Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kolossaalsete" - 16 õppematerjali

Taevakehade kõrguse mõõtmine
6
pptx

Taevakehade kõrguse mõõtmine

Kuu-Päike täisnurkne. · Trigonomeetriat tundmata arvutas ta välja Maa kauguse Päikesest ja leidis Päikese läbimõõdu. Kui kaugel on tähed? Kaugused tähtedeni on väga suured ning väga erinevad. Tähed võivad paista sama suured ning sama kaugusega, kuid tegelikkuses on tähed üksteisest väga kaugel, seega ei saa juttu olla taevavõlvist või sfäärist. Kaugus isegi lähima täheni on nii suur, et see viib meid täiesti uude, Päikesesüsteemiga võrreldes kolossaalsete mastaapidega täheastronoomia maailma. Igapäeva ühikuid tähtede mõõtmisel ei kasutata, vaid kasutatakse tähist ­ aü. Tähesihikut ehk astroloobi kasutatakse taevakeha kõrguse mõõtmiseks. Astronoomiline ühik · 1 astronoomiline ühik (aü) = 149597870 km · Astronoomilist ühikut kasutatakse Päikesesüsteemi piires. · Parsekut (kaugus, kust aü paistab ühe kaaresekundi all) kasutatakse täheastronoomias pikkusühikuna. · 1 parsek (pc) = 3,26 va = 206265 aü

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
Rhodose saare koloss
13
ppt

Rhodose saare koloss

RHODOSE KOLOSSI SÜND · Demetriose sõjakäik Rhodosele 304.aastal eKr · Sõjakäik osutus edutuks ·Rhodoslased püstitasid Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. · Kuju pidi tulema pronksplaatidest. · Kuju ehitamiseks kulus 15 tonni pronksi ja 9 tonni rauda. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. · Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. · Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Kuuldus päikese käes sädelevast suurejoonelises t pronkskujust levis kaugele, ka koloss ise paistis kaugele eemale. · Siiski on tõenäolisem, et kuju paiknes valgest marmorist alusel sundimatus poosis, vaadates üle sadama.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Rooma termid
7
odt

Rooma termid

kasutusel tänapäevani. Erilist tähelepanu omistasid roomlased veevarustusele. Agrippa üksi olevat organiseerinud mitmete akveduktide ehitamist. Linn olevat Augustuselt saanud kingituseks 500 purskkaevu, ühtlasi veevõtukohta. Nende püsiva funktsioneerimise tagasid 700 basseini ja 130 suurt tsisterni. Kokku sai Rooma 19 akvedukti. Veel 3.sajandil tarvitati Roomas päevas 750 000 m3 vett, mis pladises 1200 purskkaevus, voolas tuhandetes saunades ja 11 keiserlikus termis - kolossaalsete mõõtmetega kümbluspaleedes. TERMID 3. sajandil e.m.a. hakati Rooma linnas ehitama avalikke saunu, kuhu pääses väikese tasu eest või hoopis vabalt. Saunad olid varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega. Seal olid riietusruumid, jahe, soe ja kuum saun, veini- ja söögipood. Roomlastel oli kombeks alguses kuumas saunas higistada, seejärel pesta ennast sooja veega, siis värskendada jaheda veega ja hõõruda keha kuivaks. Sageli ümbritses terme park, mille läheduses

Kategooriata → Uurimistöö
26 allalaadimist
Rooma arhitektuurimonumentide- hoonete iseloomustus
3
docx

Rooma arhitektuurimonumentide / hoonete iseloomustus

reljeefidel külgmiste läbikäikude kohal. Friisil näeme keisri triumfi. Rooma müntidel olevate kujutiste järgi on teada, et kunagi kroonis võidukaart pronksist nelikrakend koos kahe võimsa keisri kujuga. Colosseum Palatinuse, Esquilinuse ja Caeliuse künka vahelises orus asuv Colosseum on tänapäeval Rooma sümboliks. Vaatamata põlengute, maavärinate ja riisumiste poolt tekitatud kahjustustele on hoone sajanditele vastu pannud ning oma tõepoolest kolossaalsete mõõtmete tõttu siiani muljetavaldav. Kunagi mahutas see rohkem kui 70 000 pealtvaatajat, kes tulid jälgima gladiaatorite võitlust, loomajahti ja naumahhiaid ehk lavastatud merelahinguid. Colosseumi nime sai varasem Flaviuste amfiteater alles keskajal, usutavasti sellepärast, et see asus Nero 20 meetri kõrguse kolossi läheduses. Rooma maailma suurima amfiteatri ehitamist Nero keisripalee Domus Aurea valdustes asunud kunstjärve kohale alustas 72. Aastal pKr Vespasianus

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte-tabel
5
docx

Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (tabel)

m.a. toimus üleminek klassikalisele stiilile. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Kreeklased ise hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole sellest praktiliselt midagi säilinud. Paremini tuntakse keraamikat ja vaasimaali. ­ Polykleitose ,,Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja". 6. hellenism ­ 4saj e.m.a ­ Arhitektuuris domineerisid joonia ja eriti korintose stiil. Tekkisid ka mitmesugused stiilide segud ­ nt komposiitkapiteel. Ehitised sageli kolossaalsete mõõtmetega. Plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. ­ ,,Samothrake Nike," Epidaurose teater 7. rooma ­ 41saj e.m.a ­ See aeg oli rooma kujutav kunst eklektilise iseloomuga ­ matkiti kreeka meistreid. 21 saj hakkas kujunema uus roomapärane laad. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
10 allalaadimist
7 maailmaimet
17
doc

7 maailmaimet

K.r püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Siiski on tõenäolisem, et kuju paiknes, linnas vaadates üle sadama. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. Kuju oli 37 m (120 jalga) kõrge, seega tavalisest inimesest üle 20 korra pikem ning teda võis silmata juba kaugelt merelt. Kõigest 66 aastat pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta õnnetult merepõhja. Kuju oli valmistatud pronksist. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli. Ehitus. Enamus mida me teame Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Kuju

Ajalugu → Ajalugu
89 allalaadimist
Hellenistlik kunst
16
odt

Hellenistlik kunst

aastal e.Kr. püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Siiski oli tõenäolisem, et kuju paiknes linnas vaadates üle sadama. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. Kuju oli 37 meetrit kõrge, seega tavalisest inimesest üle 20 korra pikem ning teda võis silmata juba kaugelt merelt. Kõigest 66 aastat pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta õnnetult merepõhja. Kuju oli valmistatud pronksist. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli. Kuju püstitas kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilane Chares. Ühtede

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
Konspekt
16
doc

Konspekt

Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi (peripteeri) väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu. Istmed rajati kivisse. Etendus toimus ümmargusel orkestral(platsil). Orkestra taga olid näitlejate ruumid(skeene). Teatril oli väga hea akustika ja rolli mängis ümbruse loodus. Hellenistlikul ajal kujunes tähtsaks linnade ehitus ja kolossaalsete ansamblite ehitus. Kreeka esimesed skulptuurid olid kuurosed ja koored. Edasi muutus esmatähtsaks skulptuuris hea proportsioon ja inimese kujutamine taolisena nagu ta peaks ta olema, mitte niisugune nagu ta on. Kaunis oli atleetlik, alasti mehe figuur. Naisskulptuurid olid alati rõivastatud ja väga hästi osati kujutada nn. märja riide efekti. Skulptuuridega kaunistati linnaväljakuid. Materjaliks oli marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
266 allalaadimist
Rooma ehitusmälestised
23
doc

Rooma ehitusmälestised

Tüüpiline näide püüdest ehitise rikkaliku ja elava käsitluse poole on Efesose raamatukogu (Vaga 1999: 118). 12 Erirühma Ees-Aasia ehituste hulgas moodustavad Süüria ehitised; selle provintsi õitseaeg oli II ja III sajandil. Siin on säilinud terve hulk ehitisi. Populaarsemad neist on Baalbek (Heliopolis) oma kolossaalsete templivaremetega ja Palmyra. Ehitustehnika on neis väga kõrgele arenenud. Teisest küljest iseloomustab seda arhitektuuri aga rahutu uute vormide ja kujundite otsimine ühes ornamentika ja dekoratiivsete kaunistuste kuhjamisega. Baalbeki väikese templi, eriti aga ümartempli fantastiline vormikäsitlus meenutab otseselt XVII sajandi barokkarhitektuuri kompositsiooni laadi (Vaga 1999: 118-119). 13

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
58 allalaadimist
Kordamisküsimused III medkeemia
44
docx

Kordamisküsimused III medkeemia

“Sega ja jaga” meetod. Eesmärk: sünteesida kõik võimalikud tripeptiidid kolmest AH-st. I. siduda iga AH kandjale II. segada kõik kandjad kokku ja kagada kolmeks võrdseks osaks III. iga osa reaktsioon erineva aminohappega (dipeptiidi saamine) IV. segada kõik ühendid ja jagada võrdselt kolme ossa V. iga osa reaktsioon erineva aminohappega 14 27 ühendit sünteesiti kolme etapiga. Võimalus kolossaalsete kogumite sünteesiks, nt heksapeptiidide sünteesipank, milles on 34 miljonit ühendit erinevates kogumites, millest ühes on ligi 2 miljonit ühendit.  Suunatud kogumid - moditakse kindlat juhtühendit  Primaarsed kogumid - juhusliku koostisega kõige erinevamate bioaktiivsuste skriinimiseks. Kuidas arvutatakse sünteesitavate ühendite arvu? Xn, jagunemiste arv astmel sünteesietapid, produktide arv on 10 3=1000; Aktiivse komponendi määramine segust

Keemia → Keemia
19 allalaadimist
Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval
26
doc

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval

aastal e. Kr püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. (vaata lisa 1 pilt 6) Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Siiski on tõenäolisem, et kuju paiknes, linnas vaadates üle sadama. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. Kuju oli 37 m kõrge, seega tavalisest inimesest üle 20 korra pikem ning teda võis silmata juba kaugelt merelt. Kõigest 66 aastat pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta õnnetult merepõhja. Kuju oli valmistatud pronksist. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli. EHITUS: Enamus mida me teame Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Kuju püstitas kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilane Chares

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
29 allalaadimist
Kunstiõpetuse konspekt
21
doc

Kunstiõpetuse konspekt

Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu. Istmed rajati kivisse. Etendus toimus ümmargusel orkestral(platsil). Orkestra taga olid näitlejate ruumid(skeene). Teatril oli väga hea akustika ja rolli mängis ümbruse loodus. Hellenistlikul ajal kujunes tähtsaks linnade ehitus ja kolossaalsete ansamblite ehitus. Kreeka esimesed skulptuurid olid kuurosed ja koored. Edasi muutus esmatähtsaks skulptuuris hea proportsioon ja inimese kujutamine taolisena nagu ta peaks ta olema, mitte niisugune nagu ta on. Kaunis oli atleetlik, alasti mehe figuur. Naisskulptuurid olid alati rõivastatud ja väga hästi osati kujutada nn. märja riide efekti. Skulptuuridega kaunistati linnaväljakuid. Materjaliks oli marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
168 allalaadimist
Metsatulekahjud Eestis
46
docx

Metsatulekahjud Eestis

72 Aastal 2006, kui kokku põles 2597 hektarit metsa, järgnes aasta, mil kokku põles 292,4 ha.73 2006. aastale eelnes samuti vähese metsatulekahju pindalaga aasta kui kokku põles 86,5 ha.74 Kuna metsatulekahjud on ökosüsteemi lahutamatu osa, 75 siis võib oletada, et see võib olla ka üheks pindalade erinevuse põhjuseks. Samuti ei saa mõjutegurina unustada ilmastikku. Võib oletada, et ka ilmastiku olud pole soodustanud metsatulekahjude teket pärast kolossaalsete metsapõlengutega aastat. Vihterpalusse paigaldati 2007. aasta teisel poolel digitaalsetel kaameratel põhinev seiresüsteem, samuti panustati RMK poolt projektidesse, milles varustati päästetöötajad GPS seadmetega, mis hõlbustaks päästjate kohalejõudmist põlengu kohta. Märtsis ja aprillis aastal 2007 korraldati RMK- ja Päästeameti töötajatele ,,Metsatulekahju kustutamise juhtimise ja koostöökoolitus". 76 Eeldatavasti 72 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010)

Loodus → Keskkonnakaitse
38 allalaadimist
Budismist üldiselt-budismi sümbolid
50
doc

Budismist üldiselt, budismi sümbolid

kaunistatud ja sees on hulgaliselt kunstiteoseid, mis on äärmiselt hoolikalt valmistatud. Peamine budistlik ehitis on lihtne tempel, kus on pühapaik buddharupaga (Buddha kuju). Religioossed tseremooniad ja meditatsiooni seansid viiakse läbi just neis majades. Sellise templi juures võivad olla ka majutusvõimalused munkadele. Need templi- kloostri kompleksid võivad olla väga väikesed ja tagasihoidlikud, aga neid võib olla ka kolossaalsete mõõtmetega. Viimase eredaimaks näiteks on Drepungi klooster Tiibetis, mis majutab umbes 8000 munka korraga. JUMALATEENISTUS Kuigi budistid ei usu jumala olemasolusse, on ka neil kombeks vahepeal aeg maha võtta, austust ja tänu avaldada. Tinglikult nimetan seda edaspidi siiski jumalateenistuseks. Budistid võivad jumalateenistust pidada nii kodus kui templis. Templis käimine ja teistega koos teenimine ei ole kohustuslik.

Teoloogia → Religioon
201 allalaadimist
Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

siitilmast lahkunud jumaliku valitseja igavikulised eluasemed. Samas võisid püramiidid olla ka päikese sümbolid ­ arvatavasti mõisteti neid kui kaldteed, mida mööda päikesejumala poeg taevasse tõusis. Püramiidide tähendus seisnes eelkõige vaaraode jumalikkuse rõhutamisel ja kinnitamisel. Võib arvata, et sellisena pidid nad tagama Maati toimimise jumalkuninga piiramatu võimu all. Ühtlasi annavad nad tunnistust vaarao reaalse võimu erakordsest ulatusest. Nende kolossaalsete kiviehitiste rajamine nõudis suure osa Egiptuse elanikkonna otsest või kaudset osalemist ehitustöödes, nende ettevalmistamisel või teenindamisel. Toonase tehnoloogia algelise taseme juures hakkasid nii ulatuslikud tööd peagi riigile üle jõu käima ja hilisemad valitsejad piirdusid juba märksa tagasihoidlikemate hauamonumentidega. Uue riigi ajal asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega, mis paistsid vähem silma ja olid seega hauarüüstajate eest paremini kaitstud

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

Egiptuses oli kõik ressursid, ja mida ei olnud, seda lihtsalt rööviti... siin peituski põhjus, miks Egiptuse tootlike jõudude võrdlemisi suure kasvu juures vahetus ei etendanud kuigi suurt osa. Kaubaagente, kes oleksid juhtinud seda kaubandust ja kes olid nii tähtsad Babüloonias, Egiptus kuni Keskmise Riigi lõpuni ei tundnud, sest nende järele ei olnud vajadust. Sisepoliitika. "Püramiidide ajastu" oli, muidugi, Egiptuse suurima õitsengu ajaks, aga aastakümneid kestev kolossaalsete püramiidide ehitamine pidi lõpuks nomoste ülemkihis ja rahvamassides välja kutsuma tugeva rahulolematuse VI dünastia kuningate vastu. Meenutagem, et näiteks Cheopsi püramiidi ehitamisel kasutati vabu egiptlasi suurel hulgal (see ei tähenda, et orjad olid sellest tööst vabastatud): 100 000 inimest iga aasta (ehitati 20 aastat ­ 2 miljonit! + 10 aastat ­ tee valmistamine: kivimurdudest püramiidini). Talupoegade ja orjade säärasesse ärakasutamisse suhtus nomoste elanikkond

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun