1. II Ms põhjused (millal oli jne.?) II algas 1.sept 1939.a. Saksamaa rünnakuga Poola vastu. · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepinguga. · Rahustamispoliitika- lääneriikide lootus, et diktatuurid rahunevad maha. · Rahvasteliidu suutmatus tgada rahu ja lahendada riikidevahelisi konflikte. · NL- u unistus kommunismi mõjuvõimu laiendamisest ja maailma revolutsiooni läbiviimisest. · Saksamaa oli huvitatud koloniaalvaldustest, tahtsid laiendada oma eluruumi. · Hispaania kodusõda (relvade proov) 2. Saksamaa sammud sõja vallapääsemiseks. · 1935.a. tühistas Versailles' rahulepingu. · Lõi uuesti lennuväe ja sõjalaevastiku. · 1935.a. astus välja Rahvasteliidust. · 1935.a. ründas Itaalia Etioopiat (vallutas) · 1936.a. viis Hitler oma väed Reini tsooni. · 1936.a. sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. · Veebruaris 1938.a
Endine Hispaania koloonia Kuuba spetsialiseerus sigarite tootmisele, mis on üks olulisemaid ekspordiartikleid praeguseni. 16.-18. sajandil olid Euroopa nõuded maailmamajandusele veel tagasihoidlikud. Kolooniatest veeti emamaale peamiselt eksootilisi põllumajandussaadusi nii toiduks kui ka tööstustooraineks. Kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide ülerahvastatust. 19 sajandil, kui aktiivse majandustegevuse tulemusena olid Euroopa loodusvarad lõpukorral, hakati koloniaalvaldustest emamaale vedama metallimaake ja mitmesuguseid muid loodusvarasid. Kuna Euroopas jäi põllumajanduse areng tööstuse omast maha, tuli sisse vedada ka esmatähtsaid toiduaineid (vilja, liha, piima), samuti kergetööstuse toorainet (villa). Töösturid nägid kolooniates uut turgu mitmetele toodetele, eriti tarbekaupadele. Uusi alasid vallutati aina juurde ning kolooniaid tekkis kõigis maailmajagudes. Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi - Ameerika Ühendriigid
Prantsusmaa · Parteid: kommunistid ja gaullistid · Alzeeria ja Prantsusmaa vastasseis, puhkes vabadusvõitlus prantsuse valitsuse vastu · De Gaulle korraldus koloniaalimpeerium likvideerida · Lahkus NATO-st, jätkas tuumaprogrammi · 1968. noorterahutused Pariisis Teised Euroopa riigid · Itaalia saab tööstusriigiks, kritlikud demokraadid eesotsas hiljem sotsialistid · Hispaania loobus koloniaalvaldustest, liikus liberaliseerimise suunas, eesotsas diktaator Franco · Põhjamaades: Norra, Island, Taani liitusid NATO-ga. Euroopa ühinemisliikumine · 1957. aastal · Loodi Euroopa Majandusühendus ehk ühisturg · Liikmed olid: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg · Tulemus: Kaotati omavahelised tollipiirid, kooskõlastati põllumajandus-ja väliskaubanduspoliitikat · Edukas, liitusid teised maad, kuid 1960
Thomas Jefferson silmapaistev Ameerika valgustaja järgis Rousseau vaateid ja pooldas suveräniteediideed, millest tuletas õiguse luua oma riik. (Valgustajana eesrindlik: maad tuleks anda kõigile, kes seda harivad; pooldas orjuse kaotamist). Rahulolematuse kasv Briti ülemvõimuga 1756-1763 Euroopas peetud Seitsmeaastane sõda laienes ka Põhja-Ameerikasse ja Indiasse. Inglismaa oli tugevam määravaks sai ülekaal maailmameredel. Tagajärjed: Prantsusmaa kaotas suure osa koloniaalvaldustest (osa Louisianast, Kanada) Ka Inglismaa positsioon Põhja-Ameerika idarannikul muutus teravnesid vastuolud emamaa ja kolonistide vahel. · Sõja lõppedes ei viidud Briti vägesid Ameerikast ära, vaid u 10 000 sõdurit majutati elanikkonna juurde. 1765.a parlamendi aktiga kehtestati majutamise ja ülalpidamise kohustus. · Inglased keelasid kolonistidel asustada prantslastelt vallutatud läänepoolseid alasid.
kaldutud tagasi revianšismi; lepiti ära Prant. ja sellest alustati kahe riigi majanduslike huvide põimimist, millest arenes välja Euroopa Liit; 1960. loodi uuesti sõjavägi; Prantsusmaa- 1958. kuulutati välja 5 vabariik; järgenval parlamendivalimistel saavutasid suure võidu gaulle-istid ning esimest korda ei saanud suurimaid hääli kommunistid; üritati sõda lõpetada; lahkusid NATOst; tegid oma tuumapommi 1960., mil pommid enam populaarsed polnud; 3.Kuidas mõjutas koloniaalvaldustest loobumine suurriikide majandust, poliitikat ja rahvastikku? Mõjutas hästi. Riigid olid majanduslikult tõusuteel. Majandus arenes ja heaolu kasvas. Lk 103 3.Millega seletada Thatcheri ja Reagani populaarsust 1970.aastate teisel poolel ja 1980.aastate algul? Kuidas suhtusid reformidesse erinevad ühiskonnakihid? Thatcher lõi karme reforme, mille tagajärg oli alati positiivne kuigi mässati palju algul. Ta
Probleemid tööliste ja tööandjate vahel. Tööliste kehv olukord. Orjusest vabanenud neegrid elasid vaesuses. Konfliktid valgete protestantide ja immigrantide vahel. Monopol-suurasutus, millel puudub konkurents. Tööstused ja pangad tahtsid kehtestada monopole. 1905 tekkis liit Maailma Tööstustöölised-esindas kõige vaesemaid elanikkonna kihte, kvalifitseerimata töölisi. Ametiühingud ühendasid ainult kvalifitseeritud tööjõudu. Kujunes turumajanduslik kapitalism. Ei huvitunud koloniaalvaldustest, väike sõjavägi, aga suur laevastik. 1912. Valitud president W.Wilsoni valimisele kaasnes sotsiaalsete tagatiste kehtestamine. Ei tahtnud luua koloniaalriiki vaid soovis kinni pidada lahtiste uste ja võrdsete võimaluste põhimõttest. 5)Venemaa. Riigikord, majandus, sisepoliitilised probleemid, välispoliitilised taotlused. Absoluutne monarhia(Nikolai 2.). Osales aktiivselt maailma ümberjagamises Euroopa suurriikide vahel. 1900. a. sai Hiina kirdeosa Venemaa mõjusfääriks
töötlemise ja esitlemisega seotud teenused ja tootmine · Tehnoloogilised uuendused · Globaliseerumine 3. Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid erinevatel perioodidel? a) 16.-18. saj · Kolooniatest viidi emamaale põhiliselt eksootilisi põllumajandussaadusi nii toiduks kui ka tööstustooraineks. · Kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide ülerahvastatust. b) 19. saj · Koloniaalvaldustest veeti emamaale metallimaake ja muid loodusvarasid. · Emamaale veeti toiduaineid ja kergetööstuse toorainet (villa). · Kolooniates nähti uut turgu mitmetele toodetele 4. Miks lagunes koloniaalsüsteem? Eeldused Lõunas Eeldused Põhjas Oli olemas siseturg Tööjõupuudus Kiirenes iseseisev industrialiseerumine Uued tehnoloogiad
Vastavalt 10.augustil 1920 Türgiga sõlmitud Sevresi rahulepinguga ei jäänud endisest Osmanite imeepriumist eriti midagi järele isegi Anatoolia osi kavatseti anda Kreekale, Itaaliale ja Armeeniale; Istanbul ja väinade piirkond aga jäid määramata ajaks rahvusvahelise kontrolli alla. Iraak, Palestiina ja Jordaania ning suure osa Saksa kolooniaid Aafrikas sai endale Inglismaa. Prantsusmaa sai Süüria, Liibanoni ning osa Saksa kolooniaid Aafrikas. Osa saksamaa koloniaalvaldustest said endale ka Belgia ja Portugal. Saksamaa valdused Vaiksed ookeanis läksid Austraaliale ja Jaapanile. Otsustati luua Rahvasteliit. 6. Majanduskriisi algus, ülemaailmne kriis (lk 120-140) 24. oktoobril 1929 New Yorgi börsi aktsiate järsk langus. Tekkib kriis, mis kestab 1933. aastani. Tekkis kaupade ülejääk, ettevõtetest hakati inimesi vallandama. Üsna kiiresti haaras kriis ka Euroopiat, kandus üle Ladina- Ameerika maadesse, kust tarniti USA-sse ja
pärineb Ida-Aasiast, näiteks Indoneesiast, Hiinast ja Malaisiast. Lk 2 Sulgpalli ajalugu maailmas Sulgpalli ajalugu ulatub üle 3000 aasta tagasi, sellesarnast mängu harrastati juba Antiik- Kreekas ja Egiptuses. Hilisemal ajal Euroopas tunti sulgpalli laste hulgas nimede battledore ja shuttlecock all selles mängus lõid kaks mängijat tillukeste reketitega sulgedega palli edasi- tagasi. Indias tunti sarnast mängu 18. sajandil poona nime all. Oma koloniaalvaldustest kojupöördunud Briti ohvitserid tõid sulgpalli India versiooni tagasi Euroopasse umbes 1860. Aastal. Sulgpall äratas huvi alles peale Beauforti hertsogi korraldatud pidu 1873. aastal. Tollal ei olnud sulgpallil veel oma nime, seda nimetati kui "Badmintoni mäng", millest hiljem kujuneski välja mängu ametlik ingliskeelne nimetus badminton. Kuni 1887. aastani mängiti Inglismaal sulgpalli Indiast pärit reeglite järgi. Need olid aga inglaste meelest vasturääkivad ja segadusseajavad
Aragoni. Nende laiaulatuslike poliitiliste, õigus- ja sõjaväereformide tulemusel sai Hispaanias Euroopas suur jõud. Tõus maailmajõuna: renessansist 19. sajandini Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania Impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leóni ja Navarra kuningriikide ühendamine.Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positisioon kestis terve 16. sajandi ja 17. saj esimesel poolel. Seda soodustasid muidugi koloniaalvaldustest tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva Habsburgi ajal (Karl I 15161556 ja Filipp II 15561598). Sellesse perioodi jäävad Itaalia sõjad, Hollandi mäss, sõjaväe aktsioonid Ottomanide vastu, Inglise-Hispaania sõda ja sõda Prantsusmaaga. Hispaania Impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos, portsjonike maad ka seal, kus tänapäeval on USA lõunaosariigid, Filipiinid Ida-Aasias, Ibeeria poolsaar (kaasaarvatud Portugal
surma tõusis troonile Georges V. Parlamendis olid vaheldumisi võimul kord konservatiivid, siis liberaalid. 1900.a. asutati aga ametiühingute ja töölisparteide pinnal Tööesinduse Komitee, mis 1906. a. nimetati ümber Leiboristlikuks Parteiks (ka Tööerakond). See partei tõrjus aja jooksul liberaalid kõrvale ning on praegu teine juhtiv partei Konservatiivse Partei kõrval. INGLISE-BUURI SÕDA (1899-1902).Sajandivahetusel võimul olnud Konservatiivne Partei oli huvitatud uutest koloniaalvaldustest, mis viis riigi Lõuna-Aafrikas elavate buuride vastu sõtta. Buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes juba 17. sajandil Lõuna-Aafrikasse elama asunud. Tähtsamaks keskuseks oli Kaplinn. 19. sajandi teisel poolel üritasid sissetunginud inglased alistada Buuri vabariike, kuid said lüüa. Lisaks inglastele oli Lõuna-Aafrika teemandi ja kullaleiukohtadest huvitatud ka suur hulk seiklejaid, nii inglasi kui ka teistest rahvustest õnnekütte. Tekkis
märkis tollal kahte riiki Kastiiliat ja Aragoni. Nende laiaulatuslike poliitiliste, õigus- ja sõjaväereformide tulemusel sai Hispaanias Euroopas suur jõud. [redigeeri] Tõus maailmajõuna: renessansist 19. sajandini Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania Impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leóni ja Navarra kuningriikide ühendamine. Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. sajandi ja 17. saj esimesel poolel. Seda soodustasid muidugi koloniaalvaldustest tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva Habsburgide ajal (Carlos I 15161556 ja Felipe II 15561598). Sellesse perioodi jäävad Itaalia sõjad, Madalmaade ülestõus, sõjaväe aktsioonid Ottomanide vastu, Inglise-Hispaania sõda ja sõda Prantsusmaaga. Hispaania Impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos, portsjonike maad ka seal, kus tänapäeval on USA lõunaosariigid, Filipiinid Ida-Aasias, Ibeeria poolsaar (kaasaarvatud
kuulutati välja vabariik, lasi iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel, suur majanduskasv, Alžeeria prantslased läksid tagasi kodumaale ; nõrgad küljed: vabadusvõitlus Pr võimu vastu Alžeerias, lahkumine NATO-st, keskendusid tuumapommi ehitamisele ja said selle valmis, kui see enam populaarne ei olnud. -SB, Pr ja Sks arengu võrdlus: Kõige suurem majanduskasv oli PR, ka Sks oli majanduslikult väga heas seisus. Ing majandus arenes samuti, kuid mitte nii kiiresti kui Sks ja Pr. -Koloniaalvaldustest loobumine: nt SB tõi kaasa rassiprobleemid ; emamaad ei saanud enam kätte maavarasid, mis olid koloniaalmaades ; paljud kolisid koloniaalmaadest emamaale elama. -Hea elu NL-s: Kõik olid võrdsed, ideaalne ühiskond, kus puudus klassiühiskond ja eraomand ; 15 liiduvabariiki, ühtne rahva koostöö ; Oli ette näidata häid sporditulemusi, 1980 aastal toimusid suveolümpiamängud ; saavutused seoses muusikaga, erinevad auhinnad ; Haridus oli
kaldutud tagasi reviansismi; lepiti ära Prant. ja sellest alustati kahe riigi majanduslike huvide põimimist, millest arenes välja Euroopa Liit; 1960. loodi uuesti sõjavägi; Prantsusmaa- 1958. kuulutati välja 5 vabariik; järgenvadl parlamendivalimistel saavutasid suure võidu gaulle-istid ning esimest korda ei saanud suurimaid hääli kommunistid; üritati sõda lõpetada; lahkusid NATOst; tegid oma tuumapommi 1960., mil pommid enam populaarsed polnud; 3.Kuidas mõjutas koloniaalvaldustest loobumine suurriikide majandust, poliitikat ja rahvastikku? Mõjutas hästi. Riigid olid majanduslikult tõusuteel. Majandus arenes ja heaolu kasvas. Lk 52 4.Konrad Adenaueri kui Saksamaa poliitika kujundaja ja eeskuju iseloomustus. Tänu Adenauerile tulid sakslased välja sõjajärgsest masendusest, tehti selgeks, et mingitpidi oli terve riik süüdi natside tegevuses. Ent mindi positiivselt edasi ja tänu majandusimele oli, mille üle uhke olla. Adenaueri valitsuse all
kuningriigi Pürenee poolsaarel, väljaarvatud Portugali ja Algarve kuningriigid, ühe monarhia alla, edendades seeläbi Hispaania riigi loomist. 6) HISPAANIA KUNINGRIIK Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leoni ja Navarra kuningriikide ühendamine. Sellest sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. ja 17. sajandi esimesel poolel. Seda soodustasid muidugi koloniaalvaldustest tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese valitseja ajal (Carlos I 1516-1556 ja Felpite II 1556-1598). Sellesse perioodi jäävad Itaalia sõjad, Madalmaade ülestõus, sõjaväelised aktsioonid Osamanite riigi vastu, Inglise-Hispaania sõjad ja sõda Prantsusmaaga. A Madalmaade ülestõus 1555 aastatest oli aga levinud Madalmaades reformatsiooni tulemusel kalvinism ning seal toimusid rahvarahutused, mida toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud.
1955 liitus NATOga. 1957 oli SLV Euroopa Majandusühenduse asutajaid. SLV ei tunnustanud oma idanaabrit SDVd pidades seda ajutiselt okupeeritud territooriumiks. Samuti ei tunnistanud ta SDV idapiiri. 1969 sai liidukantsleriks Willy Brandt. Brandt muutis idapoliitikat ja SLV tunnustas SDVd ning sõjajärgseid piire. Itaalia tegi läbi tormilise arengu ja muutus viie- ja kuuekümnendail agraalmaast tööstusriigiks. Franco juhitud Hispaaniagi tegi läbi majandusliku tõusu. Hispaania loobus oma koloniaalvaldustest ja Franco hakkas 1960ndate lõpul astuma samme poliitilise elu liberaliseerimiseks. 1957 kirjutati Roomas alla lepingutele, milledega loodi Euroopa Aatomienergiakoondis ja Euroopa Majandusühendus. Asutajaliikmeid oli kuus: BRD, FRA, ITA, BEL, NED, LUX. Ameerika Ühendriigid 1957 kuulutas president Eisenhower välja doktriini, mille järgi ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine
40% mitte). Seoses sellega kasvas ka rahulolematus inglise ülemvõimuga. Rahvustundekasv oli selle tõukeks. 18. sajandil levisid ka Ameerikas valgustusideed, üheks ühiskonda käsitlevaks ideeks oli rahva õigus suveräänsusele. Järelikult on rahval õigus luua oma riik. Eriti teravnesid suhted kolooniate ja Inglismaa vahel pärast 7aastast sõda (1756 1763). See sõda toimus ka PõhjaAmeerikas Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Selle tulemusena kaotas Prantsusmaa suure osa oma koloniaalvaldustest PõhjaAmeerikas (Kanada ja Louisiana). Pärast sõda teravnesid suhted, sest.. ..* Inglismaa ei viinud vägesid Ameerikast ära, vaid jättis 10 000 sõdurit sinna kolonistidel oli kohustus neid majutada ja ülalpidada. See kohustus anti välja parlamendi seadusega. ..* Keelati asumine lääne poole, sest nende alade hõivamine ei tohiks toimuda ühe korraga, vaid aeglaselt, sest seal elasid indiaanlased taheti hoiduda suurtest konfliktidest valgete ja indiaanlaste vahel. .
Hispaanlaste eneseteadvust olid kõvasti kergitanud nende poolt tehtud maadeavastused. Maa mauridelt tagasivallutamise e. reconquista käigus oli tugevnenud kuningavõim, mis allutas endale suurfeodaalid ja linn-kommuunid. Piiramatuks muutunud kuningavõim tugines kirikule, mis oli tugevam kui ühelgi teisel maal. Kodumaisele majanduse arendamisele ei pööratud tähelepanu, sest rikkusi ammutati Hispaaniale kuuluvatest tohututest koloniaalvaldustest. Kõigele vaatamata sugenes ka Hispaanias humanistlik liikumine, mis pani aluse umbes sada aastat kestnud renessansile (16.saj. algus 17.saj. algus). Hispaania renessanssarhitektuuri võib jagada kaheks. Vararenessanssi (16.saj. I pool) esindab nn. platereskne (hõbesepa) stiil, millele on iseloomulik hilisgooti, vararenessansi ja mauri sugemetega fantastiline detailirohke ornament. Mõjusamaid näiteid on Toledo Santa Cruz´i hospidal (1504-14) ja Sevilla raekoda(1527-72).
annaabi.ee 
