kuberner Näitleja Alustas poliitikukarjääri demokraadina, kuid 1962. astus Vabariiklikusse Parteisse Sisepoliitika 1980ndal aastal võitis valimised 20. jaanuar 1981 asus ametisse Majanduspoliitika maksukoormat vähendati veerandi võrra 1984 valiti suure rahva poolehoiuga uuesti ametisse 1886 tegi täieliku maksusüsteemi paranduse, mis parandas rahva heaolu Reagan'i doktriin Kasutatakse Reagan'i valitsusaja iseloomustamiseks USA toetab avalikult kõiki kommunismivastaseid liikumisi kogu maailmas. USA abistas Afganistani mässulisi Välispoliitika Nõudis "rahu läbi tugevuse" Eesmärgiks NSV Liidu vallutuspüüdluste ohjeldamine Suhete parandamine NSV Liiduga 1987 a külastas Gorbatsov Reaganit USAs, kus kirjutati alla lepingule, mis kutsus hävitama kõiki keskmise tegevusraadiusega maapealse baseerumisega USA ja NSVL tuumarelvi. "Tähesõdade programm" Strateegiline kaitseinitsiatiiv Eesmärgiks vastase rakettide hävitamine
Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. USA ja NSV Liidu võitlus mõjuvõimu pärast toimus ka Aafrikas ning Ladina-Ameerikas. Üks teravamaid kriise oli seotud Kariibi meres asuva Kuuba saarega. FIDEL CASTRO 1950. aastatel lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre Kehtestas saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro sõlmis Nõukogude Liiduga salajasse kokkuleppe. Selle alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kuuba (ehk Kariibi) raketikriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga.
Korea sõda Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Lähis-Ida piirkond, kus puhkesid Iisraeli ja Araabia riikide vahel. Indo-Hiino poolsaaar Kagu-Aasias, kus Lõuna-Vietnami sõdis Põhja-Vietnami vastu. Kuuba ehk Kariibi raketikriis. Nad olid nendesse segatud, kuna nad toetasid sõdivaid riike, aitasid või soovisid olukorda ära kasutada, et oma valdusi laiendada. Neil toimus võitlus mõjuvõimu pärast. USA toetas kommunismivastaseid ja NSVL kommuniste. Kuuba kriis toimus 1962.aastal, kuna Fidel Castro asus Kuubal kehtestama kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid ning lootis sellga Castro võimult kõrvaldada. Kuid Castro sõlmis NSVL salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See ehmatas eelkõige NSVL juhti
olevaid riike läänelikumaks muuta blokeeriti. Kõik läänelik kuulutati halvaks, raadio jms saated keelustati ning ei edastatud rahvale. ,,Ida" elas ,,raudse eesriide" taga. Kumbki riik propageeris vaid enda tõekspidamisi. Teise maailmasõda tagajärjeel vabaks saanud Inglismaa ja Prantsusmaa koloniaalalaad siesid tihti kahe valiku ees kas kommunism või demokraatia. Riik jagunes sageli kaheks ning tekkisid konfliktid. NSVL toetas omalt poolt kommunsimimeelseid ning USA kommunismivastaseid, kartes ,,doominoefekti". Kodusõjad laienesid suures plaanis USA ja NSVL-u vaheliseks sõjaks. Enamasti sõda lahendust ei toonud: nii Koreas kui Vietnamis loodi kaks eraldi riiki. Edumat poolt võis hinnata seega vaid sõjakaotuste hulga järgi. Kuigi USA ja NSVL sõdisid üksteisega võõral pinnal ning võõra nime all, siis omavahel otsest sõjategevust ei alustatud, kuigi selleks tehti kõik vajalikud ettevalmistused. 1950.-1980.
Tagajärg: Vastuolud Lähis-Idas kestavad tänapäevani. 3)Vietnam USA pidas edutut sõda Lõuna-Vietnamis tegutsenud kommunistlike rühmituste ja neid toetanud Põhja-Vietnami vastu. Nõukogude Liit osutas Vietnami kommunistidele abi, saates neile sõjavarustust ja aasjatundjaid. Tagajärg: USA sai lüüa, Vietnam langes kommunstideled 4)Kuuba Kuubal toimus relvastatud riigipööre ja võimu haaras Fidel Castro, kes hakkas kehtestama kommunistlikku diktatuuri.USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Kuid Castro sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe;USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi.Ähvardas lõppeda tuumasõjaga.Tagajärjed:Tuumasõda jäi ära. Nõukogude Liit viis oma raketid välja. 5)Berliin Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa DV-s. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha. Protestivorm oli idasakslaste põgenemine Läände
4. Miks puhkes Korea sõda ja millega see lõppes? Miks puhkes Kariibi kriis ja kuidas see lõppes? 1950. aastatel puhkes sõda Koreas Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina ja NSVL, Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Sõda lõppes tulemusteta, maa jäi endiselt jagatuks. Kariibi kriis hakkas arenema, kui 1950. aastate lõpul teostas F. Castro relvastatud riigipöörde ning asus kehtestama kommunistlikku diktatuuri. USA toetas sealjuures kommunismivastaseid jõude ning lootis Castro võimult kõrvaldada, aga Castro oli sõlminud NSVL-ga kokkuleppe, mille alusel toodi Kuubale tuumalõhkepeadega raketid. USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. See kriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, kuid õnneks lahenes rahumeelselt, sest peale mitmeid päevi läbirääkimisi nõustus NSVL oma raketid Kuubalt ära viima ja ameeriklased nõustusid Türgist NSVL piiri lähedalt ära viima oma raketid. 5. Mida kujutas endast pingelõdvendusperiood
majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. Osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas). Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920.aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike PRANTUSMAA Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik. Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) ning jäi venima. Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus ette võtta radikaalsemaid (ja samas ka ebapopulaarseid) samme kriisi leevendamiseks- näiteks maksude tõstmist.
· mõned asumaad saavutasid iseseisvuse (Egiptus 1922, Jeemen, Saudi Araabia 1932, Iraak 1921/1930) 2) Iirimaa iseseisvumine 1919. 1921 anti Iirimaale dominiooni staatus, 1937 aastast on Iirimaa sõltumatu vabariik. Põhja-Iirimaa jäi Suurbritannia koosseisu ja riigi ametlikuks nimeks sai Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik (Põhja-Iirimaal säilivad inglaste ja iirlaste vastuolud). 3) Koos Pr-ga on Ing 1920´aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike (Valgete toetamine Vene kodusõjas) 4) Üritati takistada Pr liigset domineerimist Euroopa mandril N: toetatakse Saksamaad 1920´ Ruhri kriisi ajal; 1935 mereväekokkulepe Saksamaaga. Prantsusmaa 1) 1920´aastatel üritas Euroopas domineerida (omas tugevamat sõjaväge) ja Saksamaale kohta kätte näidata: 1923 Ruhri okupeerimine > Ing ja USA toetavad Saksamaad, Pr tõmbab väed tagasi
paberitega pooleldi täidetud kotte ühte nurka virna. "Mis see tähendab?" küsisin uksehoidjalt, kes neid vaatas. "Raamatud," ütles ta, "alumisel korrusel olev venelane raiub neid kirvega katki. Need on keelatud kirjanduse nimekirjas olevad teosed". Läksin ülemisele korrusele, et saada lähemaid teateid. Asi oli tõesti nii. Sel kombel hävitati ainuüksi ülikooli raamatukogus 70 000 raamatut, kuid samasuguseid puhastusi pidi tehtama kogu Eestis. Nende seas oli teoseid usust, isamaast ja kommunismivastaseid, aga ka selliseid, mille "kahjulikkusest" oli raske aru saada. Näiteks Walt Disney Miki-Hiire eestikeelsed väljaanded. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk115, 116) 3
Kui Lõuna-Vietnam kukus, Laos, Kambodzia, Burma, Filipiinid, Uus-Meremaa ja Austraalia järgneksid. See teooria sai tunduks kui Doomino teooria. Kuuba kriis Kui Kennedy oli Dwight Eisenhoweri välja vahetanud, räägiti talle CIA plaanist sisse tungida Kuubasse. 1950. aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro, kes asus kehtestama saarel kommunistlikku diktatuuri. Usa toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Kennedyl olid küll kahtlused oleva riski suhtes, kuid kartis, et keeldudes peetaks teda kommunismi suhtes pehmeks. Kennedy nõuandjad veensid teda, et Fidel Castro oli ebapopulaarne juht ning et kui invasioon algab, kuuba inimesed toetavad kohesele CIA-d. 14. aprillil 1961 hakkasid B-26 lennukid pommitama Kuuba lennuvälju. Pärast rünnakuid oli Kuubal vaid kaheksa lennukit ning seitse pilooti. Kaks päeva hiljem viis kaupmeeste
t nad omasid laialdast omavalitsust. 1931. aastal võeti vastu Westministri statuut dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu. Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati hoida endiseid kolooniaid oma mõjusfääris. Mõned asumaad saavutasid iseseisvuse, näiteks Egiptus (1920) ja Iraan (1921/1932) Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920-ndatel aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike. Sellest annavad tunnistust valgete toetamine Vene kodusõjas, briti vägede ajutine maabumine Põhja-Venemaal Murmanski piirkonnas, majandusliku ja sõjalise abi osutamine Eestile võitluses nõukogude vägedega Vabadussõjas. Samas üritati takistada Prantsusmaa liigset domineerimist Euroopas. 1923. aastal, Ruhri kriisi ajal toetati Saksamaad ning nõuti prantsuse vägede väljaviimist. 1935. aastal sõlmiti Saksamaaga mereväekokkulepe.
välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu. Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mill kaudu üritati endiseid kolooniaid hoida oma mõjusfääris. 70* mõned asumaad saavutasid isesseisvuse (näiteks Egpitus 1922, Iraak 1921/1932) 42* 1921.a. anti Iirimaale dominiooni staatus, alates 1937. aastast on Iirimaa sõltumatu vabariik. 43* Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920.aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike: 71* valgete toetamine Vene kodusõjas 72* briti vägede ajutine maabumine Põhja-Venemaal Murmanski piirkonnas 73* majandusliku ja sõjalise abi osutamine Eestile võitluseks nõukogude vägedegaVabadussõjas 44* Samas üritati takistada Prantsusmaa liigset domineerimist Euroopa mandril: 74* toetati Saksamaad 1923.a. Ruhri kriisi ajal ja nõuti Prantsuse vägede väljaviimist 75* 1935a. sõlmiti mereväekokkulepe Saksamaaga 2.2.3. Prantsusmaa: 45* 1920
okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Hukkus 3 miljonit inimest,sõda lõppes tulemusteta. Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. 1950'ndate aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,kes asus kehtestama Saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro aga sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe,mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kariibi raketikriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga ,see väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte ning pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus NSV Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Ameeriklased viisid vastutasuks Nõukogude piiri
· mõned asumaad saavutasid iseseisvuse (Egiptus 1922, Jeemen, Saudi Araabia 1932, Iraak 1921/1930) 1. Iirimaa iseseisvumine 1919. 1921 anti Iirimaale dominiooni staatus, 1937 aastast on Iirimaa sõltumatu vabariik. Põhja-Iirimaa jäi Suurbritannia koosseisu ja riigi ametlikuks nimeks sai Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik (Põhja-Iirimaal säilivad inglaste ja iirlaste vastuolud). 2. Koos Pr-ga on Ing 1920´aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike (Valgete toetamine Vene kodusõjas) 3. Üritati takistada Pr liigset domineerimist Euroopa mandril N: toetatakse Saksamaad 1920´ Ruhri kriisi ajal; 1935 mereväekokkulepe Saksamaaga. Prantsusmaa 1. 1920´aastatel üritas Euroopas domineerida (omas tugevamat sõjaväge) ja Saksamaale kohta kätte näidata: · 1923 Ruhri okupeerimine > Ing ja USA toetavad Saksamaad, Pr tõmbab väed tagasi 1
Idablokis suurenesid repressioonid teisitimõtlejate vastu Tihenes kultuuri- ja teadusalane suhtlemine ning turism Sotsialistlikud riigid jäid Läänest sõltuvusse laenude kaudu. Külma sõja uus ägenemine Külm sõda ägenes kui NSV liit viis oma väed 1979. aastal Afganistani ja alustas võitlust riigi kommunistlikuks muutmise eest. USAs võimule tulnud Reagan kuulutas oma eesmärgiks ,,Kurjuse impeeriumi" (NSV liit) likvideerimise. Selleks 1. Toetas kommunismivastaseid liikumisi Varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid relvadega ja õpetas neid välja Aitas Poola vabadusvõitlejate organisatsiooni Solidaarsus, kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis nõrgestasid kommunistlikku reziimi ja Poolas kujunes sisuliselt kaksikvõim 2. Majandussõda NSV liidu vastu Takistas uue gaasijuhtme ehitamist Siberisse keelas USA firmadel müüa NSV liidule vajalikke seadmeid.
1931.a. võeti vastu Westministri statuut - dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu. Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati endiseid kolooniaid hoida oma mõjusfääris. mõned asumaad saavutasid isesseisvuse (näiteks Egpitus 1922, Iraak 1921/1932) 1921.a. anti Iirimaale dominiooni staatus, alates 1937. aastast on Iirimaa sõltumatu vabariik. Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920.aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike: valgete toetamine Vene kodusõjas, briti vägede ajutine maabumine Põhja-Venemaal Murmanski piirkonnas, majandusliku ja sõjalise abi osutamine Eestile võitluseks nõukogude vägedegaVabadussõjas. Samas üritati takistada Prantsusmaa liigset domineerimist Euroopa mandril: toetati Saksamaad 1923.a. Ruhri kriisi ajal ja nõuti Prantsuse vägede väljaviimist, 1935a. sõlmiti mereväekokkulepe Saksamaaga. Prantsusmaa: 1920.aastatel üritas Euroopas
annaabi.ee 
