vaseskaoks. 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)? Magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena eralduvat energiat nim. rauaskaoks. 3. Mis on ventilatsioonikadu? Masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest tingitud kadu. 4. Mis on hõõrdekadu? Kadu mis tekib hõõrdest laagrites. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet. =P2/P1 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? Staatorimähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte
nelja- ning kolmejuhtmelises võrgus. Kõik tulemused vastavad teoreetilistele alustele. Mõõtmistes võib olla väikseid vigu, mis tulevad silma ebatäpsusest ja ümardamisest. Kontrollküsimused 1. Milline on meie vabariigi madalpingevõrgu juhtmete arv ning kuidas neid juhtmeid nimetatakse ja tähistatakse? Meie vabariigis on madalpingevõrgu juhtmete arvuks 4. Need on: kolm liinijuhet ja üks maandatud neutraaljuhe. 2. Milliseid pingeid eristatakse kolmefaasilises neljajuhtmelises võrgus ja millised arvulised väärtused neil on? Eristatakse pinget liinijuhtmete vahel e. liinipinget (väärtusega 400V) ja pinget liini- ja neutraaljuhtme vahel e. faasipinget (väärtusega 230 V). 3. Missugune tähtsus on võrgus neutraaljuhtmel? Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. 4
A,B,C) ning Kirchhoffi esimene seaduse põhjal on hargnemispunkti suunduvate voolude summa võrdne hargnemispunkist väljuvate voolude summaga. Tähtühenduse puhul pole aga punktid A, B, C hargnemispunktid ning liini- ja faasivoolud on võrdsed. I l = I f r r r I A = I AB - I CA r r r I B = I BC - I AB valemid kolmnurkühenduse puhul r r r I C = I CA - I BC 21. Milleks on kolmefaasilises süsteemis vajalik neutraaljuht? Neutraaljuht on kolmefaasilises süsteemis vajalik seepärast, et ta tasakaalustab mittesümmeetriat. Tarviti on sümmeetriline kui tema kõik kolm faasi on täpselt ühesuguselt koormatud. Selleks et tarbijat muuta sümmeetriliseks üritab neutraaljuht muuta faaside takistusi võrdseks. Selleks ühendatakse tarbijaga kondensaator, et kompenseerida reaktiivtakistust (tekitab mahtuvusliku takistuse, mis lahutatakse induktiivsest takistusest) 22. Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse
Tähtühenduses on faasivoolud võrdsed vastavate liinovooludega. 22)Millised eelised on kolmefaasilisel süsteemil ühefaasilise ees? Kolmefaasilise süsteemi olulisemateks eelisteks ühefaasilise ees on ökonoomsem elektrienergia ülekanne ja võimalus saada pöördmagnetvälja. 23)Millise segadusega ja millisete suurusega pingeid kasutatakse Eestis? Eestis 110…330 kV,( kusjuures sellesse kuuluvad ka 35 kV merekaabelliinid mandri ja Saaremaa vahel). Sagedusega 50 Hz. 24)Miks kasutatakse kolmefaasilises elektrivarustuse süsteemis kõrgepinget? Kõrge pinge juures on vool väiksem( võimsus võrdeline pinge ja voolu korrutisega) ning väiksem on ka energiakadu ülekandeliinis.
magnetsüdamiku materjali hüstereesisilmuse pindala ja mida suurem on ümbermagneetimise sagedus. 3. Mis on ventilatsioonikadu? Kadu masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest 4. Mis on hõõrdekadu? Kadu, mis tekib laagriosade hõõrdest. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasutegur näitab kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet =P2/P1 P2- Kasulik võimsus P1- Tarbitav võimsus 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? On staatorimähistes loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte
magnetsüdamiku materjali hüstereesisilmuse pindala ja mida suurem on ümbermagneetimise sagedus. 3. Mis on ventilatsioonikadu? Kadu masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest 4. Mis on hõõrdekadu? Kadu, mis tekib laagriosade hõõrdest. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasutegur näitab kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet =P2/P1 P2- Kasulik võimsus P1- Tarbitav võimsus 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? On staatorimähistes loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte
nädalane paus. · Pausi ajal toimub menstruatsioon. · Võimalik mestruatsiooni edasilükkamine pärast ühe karbi lõpetamist, alustada kohe uuega. · Monofaasilised pillid sisaldavad östrogeeni 0,015 mg; 0,02 mg; 0,03 mg ja 0,035 mg ning mitmefaasilised pillid 0,03 mg ja 0,04 mg. · Pillid jaotatakse monofaasilisteks ja multifaasilisteks. Esimeste puhul sisaldavad kõik 21 tabletti ühesuguse doosi hormooni, näiteks kolmefaasilises preparaadis aga muutub ühe või mõlema komponendi doos kolmel korral tsükli jooksul. Mitmefaasiliste pillide väljatöötamise ideeks oli vähendada ühe kuu jooksul manustatavat summaarset hormoonide hulka. Sellest tulenev teoreetiline kasu pole aga kinnitust leidnud ning üldiselt aktsepteeritud seisukoht on, et neil eeliseid monofaasiliste pillide ees ei ole. Samas on teatud juhtudel (nt. amenorröa tekkimisel
vektorid? vastassuunaliselt 44. 5.3.10. Kuidas avaldub jadalülituses vooluringi üldpinge osapingete kaudu? Vektoriaalse summana: U=Ur+UL+UC , U=((Ur+UL)2+(UxL-UC)2) 45. 6.3.1. Milline on meie vabariigi madalpingevõrgu juhtmete arv ning kuidas neid juhtmeid nimetatakse ja tähistatakse? Meie vabariigis on madalpingevõrgu juhtmete arvuks 4. Need on: kolm liinijuhet ja üks maandatud neutraaljuhe. 46. 6.3.2. Milliseid pingeid eristatakse kolmefaasilises neljajuhtmelises võrgus ja millised arvulised väärtused neil on? Eristatakse pinget liinijuhtmete vahel e. liinipinget (väärtusega 400V) ja pinget liini- ja neutraaljuhtme vahel e. faasipinget (väärtusega 230 V). 47. 6.3.3. Missugune tähtsus on võrgus neutraaljuhtmel? Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. 48
Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Kolmefaasilist vahelduvvoolusüsteemi kasutatakse elektrijõumasinates ning ülekande- ja jaotusvõrkudes. Sellise süsteemi eeliseks on elektriliinide ja trafode väiksem materjalikulu. Veelgi olulisem on, et kolmefaasilise voolu pöörlev magnetväli võimaldab ehitada töökindlaid ning väga lihtsaid elektrimasinaid. Kolmefaasilises süsteemis on elektromotoorjõudude summa igal ajahetkel null, see asjaolu võimaldab kolme faasi voolu üle kanda vaid kolme juhtme kaudu. Elektrienergia ülekanne: Elektrit toodetakse elektrijaamades, kõrgepingeülekandevõrkude kaudu kantakse üle tarbimispiirkondadesse ning jaotatakse tarbijatele kesk- ja madalpingejaotusvõrkude abil. Elektrijaamades toodetud elektrienergiat ei saa suurtes kogustes salvestada, vaid tuleb kasutada otsekohe peale saamist, seepärast on vaja
puhul aga ühenduspunktidest väljuvad liinijuhtmed, kusjuures seal Ul = Uf. Kolmnurkühenduse puhul saab (kuna ühenduspunktid on hargnemispunktid, sealt väljuvad liinijuhtmed) liini- ja faasivoolud siduda omavahel Kirchhoffi esimese seaduse järgi ning kui kõik faasivoolud on võrdsed ja võrdse faasinihkega, siis on võrdsed ka liinivoolud ning arvuliselt avaldub kujul Il = 3 If 21. Milleks on kolmefaasilises süsteemis vajalik neutraaljuht? Kui neutraalpunkt on ühendatud neutraaljuhtmega, siis on tegemist maandamata süsteemiga. Kui neutraalpunkt ei ole ühendatud neutraaljuhtmega, on tegemist maandatud süsteemiga (neutraalpunkt on nullpunkt). Seega neutraaljuht kolmefaasilises süsteemis on vajalik pinge maandamiseks. 22. Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse? Energiakaod tekivad põhjustatuna takistitest
samuti rakendamist võimsuse mõõtmisel alalisvooluahelais. Kui vattmeetri ühe mähise otsad ümber vahetada, muutub pöördemomendi suund. Õige ühendamise tagamiseks on kõigil vattmeetreil üks voolu- ja üks pingemähise klemm märgitud tärniga. Need on nn generaatoriklemmid. Mõõtmistel viimased tavaliselt ühendatakse omavahel. Õigesti ühendatud vattmeetri mähistes on voolud suunatud generaatoriklemmidelt mittegeneraatoriklemmidele. Võimsuse mõõtmisel kolmefaasilises ahelas kasutatakse mitmeid võtteid. Kui tegemist on sümmeetrilise koormusega, piisab aktiivvõimsuse P mõõtmiseks ühest vattmeetrist. Kolmnurklülituse korral tuleb luua tehisnullpunkt. Selleks vajalike lisatakistite r takistus valitakse võrdne vattmeetri pingemähise takistusega. Üldine ahelas tarbitav aktiivvõimsus P=3PPW , kus PPW on vattmeetrilt loetud ühe faasi aktiivvõimsus. Mittesümmeetrilise koormuse korral võib võimsust mõõta kolme vattmeetri abil.
6.2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.3. Lühisvoolu aperioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.4. Lühisvoolu Joule'i integraali lihtsustatud arvutus 6.2.2.5. Aparaatide termilise taluvuse kontroll 6.3. Lühisvoolu elektrodünaamiline toime 6.3.1. Elektrodünaamilised jõud voolujuhtivate osade vahel 6.3.2. Elektrodünaamilised jõud kolmefaasilises voolujuhtide süsteemis 6.3.3. Lattide elektrodünaamilise taluvuse kontroll 6.3.4. Isolaatorite elektrodünaamilise taluvuse kontroll 7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine 7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3
spektraaljaotusega. 1. Mis on faas? 2. Mis on faasidiagramm? 3. Mis iseloomustab faasi? 4. Defineeri Gibbsi faaside reegel 5. Mis on süsteemi vabadusastmete arv? 6. Analüüsi puhta aine faasidiagrammi? 7. Mittu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? 8. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv ühefaasilises alas? 9. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas? 10. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kolmefaasilises alas? 11. Defineeri lahus 12. Defineeri segu 13. Analüüsi piiramatu lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi 14. Analüüsi piiratud lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi 15. Mis on likvidusjoon? 16. Mis on solidusjoon? 17. Kuidas määrata faaside koostist olekudiagrammist? 18. Kas faaside koostis ühefaasilises alas muutub temperatuuriga? 19. Kas faaside koostis kahefaasilises alas muutub temperatuuriga? 20. Kuidas leida olekudiagrammist faaside suhtelist hulka? 21
liigub paigalseisva juhtme suhtes. 3)juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid tugevneb või nõrgeneb magnetvoog. NB: PAREMAKÄEJUHIS- kõrvalesirutatud pöial näitab juhtme liikumise suunda, sõrmed näitavad induktsioonivoolu suunda. Lenzi juhis- on rakendatav kõigil induktsioonijuhtidel: induktsioonvool on alati niisuguse suunaga, et ta oma magnetvälja abil püüab takistada teda tekitanud magnetvoo muutumist. 3. Nulljuhtme katkemine kolmefaasilises süsteemis Neutraaljuhtmesse ei tohi paigaldada kaitsmeid, lüliteid ega muid seadmeid, mis võimaldaks või põhjustaks katkestust neutraaljuhtmes. Kui süsteemis neutraaljuhti pole loob faasikatkestus sisuliselt ühefaasilise olukorra. ÜLESANNE: I1=200A I2=4A t=3s t2=? Q1=3 * 200A=600A t2=Q/S 600/4=150s= 2,5 min 6.1 Ohmi seadus vooluringi osa kohta Vooluringi all mõistetakse mingit tarvitit, mida sümboliseerib reostaat R. Kui jätta R
2.2.1. Joule'i integraali definitsioon 6.2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.3. Lühisvoolu aperioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.4. Lühisvoolu Joule'i integraali lihtsustatud arvutus 6.2.2.5. Aparaatide termilise taluvuse kontroll 6.3. Lühisvoolu elektrodünaamiline toime 6.3.1. Elektrodünaamilised jõud voolujuhtivate osade vahel 6.3.2. Elektrodünaamilised jõud kolmefaasilises voolujuhtide süsteemis 6.3.3. Lattide elektrodünaamilise taluvuse kontroll 6.3.4. Isolaatorite elektrodünaamilise taluvuse kontroll TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iv Rein Oidram _____________________________________________________________________ 7. Lühisvoolu piiramine 7.1
3 ja 4 on sarnased: Kõik olekud valentstsoonis on täidetud, puudub kattumine juhtivustsooniga, valents ja juhtivsoon on realdatud keelatud tsooniga. Erinevus: 3 ja 4 vahel seisneb keelutsooni laiuses. 10.Mis on materjali valguse murdumisnäitaja? Materjali murdumisnäitaja n on valguse suhteline levimiskiirus mingis keskkonnas. Avaldub kujul n=c/v, c-valguse kiirus vaakumis, v-valguse kiirus antud keskkonnas. 11.Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kolmefaasilises alas? 12.Analüüsige piiratud lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi. 13 1.Mis on komposiidid? Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või rohkemast materjalisttäiteaine(te)st ja maatriksist e. Põhiainest. 2.Millistest osakestest koosneb aatom? Aatom koosneb kolmest erinevat tüüpi sub-aatomosakesest: prootonist, neutronist ja elektronist. 3.Millised on elektronegatiivsed elemendid? Kõik elektroniegatiivsed elemendid on oma loomuselt mittemetallid. Nad võivad
3 Ja 4 On sarnased: kõik olekud valentstsoonis on täidetud, puudub kattumine juhtivustsooniga, valents ja juhtivsoon on eraldatud keelatud tsooniga. Erinevus: 3 ja 4 vahel seisneb keelutsooni laiuses. 10. Mis on materjali valguse murdumisnäitaja? Materjali murdumisnäitaja n on valguse suhteline levimiskiirus mingis keskkonnas. Avaldub kujul n=c/v, c- valguse kiirus vaakumis, v -- valguse kiirus antud keskkonnas. 11. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kolmefaasilises alas? v= 3-f(faaside arv) 3-faasiline v=0 12. Analüüsige piiratud lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi. Piiratud- kui ühe komponendi aatomid või molekulid on märksa väiksemad lahusti vastavatest osakesetest ja nad paigutuvad teise komponendi võre sõlmpunktide vahelistesse tühikutesse. 13 pilet 1. Mis on komposiidid? Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või rohkemast materjalist: täiteaine(te)st ja maatriksist e. Põhiainest. 2. Millistest osakestest koosneb aatom
Eriti halva toimega süsteemile võivad olla võimsad ühefaasilised alaldid, mille tarbitav vool on mitte sinuseline. Seega võib taoline alaldi muutuda harmooniliste allikaks, mis tekitavad elektrivõrgus häireid. Nimetatud põhjustel ei kasutata ühefaasilisi alaldeid, kui alaldi väljundis tarbitav võimsus on suurem kui 1 Kw (see piir ei pruugi olla range). Nii nagu ühefaasilised alaldid nii ka kolme faasilised alaldid võivad olla pool periood ja täis periood lülituses. Kolmefaasilises poolperiood alaldis jaguneb vool kolmefaasi ja ja dioodi vahel selliselt et korraga juhib vaib see diood mille faasipinge on antud hetkel 0 suhtes kõige positiivsem, kuna antud ajahetkel avaneb just see diood, mille anood on teiste dioodidega kõige positiivsem. Nii näiteks on ajavahemikul t1-t2 kõige positiivsem faas-A ja seetõttu juhib ajavahemikul sellefaasiga ühendatud diood VD1. ajahetkel t2 saab kõige positiivsemaks faas B ja nüüd hakkab juhtima VD2. Ajavahemikul t3-t4 VD3 jne
lk - kaabelliini pikkus c - huliini mahtuvusliku lbitavuse keskmine koefitsient l - huliini pikkus Maahenduskohas tekib vool Im. Im = 3 Im. Kui Z lheneb lpmatusele, siis nimetatakse sellist vrku isoleeritud neutraaliga vrguks. Sellises vrgus tekib maahenduskohas vaid mahtuvuslik vool ja see maahendus ei mjuta faasidevahelist pinget ega treiimi. Odavneb vrgu hind, sest pole vaja maandusjuhet. Isoleeritud neutraali kasutatakse: 1. Kolmefaasilises vrgus pingetel 6...35kV, kus lhisvoolud maasse ei leta lubatud suurusi. Kui lhisvoolud letavad lubatud suurusi, hendatakse vrgu neutraali reaktor, mis suurendab Z. 2. Kolmefaasilised kolmejuhtmelised vrgud kuni 1kV, niteks 3*220V. 3. Kahejuhtmelised alalisvooluvrgud. 4. Kik madalpingevrgud, kus on inimeste kaitseks vaja ette nha kaitsemeetmed. Kui vrgu neutraali on hendatud suure impedansiga element ( 0 < Z < ), nimetatakse
mõningatel juhtudel nimetatakse neid ka staatilisteks arvestiteks. Ühe digitaalse energiaarvesti näitena võib esitada Eesti Põllumajandusülikooli põllumajandusenergeetika instituudis välja töötatud teisaldatavat mikrokontrollerit võimsuse ja elektrienergia tarbimise mõõtmiseks ning registreerimiseks [50, 51]. Seadme voolu primaarmuunduriteks on standardsed voolutangid, seetõttu saab mõõturit paigaldada tarbija vooluringi katkestamata. Seade on kasutatav nii ühe- kui ka kolmefaasilises võrgus. Mõõtmise esimesel etapil määratakse kindlaks faasipinge poolperioodi täpne pikkus. Selleks fikseeritakse komparaatori abil siinuselise (üldjuhul harmoonilise) 29 signaali poolt nullväärtuse ületamise hetked. Järgmisel etapil mõõdetakse faasi pinge ja voolu hetkväärtused pinge ühe poolperioodi jooksul mitu korda.
rootorid 0,3 0,5 mm paksusest elektrotehnilisest lehtterasest? 12.Mida nimetatakse vaseskaoks? Millest selline nimetus? 13.Mida nimetatakse rauaskaoks? Millest rauaskao suurus oleneb? 14.Mis on ventilatsioonikadu? Mis on hõõrdekadu? 15.Mida nimetatakse elektrimasina kasuteguriks? 16.Kuidas kasutegurit tähistatakse? 17.Kui suur on elektrimasinate kasutegur? 18.Millest sõltub elektrimasina kasutegur? 64. Asünkroonmootor 1. Mis tekitab kolmefaasilises asünkroonmootoris pöörleva magnetvälja? 2. Asünkroonmootor, ehitus, tööpõhimõte, kus kasutatakse? 3. Asünkroonmootorite liigitamine. 4. Kui suur on asünkroonmootori käivitusvool võrreldes nimivooluga? 5. Millest sõltub asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus? 6. Millest sõltub magnetvälja pöörlemiskiirus? 7. Kuidas saab muuta asünkroonmootori rootori põõrlemise kiirust? 8. Mida nimetatakse libistuseks? 9. Mida tähendab, mootor töötab mittesünkroonselt ehk
IF = IL 3 P = 0, 25 U R = 3 U 2max f p = 150 Hz K a = 1,17 Kolmefaasilist poolperioodalaldit kasutatakse siis kui väljundvõimsused ei ole väga suured (mõni kW), kuna voolu tarbimine toimub ühel pooleperoodil ja see tekitab võrku harmoonilisi ja häireid. Kolmefaasilises sildlülituses on kolm faasi ja kuus dioodi, ning alaldatavaks pingeks linipinge. Tarbijaga jääb järjestiku kaks dioodi ja vool läbi tarbija tekib nende faaside vahel, mille pinge on antud hetkel kõige positiivsem ja kõige negatiivsem. Nii on ajahetkel t1 kõige positiivsem a ja kõige negatiisem e. Seetõttu kulgeb vool a faasist läbi dioodi VD2, läbi tarbija, läbi dioodi VD3 nullile. Ajahtekel t2 on kõige positiivsem b baas ja kõige negeatiivsem c
alaldid, mille tarbitav vool on mitte siinuseline. Seega võib taoline alaldi muutuda harmooniliste allikaks. Mis tekitavad elektrivõrgus häireid. Joonis 5.2.1 Nimetatud põhjustel ei kasutata ühefaasilisi alaldeid kui alaldi väljundis tarbitav võimsus on suurem kui 1Kw (see piir olla range). Nii nagu ühefaasilised alaldid nii ka kolme faasilised alaldid võivad olla nii poolperiood kui ka täisperiood lülituses. Joonis 5.2.2 Kolmefaasilises poolperiood alaldis jaguneb vool kolmefaasi ja dioodi vahel selliselt, et korraga juhib ainult see diood mille faasipinge on antud hetkel 0 suhtes kõige positiivsem. Kuna antud ajahetkel avaneb just see diood mille anood teiste dioodidega võrreldes kõige positiivsem. Nii näiteks ajavahemikul t1 kuni t2 kõige positiivsem faas A ja see tõttu juhib sellel ajavahemikul selle faasiga ühendatud VD1. Ajahetkel t2 saab kõige positiivsemaks faas B ja nüüd hakkab juhtima VD2 ajavahemikul t3-t4
3, f. Aktiiv- induktiivkoormuse puhul juhib diood või türistor voolu ka pärast seda, kui pinge on muutnud märki. Eelmainitud põhjusel ei sulgu türistor nullpingel hetkeliselt, vaid jääb avatuks. Türistori tüürnurga reguleerimisega on võimalik muuta pinge negatiivseks ja niimoodi saadakse jällegi kahekvadrandiline muundur. Tavaliselt kasutatava kuuepulsilise, eelneva alaldi analoogi elektriline skeem on näidatud joonisel 1.2, f. Selles kolmefaasilises sildalaldis (B6) kasutatakse kuut dioodi või türistori. Türistoride VS4, VS5 ja VS6 anoodid on ühendatud kokku ühispunkti, katoodid VS1, VS2 ja VS3 aga teise punkti. Koormus ühendatakse nende punktide vahele. Järelikult kaks türistori juhivad voolu positiivse pinge korral, kusjuures teised kaks on vastupingestatud. Sama toimub ka negatiivse pinge korral - kaks türistori juhivad negatiivse pinge korral ning teised kaks grupist on vastupingestatud
alalidi asemel kolmefaasilist. Kolmefaasilistel alalditel on kaks olulist eelist: 1. Koormus jaguneb ühtlaselt faaside vahel ja ei teki ebasümeetrilist koormust mis on energia süsteemi seisukohalt mitte soovitav. 2. Kolmefaasilise väljundpinge alaldi pulsatsioon on väiksem ja suurema sagedusega, mis tõttu muutuvad lihtsamaks silufiltrid. Kasutatakse kaht erinevat kolmefaasilist alalidi lülitust. 1) Poolperioodalalidi Kolmefaasilises poolperiood alaldis on iga faasiga ühendatud üks diood, nimetatud dioodid hakkavad juhtima voolu kordamööda ajavahemikel mil antud faas nulli suhtes kõige positiivsem, nii juhib ajavahemikul T1>T2 diood VD1, ajavahemikul T2>T3 VD2, ajavahemikul T3>T4 VD3. Sellise töö korral kujuneb dioodi vool 1/3 perioodi vältel on . mõjuv vastupinge on Ur = 3U2max ja pulsatsiooni tegur p=0,25 sagedus fp = 150 Hz, alaldustegur Ka = 1,17
94% (kaalu%) ammooniumnitraati 6% kütteõli või petrooliga. Petrool hoiab ära õhuniiskuse neeldumise. Ka ANFO vajab õhkulendamiseks kõvat löök-lainet. 3.3.4. T.N.T. T.N.T. ehk trotüül on arvatavasti teine vanimtuntud kõrgklassi lõhkeaine. Dünamiit oli muidugi esimene, ka tuntakse teda kõige laiemalt, kuna ta oli populaarne juba tummfilmide ajastul. Enimtuntuna on ta ka kõigi teiste lõhkeainete valmistamise eeskujuks. Tööstuses valmistatakse T.N.T.-d kolmefaasilises nitreerimisprot-sessis, mis peab tagama lämmastik- ja väävelhappe konserveerimise nende kasutamisel lõpp produkti saami-seks. Terrorist rakendab arvatavasti tunduvalt ökonoomsemat ühefaasilist meetodit. See seisneb tolueeni töötlemises väga kange (aurava) väävelhappega. Seejärel töödeldakse tolueensulfaati väga kange (aurava) lämmastikhappe jäävannis. Segule lisatakse külma vett ja see filtreeritakse. 3.3.5. KAALIUMKLORAAT.
Kolmefaasilise süsteemi korral eristatakse liinipinget ja faasipinget, liinivoolu ja faasivoolu. Liinipinge on pinge kahe erineva faasi vahel, faasipinge on pinge faasi ja nullpunkti vahel (tähtühenduse korral). Liinivool on vastavalt vool kahe faasi vahel ning faasivool on vool faasi ja nullpunkti vahel (tähtühenduse korral). 19 Ühefaasilisi tarviteid võib kolmefaasilises süsteemis ühendada kahe faasi vahele, või faasi ja nulljuhtme vahele. Seadme ühendamisel faasi ja nulljuhtme vahele rakendub tema klemmidele pinge 230 V (230 V elektrivõrgus), kuid kahe faasi vahele ühendamisel rakendub tema klemmidele pinge 400 V (230 V elektrivõrgus). Seda asjaolu tuleb silmas pidada seadmete võrku ühendamisel. 3.7. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks. Elektrienergiat saab väga hõlpsasti muundada mehaaniliseks energiaks, soojuseks ja valguseks
kuumeneda. Sellest puudusest saab üle, kui kasutada spetsiaalset võtet asünkroon- mootori kaitsmiseks kahefaasilise töö eest. Selleks lülitatakse mootori lülitusskeemi faasi katkemise relee KA (joonis 1.19). Joonis 1.19 Faasi katkemise relee KA mähis lülitatakse mootori staatorimähise neutraalpunkti ja neutraaljuhtme vahele. Kui mootor töötab sümmeetrilises kolmefaasilises talitluses on pinge relee mähisel võrdne nulliga ning tema kontakt mootori liinikontaktori KM mähise ahelas suletud. Kui aga üks faasidest katkeb, tekib mootori staatorimähise neutraalpunkti ja neutraaljuhtme vahele relee rakendumiseks vajalik pinge, ta rakendub ning katkestab oma avaneva kontaktiga kontaktori mähise toiteahela ning mootor lülitub välja. Elektrimootori ülekoormuskaitse väldib tema ülekuumenemise kestevtalitluses töötamisel
annaabi.ee 
