antud meetod on hea telefoniühenduse jaoks. Andmeside jaoks aga mitte väga, sest enamus aega on kanal tühi, samas selle pluss on see, et teised ei saa kasutada. Kommutatsiooni sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv või mitteblokeeriv (saab teha kõikvõimalikke ühendusi). Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks. Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides on
f. Reguleerimis aparaadid: pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid, pöörlemissageduse regulaatorid. g. Mõõteaparaadid: pinge-ja voolutrafo 2. Liigutus Vooluliigi järgi a. Alalisvoolu aparaadid b. Tööstussageduslik (50Hz) c. Kõrgsageduslik 3. Liigitus tööpõhimõte järgi a. Elektromagneetiline b. Magnetelektriline c. Induktsioon tüüpi d. Termiline 4. Liigitus kommutatsiooni protsessi olemus järgi a. Kontakt aparaadid (automaatsed ja mitte automaatsed) b. Kontakti vabad aparaadid (füüsilised kontaktid puuduvad kontakteerumine toimub pooljuhtide abil) 5. Liigitus kaitseviisi ja astme järgi a. Lahtine b. Kinnine või kaitstud ehitus viis c. Plahvatus kindel d. Hermeetiline 6. Elektriaparaaditele esitatavad nõuded a. Soojuse eraldus b
Sel juhul peab lüliti taluma suuri voolutõukeid mahtuvusliku koormuse sisselülitamisel või suuri pingeimpulsse induktiivkoormuse väljalülitamisel. Tuleb arvestada ka seda, et ideaalset aktiivkoormust pole tegelikult olemas ja igas reaalses elektiahelas on alati olemas teatud mahtuvused (nt. isolatsioonimahtuvus) ja induktiivsused (nt. juhtide puisteinduktiivsus). Lüliti kommutatsiooniprotsess on vaadeldav energiamuundusprotsessina, mil kommutatsiooni 119 kestel toimub energia ümberpaigutumine ahela ühest komponendist teise. Induktiivkoormuse puhul erineb voolukõver iL oluliselt pingekõverast (joonis 4.13) U ti tp iL Ukesk = ti / (ti + tp) t Joonis 4.13. Pulsilaiusmodulatsiooni põhimõte
ergutusvoogu eraldi juhtida ei saa. Mootori summaarset magnetvoogu saab aga kaudselt juhtida staatorimähise kommuteerimis hetke valikuga. Staatorimähise magnetvoog liitub püsimagnetite poolttekitatud ergutusvooga ning sõltuvalt mähise magneti suhtelisest asendist toimib staatorivool magnetvoogu suurendavalt (samasuunalised vood) või vähendavalt (vastassuunalised vood). Nähtus on võrreldav harikommutaatoriga mootori ankrureaktsiooniga. Kommutatsiooni juhtimisega saab muuta elektromotoorjõu E ja voolu I faasivektorite vahelist nurka gamma. Kui gamma on võrdeline nulliga, siis vool on magnetvooga risti ning mootori moment on maksimaalne. Kui gamma on väiksem nullist, siis voolu faasivektor ennetab elektromotoorjõu faasivektorit ning vooluvektori pikikomponendi magnetvoog on vastassuunaline mootori ergutusvooga. Sama nähtus esineb alalisvoolumootori harjade pööramisel neutraalteljelt kõrvale kas pöörlemissuunas
Potensiaalsed pinge kommutaatori naaberlestade vahel ületab lubatud piirid. Sellisel sädelemisel võib tekkida elekikaar, mis on ohtlik. Kommutatiivsed põhjused on tingitud füüsikalistest protsessidest, mis tekivad masinas ankrumähise seksioonide üleminekul ühest rööpharust teise. Tugev sädelemine põhustab harjade põlemist ja kommutaatori mustumist, mis soodustab sädelemise tugevnemist. Samas tekitab see raadiohäireid. Parema kommutatsiooni saamiseks on otstarbekas kas. Kõvu (süsigrafiit-, grafiit- või elektrografiit-) harju, sest need tagavad kõige suurema üleminekutakistuse. Tähtis on harja laius, mida laiem on hari, seda rohkem katab lesti ja seda rohkem võtab üheaegselt osa seksioone kommuteerimisel (suureneb vastastikune EMJ), liialt kitsad harjad ei ole hed puhtalt mehaanilise tugevuse poolest. Ankrumähis teha lühendatud
mähise juhtivad osad satuvad magnetväljas järgemööda erinevatesse voolutihedustesse ja seepärast indutseeritakse ankrumähises vahelduv elektromotoorjõud. 3.Alalisvoolumasinate ehitus ja konstruktsioon Alalisvoolu masin koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast ankrust, mis on lahutatud teineteisest õhupiluga.Staator koosneb kerest, mille sisepinna külge on kinnitatud mähistega pea ja abipoolused. Peapooluste ülesanne on põhimagnetvoo tekitamine, abipooluste oma aga kommutatsiooni parandamine. Alalisvoolu masina ankur koosneb võllist, südamikust, mähistest ja kommutaatorist. Võlli otsad asetsevad laagrites, mis on paigutatud laagrikilpidesse. Parema jahutuse otstarbeks on enamikul masinaist ventilaatoriketas. Alalisvoolumasina kere on magnetpooluste ja laagrikilpide kinnitamiseks. Peale selle on kere magnetjuhiks, sest selle kaudu sulgub masina põhimagnetvoog. Sellepärast valmistatakse kere terasest
Üle kompenseerida ei tohi, siis muutub pinge liiga kõrgeks. Kondensaatoreid valmistatakse pingetele 230 V...10 kV, võimsusega 5...300 kVAr, faaside arvuga 1 või 3. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 20 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Kondensaatoritest koosnevad kondensaatorpatareid ja nende juurde kuuluvad kommutatsiooni- ja kaitseaparatuur, automaatreguleerimise seadmed, mõõte- ja signalisatsiooniseadmed moodustavad kokku kompleksse kondensaatorseadme. Sõltuvalt võimsusest võidakse need valmistada ühe või mitme kapina, mis nähakse ette töötamiseks elektriruumides, tsehhides või vabalt juurdepääsetavates oludes. Sünkroonmootorid on kas 380V või 6kV. Sünkroonkompensaatorid ja türistorkompensaatoreid nimivõimsusega üle 10MW kasutatakse tööstuse elektrivarustuses harva.
See on kõige sootsam viis sest vool ja pinge on faasis. Ning vool tarbijas lõppeb poolperioodi lõpul on aga induktiivtakistus. Induktiivse koormuse korral aga ei ole tarbijat läbiv vool ja pinge enam faasis sisuliselt tähendab see seda et vool läbi türistori ei lõppe koos positiivse poolperioodiga vaid see kestab seni kuni türistori läbiv vool on muutnud väiksemaks hHoidevoolust. Seda ajavahemiku mille vältel peale poolperioodi lõppu jätkub vool läbi türistori nimetatakse kommutatsiooni nurgaks. Kommutatsiooni nurga väärtus sõltub koormuseks oleva induktiiv ja koormuse suhtest. Kommutatsiooni nurgast põhjustatud sulgub türistor hiljem kui aktiivkoormuse korral ja see tõttu päädeb väljundisse ka mingi osa negatiivsest poolperioodist tulemusena tekib väljundpinge vähenemine see tähendab et väljundpinge on väiksem kui aktiivkoormuse korral. Veelgi keerulisemaks läheb olukord kui tarbijaks on alalisvoolu elektrimootor
elektromehaaniliste siirdeprotsesside juhtimiseks. Võrguga sünkroniseeritud vahelduv/alalisvoolu muundureid ehk loomuliku kommutatsiooniga muundureid või passiivseid alaldeid kasutatakse seadmetes, mida toidetakse ühe- või kolmefaasilisest vahelduvvooluvõrgust. See osutub lihtsaks, kuna antud lülitused sisaldavad minimaalse arvu aktiiv- ja passiivkomponente. Türistorid on võrguga sünkroniseeritud jõulülitid. Termin "võrguga sünkroniseeritud" tähistab teatud kommutatsiooni liiki, kus voolude üleminek ühest juhtivast elemendist teise toimub võrgupinge (toitepinge) kaasabil. Türistori avamiseks (sisselülitamiseks) on tarvis anda selle tüürelektroodile vooluimpulss. 14 Us ~ Ud = Us M Ud M
Kere külge on kinnitusdetailidega paigaldatud loetletud põhisõlmed, samuti ühendusklemmid. Kere on tugevast isoleermaterjalist. See tagab aparaadi kaitse vigastuste ja ümbruse mõjude eest ja väldib inimese kokkupuute pingestatud osadega. Kaitselüliti põhilised tunnussuurused Nimivool Ics on kaitselüliti talitlusvool Rakendumistäpsuse all mõistetakse lubatavat kõrvalekallet nimivoolust (%) Nimipinge on kaitselüliti liinipinge kestevtalitluses. Lahutusvõime ehk kommutatsiooni piirvool Icu on suurim vool, mida kaitselüliti suudab lahutada. Talitluskiiruse määrab kaitselüliti rakendumisaja ja kaarekustutusaja summa. Rakendumisaeg aeg, mil aparaati läbiv vool ületab vabasti rakendumisvoolu kuni kontaktide avanemise alguseni. Kaarekustutusaeg Mehaaniline kulumiskindlus lülituste arv vooluvabas olekus. Elektriline kulumiskindlus lülituste arv nimivoolul. Rakendumistunnusjoon on kaitselüliti põhiline tunnusjoon rakendumisaja sõltuvus voolutugevusest.
- materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloomustus, lahenduste liigid Välisisolatsioon õhkvahemikud ja seadmete tahke isolatsiooni õhuga kontaktis olevad
reservvõimsuse vahe), nV – väljalülitatud trafode arv, k – trafole lubatud koormatustegur avariijärgsel talitlusel (tavaliselt lubatakse 5 ööpäeval kuni 6 tunni jooksul koormatustegurit k = 1,4). Eelnenust järeldub, et kahe trafoga alajaamas tuleb valida S T ≥ 0,7 ⋅ S AV ning ühe trafoga alajaamas ST ≥ S m 5.2.4 Kommutatsiooni- ja mõõteaparatuur Elektrienergia ülekandmise ja jaotamise kõikidel tasemetel on vaja elektriahelaid teineteisest eraldada hooldustööde tegemiseks, rikete likvideerimiseks ning rikkis seadmete eemaldamiseks elektrivõrgust. Seadmeid, mille ülesanne on eraldada erinevaid võrguosi teineteisest, nimetatakse kommutatsiooniseadmeteks. Kommutatsiooniseadmete valik sõltub ennekõike pingeastmest ja jaotlate skeemist, aga ka nõutavast töökindlusest ja muudest asjaoludest.
jaotatakse teatis väiksemateks osadeks ehk pakettideks. Iga pakett varustatakse päisega, milles sisaldub sihtsõlme aadressiga, mille põhjal toimub edastusel paketi suunamine läbi sidevõrgu sõlmede. Paketid sisestatakse sidevõrku ilma, et eelnevalt oleksid neile reserveeritud lingid. Paketi liikumisel sidevõrgus läbib pakett igal hüppel ainult ühe sõlme. 3. Ussiaukkommutatsioon //wormhole switching// kujutab kahe eelneva, kanalikommutatsiooni ja pakett-kommutatsiooni, hübriidi. Sõnum jaotatakse samuti üksikuteks edastusüksusteks flit(t)ideks //flow control digits, flit//, neist igaüht edastatakse andmeneelu üht kindlat andmeteed pidi nagu see toimub kanalikommutatsioonil. 44. SISD- ja SIMD-arhitektuurid. SISD-arhitektuuriga arvutis koordineerib juhtüksus (CU) käskude töötlemist, ohjates eeskätt käsuvõtu-töötluse faase. Juhtüksus viib läbi käskude jadavõttu arvuti mälust (MU) ja suunab need protsessori töötluselementi ehk
kasutada enne, kui see teatis on andmetee vabastanud, st temaga seotud andmeedastuse seanss on lõppenud. Kanalkommutatsiooni on otstarbekas rakendada pikkade sõnumite (teatiste) edastamiseks. Pakettkommutatsiooni on põhiliselt ette nähtud andmeside korraldamiseks arvutite vahel. Pakettkommutatsiooni korral jaotatakse teatis väiksemateks osadeks ehk pakettideks. Ussiaukkommutatsioon //wormhole routing// kujutab kahe eelneva, kanalikommutatsiooni ja pakett-kommutatsiooni, hübriidi. Sõnum jaotatakse samuti üksikuteks edastusüksusteks flit(t)ideks //flow control digits, flit//, neist igaüht edastatakse andmeneelu üht kindlat andmeteed pidi nagu see toimub kanalikommutatsioonil. 44. SISD- ja SIMD-arhitektuurid. SISD-arhitektuuriga arvutis koordineerib juhtüksus (CU) käskude töötlemist, ohjates eeskätt käsuvõtu-töötluse //Fetch-Execute// faase. Juhtüksus viib läbi käskude jadavõttu arvuti mälust
nulliks, vaid ainult vool hakkab vähenema. Seega on komutatsiooni vältel mõlemad türistorid avatud ja nad moodustavad ühiskontuuri. Tekivad komutatsiooni voolud ja pinged, mõjutavad alaldi tööd. Vaadeldav keskväljavõttega alaldi on komutatsiooni seisukohalt soodsaim, sest komutatsiooni vältel on faaside pinged võrdsed ja vastaspolaarsed ja seetõttu ei saa tekkida olulisi lühisvoolusi. Keerulisemate skeemide korral tuleb aga kommutatsiooni nähtustega arvestada. Rakenduselektroonika 37 7.2. Vahelduvpinge regulaatorid Elektrienergia tarbimisel vajatakse sageli pinge reguleerimist. Vahelduvpinge reguleerimine toimub kahel põhimõttel: 1. Sarnaselt reguleeritavatele alalditele pinge lülitushetke muutmisega. Juhul kui koormus oninduktiivse iseloomuga, siis
annaabi.ee 
