1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas
1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas
1-100nm. · Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. · Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused · Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. · Kolloidlahused on läbipaistvad. · Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. · Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. · Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt · Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas
Polaarsuse järgi jagatakse vedelikud: polaarsed (vesi) ja mittepolaarsed (vedelad süsivesinikud: õlid). Sarnane lahustub sarnases: mittepolaarne mittepolaarses ja polaarne polaarses. Emulsioonid: *vesi õlis *õli vees Et teada saada, kummaga on tegu, siis lakse üks emulsioonitilk kas vette või õlli. Kui emulsioonitilk ühineb veega, siis on tegemist veega õlis. Kolloidosakeste arv lahuses kontsentratsiooni järgi: * Lahjendatud- kolloidosakesi alla 0,1% ruumalast. Dispersiooni aste- kui aste on suur, siis osakesed hästi väikesed ja liikuvad, koagulatsioonivõimalused suured, stabiliseerimiseks vaja lisada stabiliseerijaid. *70% on kolloidosakesi kontsentreeritud osakesed suht suured *kõrgkontsentreeritud- üle 74% kolloidosakesed. Emugulaatorid emulsioonide stabilisaatorid. On pindaktiivsed ained üldiselt. Pindaktiivne osake on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa esindatud. Hüdrofiilne osake
Kolloidlahuses osakesed koaguleeruvad ja sadenevad Kolloidlahused on püsivamad kui emulsioonid ja suspensioonid 12.02.2006 16 Kokkuvõte pihussüsteemide ehk pihuste kohta Pihustunud osakeste suurus on erinev ja kasvab järgmises suunas: ioonid, molekulid kolloidosakesed osa- kesed emulsioonis, suspensioonis, aerosoolis Selles järjestuses suureneb ka süsteemide ebapüsivus Lahustunud aine molekule, ioone ja kolloidosakesi filtrimise teel eraldada ei saa, suspensiooniosakesed jäävad filterpaberisse kinni 12.02.2006 17 12.02.2006 18 12.02.2006 19
ENDOTERMILINE soojus neeldub (lõhkumiseks on vaja energiat). KÜLLASTUNUD AINE lahus, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. KÜLLASTUMATA LAHUS lahus, milles antud temperatuuril veel sama ainet lahustub. KRISTALLHÜDRAAT aine, mis tekib, kui sool kristallub lahuses koos kristallveega; kristallilises olekus hüdraat. KOLLOIDLAHUS (ühelt poolt tõeliste lahuste ning teiselt poolt emulsioonide, suspensioonide ja aerosoolide vahel); kolloidosakesi sisaldav lahus, nad on molekulide kogum mõõtmetega 10-5-10- 7 . EMULSIOON tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel. SUSPENSIOON tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustavasse vedelikku. AEROSOOL tekib tahke aine või vedeliku pihustamisel gaasi. VAHT dispersne keskkond, kus gaasi on pihustatud vedelikku või tahkesse ainesse. VEE KAREDUS põhjustavad Ca ja Mg-ioonid.
Selliseid süsteeme nimetatakse soolideks. 2. Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas. 2. Kolloidosakesi stabiliseerivate ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas. Need pidurdavad näiteks kolloidosakeste kasvu. Meetodid kolloidsüsteemide valmistamiseks määrab ära kolloidsüsteemide vahepealne asend molekulaardispersete ja jämedispersete süsteemide vahel. Kondenseerimismeetodid. Selle eesmärgiks on väiksemate osakeste liitmine suuremateks agregaatideks. Kondenseerumine toimub isevooluliselt, kuna kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos
suured basseinid, sissevoolu puhul on mehaaniline takistus ees, et ei lööks settinud osakesi laiali. d) Hüdrotsüklonid: vesi pannakse kiirelt spiraalselt liikuma, kus setted surutakse vastu seina (tsentrifugaaljõud), kust nad langevad põhja. Koagulatsioon · Väikesed osakesed ühinevad suuremateks · Lisatakse veele alumiiniumi, raua soolasid · Vees lahustudes füdrolüüsuvad, mood kolloidosakesi · Kolloidosakesed omavad positiivset laengut -> ühinevad vees leiduvate negatiivse laenguga osakestega -> tekkivad suurehelbelised agregaadid, settivad kiiresti. · Flokulantide, pikad lineaarse ahelaga polümeersed ühendid, lisamine soodustab protsessi. Flotatsioon · Põhineb osakeste erineval märgumisel · Puhudes läbi vee väiksi õhu mullikesi, tõusevad mittemärguvad osakesed koos mullidega pinnale vahukihti, sealt eemaldatekase vahuga
8. Mulla struktuurisus- kujunemine, jaotamine, tähtsus. Mulla struktuursuse alla mõistetakse mulla omadust pudeneda erineva suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks . Jaotatus (vt. õpik lk 166 Sergei Zahharovi tabel. ) Selle järgi jaotatakse Kuubitaoline ,Prismataoline, Plaaditaoline Kuju järgi (Soil Surve Manual ) Teraline, Pankjas, Tulpjas, Primaatiline, Plaatjas Struktuursuse kujunemiseks peab mullas olema piisavalt savi ja kolloidosakesi. Seega on mulla struktuursuse kujunemine esmaseks eelduseks liivsavi või savilõimise olemasolu .Teiseks peab mullas olema piisav hulk kahe ja kolmevalentseid katioone, et toimuks soolide koagulatsioon. Kolmandaks on mulla huumus. Kui üks neist kolmest on täitmata ei pruugi mulla struktuursust tekkida. Tähtsus Struktuurse mulla veemahtuvus on suurem kui struktuuritul mullal st üksikteralisel mullal. Suuremast veehoiuvõimest tingituna on taimed struktuurses mullas paremini veega
Kolloidsüsteemide saamismeetodid jagatakse kahte rühma: a) kondenseerimismeetod – väiksemate osade liitmine suuremateks b) dispergeerimismeetod – suuremate osade pihustamine väiksemaks Pihussüsteemid on sellised süsteemid, kus ühed osakesed on teise pihustunud, kahe või enamfaasiline süsteem. Faasidevaheline piirpind – pind kahe faasi vahel. 44. Kolloidlahused. Kolloidlahused on lahused, kus kolloidosakesed on pihustunud lahustissse, kolloidosakesi ei näe silmaga ega mikroskoobis, samas on nad aga palju suuremad kui tavalised molekulid. 45. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted). Kolloidosakesed toiduainetes on homogeniseeritud. 46. Emulsioonid,nende stabiliseerimine, emulgaatorid Emulgaator – pindaktiivne aine, mis aitab kahel ainel seguneda ja homogeniseeruda. Emulsioon – dispersne süsteem, milles vedel aine on pihustunud vedelasse ainesse.
tekkinud mullatekkeprotsessi käigus, neid nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks ja neist koosnevat vertikaalristläbilõiget mullast me nimetame mullaprofiiliks. Mulla profiil koosneb väliste tunnuste poolest üksteisest eristatavatest geneetilistest horisontidest. Mulla morfoloogilised tunnused: 1) Värvus 2) Lasuvustihedus 3) Mulla happelisus 4) Mulla struktuur Mis on vajalik, et struktuursus tekiks? On vaja et: 1) mullas oleks piisavas koguses kive, savi ja kolloidosakesi 2) mullas oleks piisavalt kahe- ja kolmevalentseid katioone 3) mullas oleks piisavalt huumust Mullaprofiili ehitusest NB! Mulla geneetilisi horisonte tähistatakse kokkoleppeliselt ladina suurte tähtedega, millele lisatakse numbrilisi ja tähelisi indekseid. Metsakõdu O Huumushorisont A Turvase pindmine horisont T Toorhuumuslik horisont AT Väljauhtehorisondid ehk elluviaalsed horisondid E Lessiveerunud horisont EL
1. Tuum 2. Elektriline kaksikkiht tuuma pinnal kaks vastasnimeliselt laetud ioonide kihti. Seesmist kihti nimetatakse elektrilaengut määravaks ioonide kihiks. Selle peal asuvat kihti nimetatakse vastasioonide kihiks, mis jaguneb omakorda seesmiseks liikumatute ioonide kihiks ja väliseks difuusseks kihiks. Ioonide difuusne kiht esineb ainult märjas mullas. Elektrilaengut määravate ioonide kihti koos liikumatute vastasioonide kihiga nimetatakse absorbseks kihiks. Kolloidosakesi, mille tuuma pindmised molekulid dissotsieeruvad happena st. eritavad lahusesse vesinikioone (H+), nimetatakse happelisteks ehk atsidoidseteks kolloidideks. Kolloidosakesi, mille tuuma pindmised molekulid dissotsieeruvad alustena st. eritavad lahusesse hüdroksüülioone (OH-), nimetatakse aluselisteks ehk basoidseteks kolloidideks. Osad elemendid (Fe, Al, Mn jt) dissotsieeruvad kolloidses olekus sõltuvalt keskkonna reaktsioonist kas happena või alusena
2. Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks (ladinakeelne "gelare" külmutama). 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas. 2. Kolloidosakesi stabiliseerivate ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas. Need pidurdavad näiteks kolloidosakeste kasvu liiga suureks. Meetodid kolloidsüsteemide valmistamiseks määrab ära kolloidsüsteemide vahepealne asend molekulaardispersete ja jämedispersete süsteemide vahel. Kasutatakse nii kondenseerimiskui ka dispergeerimis(peenestus)meetodeid. A Kondenseerimismeetodid. Selle eesmärgiks on väiksemate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide) liitmine suuremateks agregaatideks
marja/viljameskist. Sel juhul mahlasse lähevad üle lahustuvad ained (suhkrud, orgaanilised happed), mittelahustuvad ained (valgud, pektiin- ja värvained) jäävad jäätmetesse. Sellel mahlal ei ole naturaalset maitset. Lahustuvate ainete sisaldus selles mahlas on madalam (lahusti arvel). Difusiooni laiali kasutatakse tööstuses. o nende meetodite kombinatsiooni · Mahla selitamine Värskelt pressitud mahl sisaldab suuri ja väikesi heljumeid, rakukesta tükke, kolloidosakesi (pektiin, valk, parkaineid) ja lahustuvaid aineid (suhkrud ja molekulaarühendid). Mahla selitamise põhieesmärgid: o Eelnev selitamine filtreerimise lihtsustamise eesmärgiga o Mahla stabiliseerimine o Organoleptiliste omaduste parandamine Mahla selitamine tähendab mahla puhastamist heljumist ja kolloidosakeste suuremast osast. Mahla selitusmeetodid: o Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine) Nõrutamine
mis tavalise dialüüsi abil pole võimalik. *Elektrodialüüsi teostamisel tuleb jälgida, et see lõpetataks õigel ajal, kuna elektrolüüdi täielikul kõrvaldamisel osakese ioonümbris hävib ja seetõttu võib toimuda koagulatsioon. Ultrafiltreerimine ...filtreerimine läbi väikesepooriliste membraanide. Ultrafiltrid lasevad läbi keskkonna molekule ning madalmolekulaarseid ühendeid, ei lase aga läbi kolloidosakesi ega makromolekule. Filtritena kasutatakse samu membraane, mis dialüüsil. Ultrafiltreerimist ei kasutata mitte üksnes kolloidlahuste puhastamiseks, vaid ka kontsentreerimiseks. Ultrafiltrite väikeste pooride tõttu on protsess väga aeglane. Kiirendaimiseks teostatakse seda rohu all. *Kolloidlahuste puhastamisel kasutatakse ka veel seadeldisi, kus ultrafiltreerimine on kombineeritud elektrolüüsiga. *Sellistes seadeldistes eemalduvad lisandid küllalt kilresti ja efektiivselt.
mis tavalise dialüüsi abil pole võimalik. *Elektrodialüüsi teostamisel tuleb jälgida, et see lõpetataks õigel ajal, kuna elektrolüüdi täielikul kõrvaldamisel osakese ioonümbris hävib ja seetõttu võib toimuda koagulatsioon. Ultrafiltreerimine ...filtreerimine läbi väikesepooriliste membraanide. Ultrafiltrid lasevad läbi keskkonna molekule ning madalmolekulaarseid ühendeid, ei lase aga läbi kolloidosakesi ega makromolekule. Filtritena kasutatakse samu membraane, mis dialüüsil. Ultrafiltreerimist ei kasutata mitte üksnes kolloidlahuste puhastamiseks, vaid ka kontsentreerimiseks. Ultrafiltrite väikeste pooride tõttu on protsess väga aeglane. Kiirendaimiseks teostatakse seda rohu all. *Kolloidlahuste puhastamisel kasutatakse ka veel seadeldisi, kus ultrafiltreerimine on kombineeritud elektrolüüsiga. *Sellistes seadeldistes eemalduvad lisandid küllalt kilresti ja efektiivselt.
kasutatakse "pimeda tausta" elektronmikroskoope (nim. ka ultramikroskoopideeks) , kus saadud kujutisest filtreeritakse välja elektronkiire hajumise tõttu tekkinud taustavalgus. Saadud kujutised tunneb ära täismusta tausta järgi. On olemas ka ultramikroskoope, mis on olemuselt valgusmikroskoobid. Kui tavalises valgusmikroskoobis valgustatakse objekti pealt ja tumenemise järgi määratakse eseme kontuur, siis ultravalgusmikroskoobis valgustatakse objekti kõrvalt. Juhul kui nii uuritakse kolloidosakesi, põhjustab selline valguse suunamine valguse hajumist, mida saab seejärel läbi skoobi näha. Saadud pilt on hägune, kuid hägusus on korrapärane ning seda pilti saab täpsustada, saades nii korraliku pildi kolloidosakesest. Valguse hajumine ja kolloidsüsteemide hägusus Kui valgust kiirata läbi aine, siis osa sellest peegeldub, osa neeldub ja osa läbib selle. Osa neeldunud valgusest omakorda kiirgub allika suunas tagasi
üles ehitatud. Kas ta on üksikteraline (liiv) või on see üles ehitatud struktuuriagregaatidena (sõmerad). Kõige vastupidavamad on teralised, pähkeljad ja tompjad struktuuriagregaadid. Need Agregaadid võivad olla väga erineva suurusega. Agregaatide vahele jääb alati õhk ja agregaatide sees hoitakse vett. Seega on struktuurses mullas alati taimekasvuks oiisavalt ühku ja vett. Et mulda tekiks struktuursus, on vaja, et selles mullas oleks ibe- savi ja kolloidosakesi, et mullas oleks piisavalt huumust ja et mullas oleks piisavalt kahe ja kolmevalentseid katioone. Kirjeldada tuleb ka uusmoodustisi ja ühendeid (söetükid, vihmaussid) ja võõrühendeid (rauakolakad, kiletükid). MULLA FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Need seonduvad eelkõige mullakolloididega, mis on osakesed läbimõõduga 1-199 millimikronit. Need võivad ola orgaanilised, mineraalsed aga ka komplekskolloidid ehk orgaanilis-mineraalsed. Need võivad olla rineva koostisega
annaabi.ee 
