Vabariik- riigivorm, mille kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Wehrmacht-hitleriku Saksamaa relvajõudude nimetus. NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a 1918. Venemaa kodusõda, põhjus- Võimule tulid enamlased ja nõukogude võimu ümberkorraldustega polnud rahul. Algas avalik võitlus nõukodude võimu vastu. Teised riigid läksid venemaale ja sekkusid siseasjadesse. NEP- Uus majandus poliitika Vladimir Iljits Lenin 22. aprill 1870 21. jaanuar 1924) oli Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht. Benito Mussolini- Tekkis väike rühmitus Võitlusliit, millest sai Rahvuslik Faziztlik partei, eesotsa sai Mussolini, neid hakati kutsuma fazistideks.Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium
majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte
Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama
1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur?
Enamik võimust oli koondunud Pätsi kätte. Leian et vaikival ajastul tehti ära palju suurt riigi korraldamises ning loodi uus põhiseadus mis ka vapside poolt heakskiidu sai. See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist. Ning tänu sellele kehtestas riigivanem K Päts riigikogu vaikivasse olekusse (vaikiv aeg). Pätsi aeg oli autoritaarne riigi poliitika mis oli suhteliselt leebe ning vabameelne võrreldes Euroopas mitmel pool kindlustunud diktatuurides. 5. Kirjeldada diktatuure NSVL, Saksamaa ja Itaalianäitel; Itaalia Juht: Benito Mussolini Partei süsteem: Kehtestati ühepartei süsteem, ainsaks lubatud parteiks oli fasistlik partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim,
üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus: · suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarsed suurlinnades, toetas Sm, kes lootis, et enamlased lammutavad Vm lõplikult ja toovad sõjast välja-->lasi Leninil ja teistel paguluses viibinud juhtidel läbi oma territooriumi Vm-le sõita ja toetas hiljem rahaliselt · Lenin käivitas kampaania AV vastu, nõudes Vm väljaastumist sõjast ja võimu üleandmist nõukogudele · 1917 enamlaste esimene võimuletulekukatse suruti AV ustavate üksuste poolt maha: enamlaste juhtkond põranda alla · samal ajal kukkus läbi AV algatatud pealetungioperatsioon idarindel--->sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos-->sünnitas kodanlikes ringkondades arusaama, et ainuke lahendus sõjaväeline diktatuur
üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus: suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarsed suurlinnades, toetas Sm, kes lootis, et enamlased lammutavad Vm lõplikult ja toovad sõjast välja-->lasi Leninil ja teistel paguluses viibinud juhtidel läbi oma territooriumi Vm-le sõita ja toetas hiljem rahaliselt Lenin käivitas kampaania AV vastu, nõudes Vm väljaastumist sõjast ja võimu üleandmist nõukogudele 1917 – enamlaste esimene võimuletulekukatse suruti AV ustavate üksuste poolt maha: enamlaste juhtkond põranda alla samal ajal kukkus läbi AV algatatud pealetungioperatsioon idarindel--->sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos-->sünnitas kodanlikes ringkondades arusaama, et ainuke lahendus sõjaväeline diktatuur
Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse keele kaudu.) Ajaloos on ikka ühel või teisel maal toimunud revolutsioone, mis on mõjutanud nende rahvaste käekäiku. Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 17891799 toimus, on mõjutanud pea et kõigi maailma rahvaste käekäiku, kutsutaksegi seda sündmust kõikides keeltes Suureks Prantsuse revolutsiooniks.
Venemaa tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel meelel esseeridega. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teitest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. Enamlaste esiletõus · Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Nende tegevust toetas ka Saksamaa. · Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatud väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. · Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus. Oktoobripööre · Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. · 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla
). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse keele kaudu.) Ajaloos on ikka ühel või teisel maal toimunud revolutsioone, mis on mõjutanud nende rahvaste käekäiku. Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 1789-1799 toimus, on mõjutanud pea et kõigi maailma rahvaste käekäiku, kutsutaksegi seda sündmust kõikides keeltes Suureks Prantsuse revolutsiooniks. I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA
· Saksamaal puhkeb Napoleoni vastane ülestõus. Inglise-Hispaania väed jõuavad Lõuna-Prantsusmaale. Moodustub kuues koalitsioon. · 1813 Leipzigi nn. rahvastelahing. 1814 marssisid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus võimust ja pagendati Elba saarele. · 1815 naaseb Napoleon "sajaks päevaks" võimule. Seitsmes koalitsioon. · 1815 Waterloo lahing. Lõplik pagendus Saint Helena saarele keset Atlandi ookeani. Kokkuvõtteks: · Suur Prantsuse Revolutsioon oli sillutanud teed uut tüüpi ühiskonnale kogu Euroopas. · Revolutsioonist kasvas välja Napoleoni Prantsusmaa, mis rakendas edukat ekspansionismi, levitades samas neidsamu ideid. · Napoleon oli edukas mitte üksnes sõjaliselt, vaid ka poliitiliselt. Võttes oma vastaseid ette ükshaaval, kasutas ta ära nendevahelisi vastuolusid, sõlmis separaatrahusid. · Vallutatud maadel rakendas "jaga ja valitse!" poliitikat, samas ei olnud ka pärast tema
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islamis amfiteat
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karj
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islamis amfiteat
Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik. Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering "98
väitis, et tema eesmärgiks on luua Vm-st kapitalismi kasvuhoone. Selleks oli tal ka oluline vahend- välislaenud ja väliskapitali kaasamine, Vm tuli muuta väliskapitali jaoks atraktiivseks. 1890Ndad olid Vm tööstuse jaoks soodne arenguperiood, uue saj algus nii kena enam ei olnud, 1900-1903 tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks.