november, 1989. aastal. Eraelu 2 poega, Verner (7) ja Herbert (9). Töötas postiljonina. Meeldivad "jooksufilmid, kus jooksjaid ei tulistata". Esimene luuletus Valmis 15. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar aastasena. Nina otsas higitilk Kannab nime "Miks Kangest töötamisest vist me ei jõudnud Ei see on vaid puskarist... kommunismini?". Mäletab seda siiani peast. Luuletusi: ERKI NOOL IMELISED ATLEEDID kui ma oleks Erki Nool naised on nii imelised võidaks kõiki igal pool harrastades odaviset aga ma ei ole Erki laias kaares lendab oda lati kohale ei kerki aga ma ei jälgi toda igal katsel lähen alt oda lendab nagu pintsel aga ma ei ole Erki
"Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) Luulele iseloomulikud jooned Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Esimene luuletus "Miks me ei jõudnud kommunismini?" Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Luuletustest läbikäivad motiivid Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Preemiad 2001. aastal Bernard Kangro
ebastabiilsus, korruptsioon, omapojapoliitika, tribalism tribalism- võimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel, riiklike tellimuste jagamine jne. Ladina-Ameerika- olemus ja probleemid, struktuuriline ühekülgsus- majanduslikud raskused, ühekülgne majandus- kuuba-suhkur, kolumbia- kohvi, tsiili- vask, venetsueela- nafta Hiina- kodusõda 1946-1949 kommunistlik partei ja Rahvuslik rahvapartei vahel , kommunistid võitsid , Mao Zedong "suur hüpe",- 1958 eesmärk jõuda kommunismini võimalikult kiiresti.hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ja ühismajandite moodustamist. kultuurirevolutsioon-koloostrite hävitamine, õppeasutuste sulgemine, kunstiteoste hävitamine. Haritlased ja teadlased saadeti koonduslaagritesse. Deng Xiaoping- pragmaatikute eesotsas Jaapan-majandusime-1950 II pool, Sõjapurustused likvideeritud,sõjatööstuse tellimused, minimaalne sõjaline eelarve,rahvuslikud traditsioonid, avatus uutele ideedele
NSVL riigijuhid: Stalin (1922; 1924-53), massirepressioonid ( küüditamised) , 1954 KGB, süüdimõistetud vangilaagritesse, kommunistlik õpetus,vohas Stalini isikikultus. Beria suhted paranesid lääneriikidega, vägivallapoliitika pehmenemine, vangide vabastamine, vandenõu-Beria kaela Stalini kuriteod, arreteeriti , hukati 1953. Hustsov ( 1953-64), sulaaeg, vägivallapoliitika leevendamine, võimu koondamine enda kätte, vangilaagrite sulgemine, NSVL peab 1980 aastaks jõudma kommunismini. Breznev ( 1964-82), uuendused ei õnnestunud, kontrolli karmistamine ühiskonnas, seisak igas valdkonnas, alates 1980a poliitiline,majanduslik ja vaimne kriis, võitles dissidentluse vastu. 7. Külma sõja lõpp ja NSVL lagunemine - USA rünnakud NSVL vastu (millised olid?), NSVL lagunemise põhjuseid. USA RÜNNAKUD: *1981-89 USA president R.Reagan, NSVL-le tehti halba. *Püüti takistada NSVL võimutsemist Kesk-ja Ida-Euroopa maades
Nimelt valitsevat ühiskonnas kaks klassi, kodanlane (ehk rikkad inimesed; ettevõtjad) ja proletariaat (liht- ehk tööinimene). Need kaks klassi on omavahel alluvussuhetes, st kodanlane piinab proletariaati, ekspluateerib teda enda kasusaamissoovist lähtudes. Klassivõitlusest tuleb proletariaati informeerida, et ta võiks kodanlase revolutsiooni teel ja vägivaldselt kukutada ning asuda üles ehitama sotsialistlikku riiki, mis lõpuks viib ideaali ehk kommunismini. See teooria ei sallinud teistsuguseid maailmaseletamise viise ning nõudis lojaalsust kõigilt kodanikelt. Marksistlik-leninliku teooria järgi oli religioon valitsevate klasside moodus alistada töötavad klassid ja juhtida tähelepanu klassivõitluselt kõrvale, usu loodud illusioonide maailma. Seetõttu oli igasugune religioon halb ning tuli kõrvaldada. Korralik nõukogude perioodil elanud kodanik kirikus ei käinud. Karl Marx: ,,Usk on oopium rahvale." Usu hävitamise kaks suunda
· Kolhoosilaudad · Kortermajad 17. Nõukogude Eesti ja tänane Eesti: leia võimalikult palju erinevusi erinevates eluvaldkondades (poliitiline süsteem, haldus, põllumajandus ja maaelu, tööstus, kultuurielu, haridus, kontaktid maailmaga jne) Eesti ENSV Poliitiline süsteem Vabariik, demokraatia parteidiktatuuri all peab jõudma kommunismini Haldus 15 maakonda, linnad, vallad 13 maakonda, oblastid Põllumajandus ja maaelu Turumajandus Plaanimajandus: kogu majandus pidi olema riigi käes, erasektorit pold ette nähtud / maaelu hääbumine Tööstus
hakata. Seeläbi kujunes Kuubast vähehaaval NSV Liidust sõltuv Nõukogude satelliitriik, idabloki riikide ustav liitlane. 14. Praha kevad 1968 ning selle lämmatamine – mis toimus? Nõuti senise juhtkonna tagasiastumist, võimule tulid uued poliitikud. Kuulutati välja „inimnäolise sotsialismi“ rajamine. Hakati lubama eraettevõtlust ning otsustati kaotada tsensuur ja kommunistlik propaganda. Teatati rahumeelselt, et soovitakse katsetada uusi viise kommunismini jõudmiseks. Usuti, et tõesti õnnestub kommunism toimima panna. Moskvast tuli käsk reformid kohe peatada. Kardeti, et tsensuuri ja propaganda kaotamine viib olukorra kontrolli alt väljumiseni ning et „inimnäoline sotsialism“ viib NSV Liidu lagunemiseni. NSVL juht otsustas viimaks „Praha Kevade“ lämmatada ehk jõuga maha suruda. Tankid sisenesid Prahasse. Tšehhid panid tankitorudesse lilli, lootes sellega veenda sõjavägesid rahumeelselt lahkuma
Selle tulemuseks on paratamatult klassivõitlus. See aga omakorda tõstatab probleemi: masinaid hakatakse massiliselt kasutama ning tööjõud jääb suurel määral töötuks. Läbi säärase klassivõitluse jõuab ühiskond kommunismi lävele. Kommunismi kui külluse ühiskonna marksistlikus sotsiaalteoorias on kommunism ühiskonna kõige kõrgem arengutase. Kommunism on tööinimese kõrgtootlik tulevikuühiskond, milles saab teoks isiksuse igakülgne areng. Esimeseks etapiks kommunismini jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema töö järgi. Selline külluse ühiskond on järgmine etapp ja see saabub siis kui talitatakse nii, et igaüks annab vastavalt oma võimetele ja saab vastavalt vajadustele. Majanduses toimub tootmine ühiskonnale kuuluvate tootmisvahenditega. Sotsialistid pidasid just koostööd inimloomuse põhielemenediks.
meelest totalitaristlikud. Ta kritiseerib selles raamatus leebemalt ka Marxi. Enamiku asjatundjate arvates teeb Popper Platonit 20. sajandi vaatevinklist kritiseerides talle liiga. Hegeli-kriitikale heidetakse ette Hegeli loomingu pealiskaudset tundmist ja erapoolikut esitamist. Popperil ongi see mõeldud põhiliselt ettevalmistusena Marxi-kriitikale. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Ta möönab, et Marx ei välistanud näiteks, et kommunismini 4 on võimalik jõuda ka mitterevolutsioonilisel teel. Seevastu kritiseerib ta ägedalt Marxi dialektilist meetodit, mille too Hegelilt üle võttis: see viib lõpuks suletud maailmapildini. Teose põhiline tähtsus seisneb siiski selles, et tegemist oli poliitilise signaaliga. Raamatus sisaldus informeeritud rünnak suletud mõttestruktuuridele ja ideoloogiakonstruktsioonidele. Popper visandas pluralistliku avatud ühiskonna mudeli
16. Juri Lotman Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Uuris kirjanduslikke tekste. Arvas, et kultuuri võib vaadelda kui suurt teksti. 17. Vladimir Iljits Lenin konfliktiparadigma, Marxist mõjutatud. Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad neid aitama. Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, ekspluateeritakse riikidevaheliselt. Sotsialism vajalik vaheaste kommunismini, võetakse võimete kohaselt ja antakse töö alusel. Kommunism võetakse võimete kohaselt ja antakse vajaduste alusel. 18. Antonio Gramsci konfliktiparadigma. Sotsioloogiline paradigma ei ole paratamatus, saab tekkida vaid siis, kui inimesed teadlikult kujundavad ajalugu. Töölisklassil ei teki eneseteadvust, sest neil on väärarusaam oma huvidest. Hegemoonia - korra hoidmise viis massimeedia ja haridussüsteemi abil, et tekitada surutud klassile mulje, et kõik on
tekib tunne, et elatist saab teenida ameerikas paremini kui euroopas inimesed suunduvad elama linnadesse 19.saj algul Euroopas 23 linna üle 100 000 elanikuga 20.saj algul Euroopas 135 linna üle 100 000 elanikuga tööjõud liigub maalt linna - industrialiseerimine industriaalajastu sünnitab proletariaadi proletariaadid on palgatööjõud (enamus kes linnadesse koondunud, töölisklass) linnad ebasanitaarsed tööpäevad pikad jõutakse kommunismini Euroopast rännatakse välja põhjuseks majanduslik kitsikus ja tagakiusamine palju mindi Ameerikasse juutide väljaränne, tahtsid oma ajaloolist kodu taastada (Iisrael) juute kiusati, tundsid end ebaturvaliselt peamine sihtpunkt USA Juute ajendab rändama tugev antisemitism pogrommid Venemaal antisemitism - juudiviha Dreyfussi afäär Prantsusmaal Dreyfuss - Prantsuse armee kapten
70ndate alguses Balti riikide okupeerimist. *1975 kirjutati Helsingis alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise (CSCE) lõppaktile, ka NSVL kirjutas sellele alla ja sellega loodeti, et NSVL hakkab inimõigusi järgima. Hrustsov 1956-1964 *juhikultus taandus; vaimuelu vabamaks, Eestis lubati läänekirjandust; ranget tsentraliseeritust hakati leevendama; uudismaade rajamine; osteti läänest vilja; hrustsovkade rajamine ; seitsmeaastaku plaan, pidi jõudma ideaalse kommunismini; kolm kriisi: Ungari, Kuuba, Berliini müür *termin ,,sula", poliitilise elu liberaliseerumine, poliitvangid vabastati *1956 a toimus NLKP 20.kongress, kus Stailini isikukultus mõisteti hukka, Hrustsov külastas USAd, millest ta sattus tõelisse vaimustusse, NL hakati elama sellise loosungi järgi ,,jõuame USAle järele ja siis jõuame neist ette!" *erinevad kampaaniad, üks nendest oli uudismaade ülesharimise kampaania, teine oli kartulite
· Appadurai (1997) identiteetide pealesurumise problemaatika: kuidas rakendatakse kultuurilisi stereotüüpe inimeste peal? Selle tulemusel võib tekkida hoopis kultuuriline killustumine · Lotman: areng ja identiteedi püsimine identiteedi muutmise püüdele reageeritakse muutumatuse püüdlusega ning vastupidi · Marksistid muutused on paratamatud. Läbi erinevate arenguastmete jõutakse nagunii kommunismini · Levi-Strauss muutused on tühised; see, muutub on ainult kultuuri pindmine osa, sisemised jooned jäävad püsima. · Suurte tsivilisatsiooniliste arengute teooriate väljatöötajate Toynbee, Schpengler, Gumiljov, Huntington jätavad üldjuhul kõrvale neljanda maailma. 12. loeng Rakendus ja eetika Rakendusetnoloogia ja antropoloogia all mõeldakse mitmesuguseid tegevusi, mille abil etnoloogid ja
sõltumata kuhu lähen); rahvuslikku eripära jääb järjest vähemaks. Kriitika modernismi puhul lagunemine, allakäik ja tühjus Kunst inimese miinusmärgiga maailmavaated, pessimism, inimesed kaotasid usku läänekultuuri seniseid väärtusi. Mis on siin probleem? Usk tõesse ja progressi viisid maailma sõdadeni ja anarhiani. Tõe universaalsus, kõik mis on erandlik peaks kuuluma kõrvaldamisele. Töölisklassi rõhumine, viis kommunismini ja proletariaadi tõusuni. 10 Enamus maailma jõukusest läheb 1% maailma inimestest. Filosoofias kritiseeriti nii marksismi kui ka kapitalismi ja leiti et teaduse ja mõistuse arengut kasutati vabaduste kitsendamiseks ja inimeste mahasurumiseks mitte vabaduste suurendamiseks. Surutakse maha inimese algupära ja loodus, suund ratsionaalsus ja formaalsus. Efektiivsus, exceli tabeliutega asjade arvutamine. Raha järgi otsustatkse.
* Üks põhilisi antropoloogiasse kandunud ideid: Võime näha majanduslikes suhetes võimusuhete peegeldust * Riik kaitseb vaid konkreetsete võimulolijate huve * kogu see torn kokku on tootmisviis, mis on igal ühiskonnatüübil erinev * kui tehnoloogilise arengu eelnevad tootmissuhted kasutuks muudavad, järgneb klassivõitlus ja tootmissuhted muutuvad * näiteks kapitalismist järgmise süsteemina nägi Marx sotsialismi, mida juhib proletariaadi diktatuur see viib omakorda klassideta kommunismini, kus kõik on kõigi oma. * Inimkonna produktiivsuse kasvuga kaasneb tööjaotuse ja eraomandi suurenemine ning mõned hakkavad kasutama teiste tööjõudu. * Tootmissuhted peegelduvad domineeriva (tootmisvahendeid omava) ja allasurutud (nendest ilma oleva) klassi suhetes. * kogu ajalugu on klassikonflikti ajalugu. * see kõik on Marxi jaoks sotsiaalne protsess üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele samuti eneseteadvustamise protsess.
Ainemaht on 170 tundi, osadel erialadel oli väiksem ainemaht (meditsiinis oli 120 tundi). Aine püsis NSVL lagunemiseni. Kes pidasid loenguid, pidid õpetaja partei ajalugu ning uurima, õpetajad olid kui väiksed uurimis üksused. Aine õppimine pidi andma noortele ideoloogilise maailma aluse. 50ndatel mõisteti, et sellest ainest on vähe, Nikita Hrustsovi ajal pikendati NKLP aine programmi. Nikita Hrustsov pakkus arvuliselt ajastut, millal NSVL jõuab kommunismini, 1980. Selleks, et jõuda kommunismi, tuleb ettevalmistada inimesed. Selle jaoks oli vaja sissetuua uue aine, milleks oli teaduslik kommunism, mida hakati õpetama kõrgkoolides 1964. a. Aine toimus kahel viimasel kursusel, ainemaht 80 tundi. Lõpueksamiks tehti kohustuslikuks teadusliku kommunismi. 60ndatel muutus kohustuslikuks ülikoolides sõjaline õppe (1 päev nädalas). Välis-Eesti: Rahvusteaduste eriseisund paguluses. - Allikmaterjalid puudusid, uurimist oli keeruline teostada
Proletariaat on ainult siis võimeline võimu haarama, kui seda juhub väikesearvuline raudse distsipliiniga revolutsiooniline partei. Leninism kuulutas algusest peale, et demokraatiat ja parlamentaarseid põhimõtteid tuleb tunnustada ainult niivõrd, kuivõrd need on töölisklassi ja tema parteile kasulikud. 1917. a. oktoobris said nad seda rakendada. Samaaegselt bolševike võimuletulekuga Venemaal eraldusid üldisest sotsialistlikust joonest kommunistid. Kommunismini jõudmiseks peeti vajalikuks kapitalistliku tootmise arengutaset ning revolutsioon pidi toimuma kõigis arenenud maades enam-vähem samal ajal. Seetõttu leiti, et Nõukogude Venemaa peab omalt poolt kaasa aitama revolutsioonilevitamisele (nt. 1. detsember 1924 võimu haaramise katse Tallinnas). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist. Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933.a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse
Ühiskond peaks elama Marxi põhimõttel: "kõik oma võimete järgi, ja kõigile nende vajaduste järgi". Kuigi veel pole ükski Teise Maailma riik sellist olukorda saavutanud, jäävad eesmärgid samaks. Rahvademokraatia Enne jõudmist sotsialismi ja kommunismi on riik sundiv jõud, mida juhivad dominantne klass. Marxi järgi surutakse see klass aga alla sotsialistliku institutsiooni poolt. Sellise tulevase asutuse olemus on aga ebaselge. Teooria, et kuni totaalse kommunismini jõudmist peaks riiki juhtima ainupartei, mille eesmärgiks oleks totaalse kommmunismuse saavutamine, oli Lenini poolt väljatöötatud. Seda pr4aktitseerisid aga kõik Teise Maailma riigid. Kontrakultuur Teise Maailma riikides on alati eksisteerinud ka totaalse kommunistliku poliitika alternatiivvariant, mida kompartei kuni 80-ndate lõpuni lämmatada püüdis, aga mis 90-ndate alguses pea kõigis Teise Maailma riikides poolehoidu võitis. Selles teoorias esineb ka
Proletariaat on ainult siis võimeline võimu haarama, kuid seda juhib väikesearvuline raudse distsipliiniga revolutsiooniline partei. Leninism kuulutas algusest peale, et demokraatiat ja parlamentaarseid põhimõtteid tuleb tunnustada ainult niivõrd, kuivõrd need on töölisklassi ja tema parteile kasulikud. 1917.a. oktoobris said nad seda rakendada. Samaaegselt bolševike võimuletulekuga Venemaal eraldusid üldisest sotsialistlikust joonest kommunistid. Kommunismini jõudmiseks peeti vajalikuks kapitalistliku tootmise arengutaset ning revolutsioon pidi toimuma kõigis arenenud maades enam-vähem samal ajal. Seetõttu leiti, et Nõukogude Venemaa peab omalt poolt kaasa aitama revolutsioonilevitamisele (nt 1. detsember 1924 võimu haaramise katse Tallinnas). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist. Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933.a. majanduskriis,
Poliitiline režiim konserveerub, iseloomulik on põhjalikumatele muudatustele vastuseis. Stagnatsioon tuleb selgelt esile 70ndatel. 3.„Arenenud sotsialismi“ kontseptsioon Brežnevil ja tema lähikondlastel tuli välja mõelda, mida nüüd selle kontseptsiooniga tegema saab hakata. Uuel juhtkonnal oli vaja mingit uut teoreetilist lähenemist, miks enam kommunismijutuga nii palju inimestele peale ei käida. Leitakse lahendus, et tuleks hakata kõnelema hoopis arenenud sotsialismist. Enne kommunismini jõudmist peab ühiskond veel arenema. Brežnev tuleb uue terminiga välja esmakordselt 1967, programmiline kõne SSOR-i (Suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon) 50. aastapäeval. NSVL on arenenud sotsialismi ülesehitamise staadiumis. Ei hakatud kõnelema konkreetsetest tähtaegadest. Partei programm jäi küll alles, aga propagandas ja igapäevases parteitöös tähtajast ei kõneldud, öeldi, et pole sisuliselt võimalik tähtaega paika panna.
annaabi.ee 
