Instrumenti täiustas austerlane Cyrill Demian (1772 1847), kes lisas saatebassid ja patenteeris leiutise nimega accordion. Kuigi Demiani lõõtspill erines veel paljus tänapäevasest, on selle põhilised konstruktsioonielemendid on säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi pooltoonidega. Klaviatuuri ülemises osas helirida liikus diagonaalselt üle kolme nupurea ning iga nupp andis vaid ühe noodi sõltumata lõõtsa liikumise suunast. Nii sündis nuppakordion, mis tänapäeval on küll valdavalt viie nupureaga kaks lisarida dubleerivad kahte esimest, et võimaldada erinevat sõrmestust. Eestis kutsutakse
Avaldist kujul a · d b · c nimetatakse kaherealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kaks rida ja kaks veergu a b = a·d - c·b c d Näited: 3 5 = 3·7 - 4·5 = 21 - 20 = 1 4 7 -2 5 = (2)·(7) - 4·5 = 14 - 20 = -6 4 -7 Avaldist kujul a1b2c3 + c1a2b3 + b1c2a3 c1b2a3 a2c3b1 b3a1c2 nimetatakse kolmerealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kolm rida ja kolm veergu a1 b1 c1 a2 b2 c2 a3 b3 c3 Kolmerealise determinandi arvutamiseks kasutatakse n.n. Sarruse reeglit, kuid võib kasutada ka lihtsamat skeemi, kus determinandi järele kirjutatakse täiendavalt juurde kaks esimest veergu ning arvutatakse nagu skeemilt näha: a b c a b a b c a b d e f d e d e f d e g h k g h g h k g h Punaste noolte suunas võetud korrutised jäetakse sama märgiga nagu nad on ja siniste noolte suunas võetud korrutiste märgid muudetakse
aitasid kaasa lõõtspilli populaarsuse kiirele kasvule. Hiljem ka Eestis Wienerite nime all tuttavaks saanud instrumente hakati laildaselt valmistama Saksamaal, Austrias ja Itaalias. Lõõtspill leidis lihtsama rahva hulgas suurt poolehoidu ja levis kiiresti. Klassikalise muusika austajate seas ei leidnud lõõtspill siiski tunnustust, sest daitooniline heliastmik piiras suuresti mängitava muusika valikut. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi poolnootidega. Klaviatuuri ülemises osas helirida liikus diagonaalselt üle kolme nupurea ning iga nupp andis vaid ühe noodi sõltumata lõõtsa liikumise suunast. Nii sündis nuppakordion, mis tänapäeval on küll valdavalt viie nupureaga kaks lisarida dubleerivad kahte esimest, et võimaldada erinevat sõrmestust. Eestis kutsutakse esllist pilli ka
1852.aastal patendeeris M.Bauer Pariisis klaveriklahvidega akordioni. Klahve hakati mängima parema käega ja bassinuppe vasaku käega ning lõõts liikus lineaarselt. Seeriatootmine sai alguse 1880.a. kui Itaalias Stradellas hakkas Tessio Jovani valmistama klahvakordioneid. Esimestel akordionitel olid ka registrid nimetustega: tutti, violina, celesta, flute, organi ja tremolo. Meister G.Mirwald konstrueeris 1891.aastal kolmerealise kromaatilise lõõtspilli. See pill ei olnud enam vahelduvhäältega. Kromaatilise ehk meloodia bassiga pilli juured ulatuvad 1900.aasta alguse Prantsusmaale. Meloodiabassi nupud paiknesid siis standardbassi ja lõõtsa vahel omaette rivina. See paigutus säilis kuni 1960-1970 aastateni. 1930.aastal hakkas Paolo Soprani meloodiabassiga akordione Itaalias massiliselt tootma. 1930.ndatest aastatest alates on levinud suurte 120 bassiste pillide tootmine. Akordione ehitatakse
teisiti öeldes võrrandisüsteemil lahendid puuduvad. a2 b2 c2 . Kui lineaarvõrrandisüsteemi tundmatute kordajad on võrdelised, kuid ei a3 b3 c3 ole võrdelised vabaliikmetega, siis võrrandisüsteemil lahendid puuduvad. Kolmerealise determinandi väärtuse arvutamiseks kasutatakse järgmist skeemi, Determinantidel on terve rida omadusi. Need omadused kehtivad kaherealiste, mida nimetatakse ka Sarruse 1 reegliks: kolmerealiste kui ka suurema ridade ja veergude arvuga determinantide korral. Omaduste kehtivust näitame siiski ainult kaherealiste determinantide korral.
Monitor / kuvar / displei Kuvar muudab arvutis toimuva kasutaja jaoks visuaalselt jälgitavaks. Kuvarite peamiseks parameetriteks on kuvari diagonaali pikkus ja lahutusvõime (resolutsioon). Tänapäeval on enamkasutatavateks kuvarid diagonaali pikkusega 15" ja 17" (tolli). Graafikaprogrammide ja mängude jaoks peaks olema 19" kuvar. Kuvarite tüüpiliseks lahutusvõimeks on 800x600 ja 1024x768. Kuvar ühendatakse arvuti tagapaneeli külge kolmerealise liidese abil (ainuke 3realine liides, seepärast kergesti äratuntav). Sülearvutites e kantavates arvutites kasutatakse vedelkristalldispleisid , mis tarbivad vähem võimsust ja eelkõige võimaldavad arvuti realiseerida väikesegabariidilisena. Klaviatuur Klaviatuur võimaldab kasutajal arvutisse käske ja andmeid sisestada. Käskude andmisel tuleb piirduda inglisepäraste sümbolitega, tekstidokumentidesse võib sisestada mistahes sümboleid ja vajadusel vahetada ka keelt
leiame graafikult lahendipiirkonna. Determinant 4 Avaldist kujul a d b c nimetatakse kaherealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kaks rida ja kaks veergu: a b ad bc c d Arve a, b, c ja d nimetatakse determinandi elementideks. Elemendid a ja d moodustavad determinandi peadiagonaali, b ja c kõrvaldiagonaali. Kolmerealise determinandi väärtuse arvutamiseks kasutatav skeem:
leiame graafikult lahendipiirkonna. Determinant 4 Avaldist kujul a d b c nimetatakse kaherealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kaks rida ja kaks veergu: a b ad bc c d Arve a, b, c ja d nimetatakse determinandi elementideks. Elemendid a ja d moodustavad determinandi peadiagonaali, b ja c kõrvaldiagonaali. Kolmerealise determinandi väärtuse arvutamiseks kasutatav skeem:
moodulit punkti O suhtes? M0( F ) = r * F = r * F * sin = F * d 1N/m 41.Millistel juhtumitel on jõu F moment punkti O suhtes võrdne nulliga? · r=0 · kui jõumoment tema rakenduspunkti suhtes on null · F=0 · r 0, F 0, aga vektorkorrutis on 0 · kui = 0 või kui = 180º 42.Kirjutada jõu F moment punkti O suhtes kolmerealise determinandi abil. 43.Defineerida jõu moment telje suhtes. Kirjutada ka valem. vt.punkt . 45 . 44.Anda jõu momendile telje suhtes kaks definitsiooni. · Jõu moment telje suhtes nimetatakse selle telje mis tahes punkti suhtes võetud jõu momendi projektsiooni teljel. · Jõu moment telje suhtes võrdub teljega ristuval tasapinnal võetud jõu projektsiooni
43. Kuidas leida jõu F momendi moodulit punkti O suhtes? Jõu vektori moodul on võrdne mõlema tegurvektori mooduli korrutisega. Mo=rFsin 44. Millistel juhtumitel on jõu F moment punkti O suhtes võrdne nulliga? Jõu moment punkti O suhtes võrdub nulliga siis, kui 1) jõud võrdub nulliga 2) jõu õlg võrdub nulliga 3) sin=0. 45. Kirjutada jõu F moment punkti O suhtes kolmerealise determinandi abil. M 0 = i ( gFz - zF y ) + j ( zFx - xFz ) + k ( zFy - yFx ) 46. Defineerida jõu moment telje suhtes. Kirjutada ka valem. Jõu moment telje suhtes on skalaarne suurus, mis on võrdne selle telje mistahes punkti suhtes võetud momendi projektsiooniga sellel teljel. Mx = Mo cos My = Mo cos Mz = Mo cos 47. Anda jõu momendile telje suhtes kaks definitsiooni.
43. Kuidas leida jõu F momendi moodulit punkti O suhtes? Jõu vektori moodul on võrdne mõlema tegurvektori mooduli korrutisega. Mo=rFsin 44. Millistel juhtumitel on jõu F moment punkti O suhtes võrdne nulliga? Jõu moment punkti O suhtes võrdub nulliga siis, kui 1) jõud võrdub nulliga 2) jõu õlg võrdub nulliga 3) sin=0. 45. Kirjutada jõu F moment punkti O suhtes kolmerealise determinandi abil. M 0 = i ( gFz - zF y ) + j ( zFx - xFz ) + k ( zFy - yFx ) 46. Defineerida jõu moment telje suhtes. Kirjutada ka valem. Jõu moment telje suhtes on skalaarne suurus, mis on võrdne selle telje mistahes punkti suhtes võetud momendi projektsiooniga sellel teljel. Mx = Mo cos My = Mo cos Mz = Mo cos 47. Anda jõu momendile telje suhtes kaks definitsiooni.
x x= , seejuures y y= kui 0, siis on üks lahend; kui =0 ja xy0, siis pole lahendeid; kui =0 ja x=y=0, siis on lahendeid lõputult. 2) Kolmerealine determinant Kolmerealise determinandi võib esitada tabelina, milles on 3 rida ja 3 veergu ning 9 elementi. Kolmerealise determinandi väärtust arvutatakse Sarrusi meetodi abil: a1 b1 C1 a2 b2 C2 = a1b2C3 + a2b3C1 + a3b1C 2 - a3b2C1 - a2b1C3 - a1b3C 2 a3 b3 C3 16 1 2 3
L0=r x mv 67. Kuhu on suunatud antud tsentri O suhtes võetud punktmassi liikumishulga momendi vektor? Milline on selle moodul? Vektor Lo lähtub vaadeldavast tsentrist 0 ja on alati risti r ja mv vektoritest moodustuva tasapinnaga,suunatud kruvireeglijärgi, kui pöörata r vektorit mv suunas. Moodul Lo=r*mv*sin( lambda)=mv*d, kus d on tsentrist liikumise sihile tõmmatud ristlõigu pikkus 68. Kirjutada punktmassi liikumishulga moment tsentri O suhtes kolmerealise determinandi abil. L0=[i j k; x y z; mx' my'mz'], kus r=[i j k] L0=iL0x+jL0y+kL0z 69. Mida nimetatakse punktmassi liikumishulga momendiks telje suhtes? Valem. masspunkti liikumishulga moment telje suhtes defineeritakse analoogiliselt jõu momendiga telje suhtes. Masspunkti liikumishulga momendiks telje suhtes nimetatakse skalaarset suurust, mis on võrdne selle teljega ristuval tasapinnal võetud liikumishulga projektsiooni mooduli ja õla korrutist, võetuna vastava märgiga
näha. 44. Kuidas leida jõu F momendi moodulit punkti O suhtes? Jõu F momendi moodul võrdub jõu mooduli ja õla korrutisega. 45. Millistel juhtumitel on jõu F moment punkti O suhtes võrdne nulliga? 1. Kui jõu mõjusirge läbib punkti O ehk õlg on null. 2. Kui jõud on null 3. Kui jõuvektor on paralleelne kaugusvektoriga. 46. Kirjutada jõu F moment punkti O suhtes kolmerealise determinandi abil. i j k M0 = x y z Fx Fy Fz 5 47.Defineerida jõu moment telje suhtes. Kirjutada ka valem. Jõu momendiks telje suhtes nimetatakse selle telje mistahes punkti suhtes võetud momendi projektsiooni sellel teljel. M z ( F ) = Fxy d 48
tabelina, milles on kaks rida ja kaks veergu a b a·d c·b c d Näited: 3 5 3·7 4·5 21 20 1 4 7 2 5 (–2)·(– 7) 4·5 14 20 6 4 7 Avaldist kujul a1b2c3 + c1a2b3 + b1c2a3 – c1b2a3 – a2c3b1 – b3a1c2 nimetatakse kolmerealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kolm rida ja kolm veergu a1 b1 c1 a2 b2 c2 a3 b3 c3 Kolmerealise determinandi arvutamiseks kasutatakse n.n. Sarruse reeglit, kuid võib kasutada ka lihtsamat skeemi, kus determinandi järele kirjutatakse täiendavalt juurde kaks esimest veergu ning arvutatakse nagu skeemilt näha: a b c a b a b c a b d e f d e d e f d e g h k g h g h k g h Punaste noolte suunas võetud korrutised jäetakse sama märgiga nagu nad on ja siniste noolte suunas võetud korrutiste märgid muudetakse vastupidisteks