mitmekesisem elukeskkond. 10) Mis materjale kasutatakse postkolonialistlikus linnauurimuses:Tekstid ruumist, linnadest ja riikidest: raamatud, kirjutised, fotod, maalid ja videod. Dekonstrueerimineja sügavam uurimus arhitektuuri, ruumi ja urbanismi mõjudest: kriitiline suhtumine kolonialismi ning kuidas teadmisi ja minevikku konstrueeritakse kolonialismi järgsel perioodil. Kolonialistlike ja postkolonialistlike linnade füüsiliste ja sümboolsete ruumide ja ruumis toimuvate muutuste esitlemine: monumendid, linna tänavate ja ehitiste nimede, sümboolsed aspektid linnaruumis. 11) Nimeta kaks rahvusvaheliselt tähtsat linnade veeäärse piirkonna arenguprojekti. Miks on tähtsad?1. Sadamapiirkonna arenguprojekt Berliinis „ Media Spree“ 2. Mereäärse piirkonna arendamine Aalborgis, Taanis. Raamatu näided olid:
Teemavaldkonnana keskendub postkol. kriitika koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste seas reaktsioonina koloniaaliseerimisele. Ingliskeeleses terminoloogias kasutati kuni 1980ndate lõpuni mõistet „Commonwealth literature”, kus keskenduti enam kuigi mitte täielikult kolonisaatorite poolt kirjutatud tekstidele. Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt, ühiskondlik-kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. 1 Postkolonialistlik identiteet
riik kaoses. 1649 kuulutati Inglismaa mõneks ajaks vabariigiks. 1707 aastal muudeti Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon reaaluniooniks ja riigi nimeks sai Suurbritannia. 18.sajandil laiendati märgatavalt oma impeeriumi ja sõdis Prantsusmaaga peaaegu katkematult. Kuninganna Victoria valitsemise ajal (1837-1901) kindlustas jõuliselt oma rahvusvahelisi positsioone maailma juhtiva tööstusriigina ja kolooniate haldajana. 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul sattus oma kolonialistlike ambitsatsioonide tõttu nn. hiilgavasse isolatsiooni suhtlemisel teiste suurriikidega (Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, USA). Mängis rolli ka I ja II maailmasõjas. Teise maailmasõja tulemusel nõrgenes järsult Suurbritannia majanduslik ja rahvusvaheline positsioon. 1946 aastal algas Transjordaania mandaadist loobumisega Briti impeeriumi kiire lagunemine. 1990.aastatel integreerus Suurbritannia üha rohkem Euroopa Liitu ning juhindus oma välispoliitikas EL-idu ja NATO
(Konspekt eraldi failina). Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). • Postkolonialistliku kriitika mõiste – a)teemavaldkond – keskendub koloniaalmaade kirjandusele; b)teoreetiline raamistik – eesmärgiks on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. • Postkolonialistlik identiteet – koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju • Ideoloogia – teisestamine nn mittekodusolemise tunne. Koloniseeritud rahvaste kultuuride ja traditsioonide ignoreerimine. Koloniseeritud rahvad on metsikud, alaarenenud.
Teemavaldkonnana keskendub postkol. kriitika koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste seas reaktsioonina koloniaaliseerimisele. Ingliskeeleses terminoloogias kasutati kuni 1980ndate lõpuni mõistet „Commonwealth literature”, kus keskenduti enam kuigi mitte täielikult kolonisaatorite poolt kirjutatud tekstidele. Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt, ühiskondlik-kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. 14. Uushistorismi põhijooned. Kuidas uuriks uushistorism ärkamisaja kirjandust?
Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Teisestamine, nn mittekodusolemise tunne. Kolooniate kadumisega ei kadunud endise võimu mõju. Näiteks on paljudes endiste koloniaalmaade (üheks) keeleks koloniseeriate keel, nt inglise keel Indias, prantsuse keel mitmel pool Aafrikas. Omakultuur on raskesti ligipääsetav, võimatu selgelt eristada, ja nähtav
Ajalugu ei ole määratud tähendusega faktide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse. Ja iga teksti võib vaadelda kui mingi ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu: a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Teisestamine, nn mittekodusolemise tunne. Kolooniate kadumisega ei kadunud endise võimu mõju. Näiteks on paljudes endiste koloniaalmaade (üheks) keeleks koloniseeriate keel, nt inglise keel Indias, prantsuse keel mitmel pool Aafrikas. 9
Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topetteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad? Postkolonialism tekkis 1990. a alguses, olles aga eelnenult osalenud kolonialismivastases võitluses. Postkolonialistlik kriitika on nii teemavaldkond (koloniaalmaade kirjandus, Commonwealth literature) kui teoreetiline raamistik ((anti)kolonialistlike ideoloogiate poliitiline/psühholoogiline/ühiskondlik- kultuuriline toimimine; ideoloogilised tegurid, mis võimaldasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõttu kui ka neile vastuhakku). Postkolonialistlik identiteet. Impeeriumite lagunemine ei tähendanud koloniaalvõimu mõju lakkamist. Põhifookus on koloniseeritud kultuuride ja koloniaalvõimude kultuuride vahel (koloniaalkultuuriline prisma, mis kujutab koloniseerituid negatiivselt). Kolonialistlik
järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse midagi määratletut - pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. Subjekti mitteteadvus on positiivne ja loov nähtus. Postkolonialism. Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Teisestamine, nn mittekodusolemise tunne. Kolooniate kadumisega ei kadunud endise võimu mõju. Näiteks on paljudes endiste koloniaalmaade (üheks) keeleks koloniseeriate keel, nt inglise keel Indias, prantsuse keel mitmel pool Aafrikas. Omakultuur on raskesti ligipääsetav, võimatu selgelt eristada, ja nähtav ainult läbi
kõikjal, ei ole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. 7. Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topeltteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad? Postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärgiks mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimisi poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt Postkolonialistlik identiteet koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju identiteedile. Mimikri, hübriidsus, topeltteadvus, mittekodusolemise tunne Mimikri - koloniseerijate käitumine, maitseelistuste, elustiili jne jäljendamine Hübriidsus - viitab uutele transkultuurilistele vormidele, mis on kolonisatsiooni poolt loodud kultuuride kontakttsoonis
teoreetiline raamistik. Teemavaldkonnana keskendub postkol. kriitika koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste seas reaktsioonina koloniaaliseerimisele. Ingliskeeleses terminoloogias kasutati kuni 1980ndate lõpuni mõistet ,,Commonwealth literature", kus keskenduti enam kuigi mitte täielikult kolonisaatorite poolt kirjutatud tekstidele. Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt, ühiskondlik-kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. Postkolonialistlik identiteet Koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju, heaks näiteks sellest on
teoreetiline raamistik. Teemavaldkonnana keskendub postkol. kriitika koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste seas reaktsioonina koloniaaliseerimisele. Ingliskeeleses terminoloogias kasutati kuni 1980ndate lõpuni mõistet „Commonwealth literature”, kus keskenduti enam kuigi mitte täielikult kolonisaatorite poolt kirjutatud tekstidele. Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt, ühiskondlik-kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. Postkolonialistlik identiteet Koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju, heaks näiteks sellest on
Teemavaldkonnana keskendub postkolonialistlik kriitika koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste seas reaktsioonina koloniaaliseerimisele. Ingliskeeleses terminoloogias kasutati kuni 1980ndate lõpuni mõistet ,,Commonwealth literature", kus keskenduti enam kuigi mitte täielikult kolonisaatorite poolt kirjutatud tekstidele. Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt, ühiskondlik- kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. 83.Postkolonialistlik identiteet Identiteet areneb teatud arusaami pidi. Sellisest ühiskonnast tulnud inimesel ei ole oma universaalset identiteeti
annaabi.ee 
