Hieronymus Bosch Elulugu · Varajasest elust pole kuigi palju teada. · Arvatakse, et sündis umbes 1450. · Kogu pere tegeles kunstiga. · Elas kogu elu Barbantis. · 1481 abiellus. · Suri 1516. Kunst · Sai mõjutust humanismiideedest. · Enamus maale kombineerisid põrgu, paradiisi ja maa. · Tegelasteks olid deemonid ja muud ebanormaalsed olendid. · Maalis palju kolmest osast koosnevaid maale. Seitse surmapattu Seitse surmapattu · Keskmine ring kujutab jumala silma. · Ümber jumala silma on seitse surmapattu. · Kõik tegelased teevad pattu. Lõbude aed Lõbude aed · Ei kujuta taevast täiusliku kohana. · Põrgus piinavad inimesi maapealsed loomad. · Kujutab inimesi alasti. Heinakoorem
- märgid tule kasutamisest, kuid pole teada, et valmistasid selle peal toitu - migreerusid Aafrikast välja Leiud: Jaava inimene 1891 Indoneesia Pekingi mees 1923-1927 Hiina Dmanisi koljud Homo neanderthalensis - H. sapiensiga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5% - suur kolju ja pea, keha samuti suur, aju sümmeetrilisem - libajas laup, suurem nina, kitsam lõug - kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerisid kuni 3 materjali - preverbaalsed, kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - jäid H. sapiensile alla, kadusid Euroopast ligi 41 000 39 000 a tagasi (polnud immuunsust H. sapiensi poolt kaasa toodud haiguste vastu) Leiud: pärinevad Euroopast, Lähis-Idast Homo floresiensis - 2003 a leitud kääbusinimlaste liik - esimesed leiud 50 000 a tagasi - surid välja ligi 12 000 a tagasi - jalad pikemad kui keha
Turkana/Nariokotome poiss: 1984 Keenia, H. ergaster/erectus Neandertaallased 1 H. sapiens'iga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5%. Teatud aja eksisteerisid koos. Olid H. sapiens'iga võrreldes suurema kolju ja peaga, kuid ka keha oli suurem. Võrreldes H. sapiens'iga arenguliselt aju kasv lõppes rutem. Samuti oli nende aju sümmeetrilisem. Libajas laup, suurem nina, kitsam lõug. - kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerisid kuni 3 eri materjali (Moustier' kultuur) - preverbaalsed, kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - nende tööriistadel on ka mittefunktsionaalseid osasid, kasutasid värve märgid kultuurist - matsid oma surnud grupi liikmeid - harrastasid kannibalismi. Neandertaallased 2 Leiud pärinevad peamiselt Euroopast (La Chapelle-auxSaints, La Ferrassie, Le Moustier koljud Prantsusmaalt), Lähis-Idast (10 luustikku Shanidari koopast Iraagis), Aasiast. Allajäämine H.
abstraktsema ja teaduslikuma väljundi. Sellest ajast on pärit ka esimesed matemaatika ülesanded. Arvutamisel kasutasid sumerid eeskätt kuuekümnendsüsteemi, mille mõjud on näha tänapäevalgi. Kui räägime praegu tosinast kanast või kuuekümnest munast, ei mõtle me kindlasti selle kuuel baseeruva loendusviisi mida nimetame kuuekümnendsüsteemiks päritolule. Nagu nii palju meie tsivilisatsiooni inventari juurde kuuluvat, leiutasid sellegi sumerid, kes kombineerisid seda osavalt meile tuntud kümnendsüsteemiga. Sumerite panust matemaatika ja geomeetria arengusse ei saa kuidagi väikeseks pidada. Praegu umbes 5000 aastat tagasi seisid inimeste ees sarnased probleemid ja küsimused ning juba hakati neile vastuseid ja lehendusi otsima. Just siis sai paljugi alguse. Näide kuuekümnendik süsteemi kasutamisest: Näide kiilkirjas ülesmärgitavatest numbritest: 1 10 60 360 3600
Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis, kus hakati kasutama lubjatud seinu, mis mõjusid meeldivalt kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. Peale Vene vabanemist mongolite ikkest kutsuti Venemaale kuulsaid Itaalia arhitekte, kes kombineerisid itaalia ja vene arhitektuuri. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad. Gooti kunst
maailmapildil. 7 vaba teadust: triivium (grammatika, loogika, retoorika) ja kvadriivium (muusika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia). Grammatika oli keskaegse hariduse alustala. Säilinud ladina grammatikatest paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte klassikaline. Keeleteaduslik teooria arenes skolastikute perioodil 1100-1500. Praktilise ladina keele grammatika kõrvale tekkisid spekulatiivsed grammatikad, mis kombineerisid ladina grammatikat ja skolastilist filosoofiat. Nad toetusid Aristotelese tekstidele ja piiblile, grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust. Lause aksepteeritavus: aksepteeritav lause tekkis nelja Aristotelesest lähtuva põhjaliku printsiibi koosmõjul: materiaalne e õiged sõnad, formaalne e sõnade võime kombineeruda, tegevuslik e reaalsed toimivad kombinatsioonid, lõplik e terviklik mõte Keeleuniversaalid: olulisim keelefilosoofide teema keskajal. Nominalistid -
Pildil aatrium nn. Traagilise poeedi majas Pompejis. Rekonstruktsioon. 12 Peristüül (kr. k. Peristylon - ümberringi sammastega piiratud) 1) antiikelamu keskel asuv nelinurkne sammastega ümbritsetud õu, kust pääses eluruumidesse. Peristüüliga maja oli hellenismiaegne nähtus. Roomlased hakkasid neid tegema kreeklaste eeskujul ning kombineerisid neid aatriummajadega. 2) sammastega ümbritsetud sisehoov templis. 3) eesõu varakristlikes kirikutes ja islami moseedes. Pildil ühe Pompeij maja peristüül. 13 Klismos Antiik-Kreekas 5. saj e. Kr välja kujunenud, peamiselt koduseks otstarbeks mõeldud tooli tüüp. Klismos on tugevalt väljapoole kaarduvate jalgadega, tagajalad moodustavad sel moel seljatoega ühtse kurvi. Oli eriti populaarne 4
kaameramehena Euroopasse ning kohtus ameeriklasest lenduri Merian C. Cooper´iga, kes oli ühtlasi huvitatud filmide tegemisest. Peale sõjategevuse lõppu hakkasid koos dokumentaalfilme tegema. Esimene koos tehtud film oli "Grass" (1925) ning rääkis bakhtiari hõimu (Iraan) teekonnast üle lumise mäe teisele poole enne kui loomad nälga surevad. Järgmine film oli "Chang"(1927), film räägib isani (Tai) poisist, kes võitleb dzunglis ellujäämise nimel. Filmis "Chang" kombineerisid reaalselt filmitud ebareaalse/laval filmituga. Varsti hakkasid ka teistsuguseid filme tegema, kõige kuulsam fantaasifilm "King Kong"(1933). Reisifilmide tegija oli veel vähe tuntud Vladimir Jerofejev (1898-1940), tegi filme kirkiiside ja tadzikide elust. 1927. tegi filmi "Polaarjoone taga". Franz Boase õpilane oli Ruth Benedict, mõlemad olid antirassismi teoreetikud (üks rass ei ole teisest kõrgem). Benedict ütles, et inimese kaudu saab mõista kultuurile omast temperamenti
masinate ühtekuuluvust. ,,Suitsetajad". ,,Kontrastsed vormid". ,,Sukeldujad". Paljudele kunstnikele kubism oli ainult vahendiks, millega muuta nurgelisemaks ja vormikindlamaks oma loomupärast suunda. CONSTANTIN BrANCUSI: ,,Muusa". Köige originaalsem on Rumeeniast Pariisi tulnud Brancusi. Teda püüdis leida iga objekti olemusliku põhivormi. ,,Preili Pogany portree". ,,Vastsündinu". ,,Noormehe torso". Kubistlikud skultporid kasutasid hsti palju geomeetrilisi vorme, kombineerisid kuupidest, koonustest, silindritest jne. Tegelikku motiivi kui sellist, pole näha, pigem on aimatav. FUTURISM: Sai alguse Itaalias. Miks seal? Itaalia sai ju rahvusriigiks alles 19.saj keskel?siis kui Itaalia ühendati. Itaalia olukord 20.saj alguses oli küllaltki keeruline, aga see kultuuriline erinevus provintside vahel, oli väga suur (isegi tänapäeval). Lõunapool poolfeodaalne üh.korraldus, põhjapool kiirelt edasi arenev tööstuslik piirkond
kuningas Karl XVI Gustav, kuid Seaduse piiril balansseerides ja vahel kuninga kohalekutsumisele pandi seadusega vastuollu (ning selle eest Moskvas järsult veto. Nii peetigi ühed ka vangi) minnes trotsisid juubelipidustused septembris Tartus andekamad majandijuhid nõukogude ja teised novembris Uppsalas. majandussüsteemi uskumatut jäikust, Viimastest võtsid osa nii kuningas kui kavaldasid, kombineerisid ning ka külalised Tartu Riiklikust Ülikoolist. ignoreerisid kõige Stagneerunud impeeriumile omase mõistusevastasemaid korraldusi. loogika- vastasusega anti aga luba Lõppkokkuvõttes õnnestus kätte avada Tartus Toomemäel ausammas võidelda teatavad õigused oma Kristjan Jaak Petersonile, mille toodangu müümisel ja saadud
Regulatory/legislated changes Cash flow Competition Products or services *strateegilised otsused. *functional strategy; *what questions should a company ask itself before setting strategy; *strategy 4 phases- whats the first phase; *multidivisjonal company consists of 3 hierarhical levels ja valikvastused kombineerisid 3 erinevat järgnevatest: functional, divisjonal, enterprise, corporate *mis perioodiks tehakse finantsplaane, Ettevõtte numbriline tegevusplaan, mille abil kavandatakse ettevõtte majandustulemused ja finantsseisund plaaniperioodiks. *kes viib strateegia ellu, - tegevuse stadium str juhtimises. Str. Viivad ellu ette vote kõik töötajad, ev juhid on loonud eeldused elluviimiseks *milline on äriühingu strateegia *KISS – situational, strategic, integrated, controlled
Babüloonias / Hiinas, kust kultuurielemendid on tasapisi üle maailma levinud (üsna etnotsentristlik hoiak). · Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Graebner, Schmidt) kultuuriringide teooria: teooria maailmas on suured piirkonnad, kus on suhteliselt sarnane kultuur ning need moodustavadki kultuuriringid (mida on kokku alla 10). Laenud toimuvad üle kultuuriringi piiride. Algelisim kultuuriring Austraalia (Bumerangi kultuuriring). Kombineerisid seda ideed evolutsionismiga. Ringid pandi tüpoloogiale toetudes paika Euroopa muuseumide materjalide põhjal. · Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber) kultuuriareaalide teooria: teooria väiksemad spetsiifilisemad ringid, tehti ka välitöid! Eristasid ja selgitasid välja lokaalseid kultuuripiire (mõnisada km raadiuses). Areaalide vahel toimub kultuurielementide levik. Arvasid et kultuurielemente saab tekkida ka iseseisvalt, autonoomse tekke
Pildid tema töödest failis Renessanss.pdf lk 43-48. Tema mõju oma kaasaegsetele ja hilisematele kunstnikele oli sügav. Manerism sai kunstiliigiks, mis põhines Michelangelo stiili aspektide liialdustele ja teistele hilis-renessanssi kunstnikele. Maneristid olid eriti vaimustunud tema keerukatest poosidest ja mõnede tema figuuride elegantsist. Hilisemad kunstnikud (nt Carracci ja Peter Paul Rubens) jäljendasid tema tugevaid figuure, kuid kombineerisid neid graatsilise Raffaeli stiili ja Tiziani värvidega, kes olid samuti Michelangelo kaasaegsed. Kõige suurem panus hilisematele kunstnikele oli kujutluspilt endast ja teistest tema kaasaegsetest kui geeniustest (tema inspiratsioon tundub rohkem kui inimlik). Pärast Michelangelot tõusis esteetika tähelepanukeskmesse mitte lihtsalt loodud kunstiteos, vaid kunstniku isiksuse ja tema teoste omavaheline lahutamatu suhe. 20.sajandit paelus eriti tema lõpetamata jäänud tööd. 8
- märgid tule kasutamisest, kuid pole teada, et valmistasid selle peal toitu. Migreerusid Aafrikast välja H.neanderthalensis: H. sapiens’iga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5%. Teatud aja eksisteerisid koos. Olid H. sapiens’iga võrreldes suurema kolju ja peaga, kuid ka keha oli suurem. Võrreldes H. sapiens’iga – arenguliselt aju kasv lõppes rutem. Samuti oli nende aju sümmeetrilisem. Libajas laup, suurem nina, kitsam lõug. - kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerisid kuni 3 eri materjali(Moustier’ kultuur) - preverbaalsed, kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - nende tööriistadel on ka mittefunktsionaalseid osasid, kasutasid värve – märgid kultuurist - matsid oma surnud grupi liikmeid - harrastasid kannibalismi. H.floresiensis: - olid sarnasemad varastele inimestele ja ahvidele kui kaasaegsetele inimestele. Jalad võrreldes kehaga pikad.
tähestiku baasil, nt küllaltki selgelt foneemi käsitlus, mis sarnaneb 20. saj Praha fonoloogide omale (allofoone pole tarvis kirjas märkida, selgituseks kasutab minimaalpaare jms) •Keeleteaduslik teooria arenes eelkõige nn skolastilisel perioodil, umbes 1100-1500. •Praktiliste ladina keele grammatikate kõrvale tekkisid nn spekulatiivsed grammatikad (nimetati ka modistide grammatikateks, kuna olulisim termin oli modus), mis kombineerisid lad. grammatikat ja skolastilist filosoofiat. •Skolastikud toetusid suures osas Aristotelesele, kuid pidid selle kohandama piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära (mitte inimeste kokkulepe). •Tuntuim Thomas Erfurtist Grammaticae Speculativa 14. saj algusest. •Aadam nimetas reaalsuse üksusi nii, nagu talle meeldis ja pärast segati need nimetused Paabeli torni ehituse
annaabi.ee 
