Inimese teadlikkus eraldatusest, taasühinemise võimaluse puudumine, mille annaks armastust - siin ongi häbi allikas. Samal ajal on see ka süütunne ja ängi allikas. Vajadused leida uusi võimalusi eraldatusest pääsemiseks: 1) Orgialikud seisundid - enese põhjustatud transvormis seisundid või saavutatud meelemürkide mõjul. Transiseisundi eksaltatsioonis hajub välismaailm, seega ka eraldustunne. Kõikide orgialaadse kokkukuulumise vormide tunusjooned: 1) Jõulised, vägivaldsed. 2) Haaravad kogu isiksuse - vaimu ja keha. 3) Mõõduvad ja korduvad perioodiliselt. Diktatuuril põhinevad süsteemid kasutavad ähvardusi ja terrorit, et sellist ühtsust saavutada, demokraatlikud maad sisendust ja propagandat. Demokraatlikus ühiskonnas on teisimõtlemine võimalik; totalitaarse süsteemi puhul võib aga loota, et vaid mõned ebatavalised kangelased ja märtrid võivad kuulekusest keelduda.
antromorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi 30. Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). 31. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). 32. Maagiline hüpotees – religioon tuleneb maagilise kontrolli vajadusest, olukorrast, mille kontrolli alla saamiseks kasutatakse maagia abi 33. Totemistlik hüpotees – religioon on kujunenud inimeste kokkukuulumise vajadusest, mõeldi välja hüpoteetilised esivanemad, et põhjendada inimeste kokkukuulumist 34. Preester – religioossete riituste läbiviija, ühiskondlik kõrge positsioon 35. Meediumid – suhtlevad otse vaimude ja teispoolsusega, vahendavad sõnumeid ja ise ei suhtle vaimudega 36. Siirderiitus – sündmused, mis märgivad inimese jõudmist ühest eluetapist teise 37. Simpateetiline maagia – põhineb ideel et vaimu on võimalik mõjutada imiteerimise teel 38
tasakaaluu. Armastuse liigitus: · Vennaarm- ligimese armastus, millele põhinevad teised tunded. · Emaarmastus- kõige omakasupüüdmatu tunne. Ema armastab oma last tema puudustele ja äpardumistele vaatamata. · Isaarmastus- seab tingimusi. Isa armastus tuleb välja teenida. · Erootiline armastus- teiseinimesega täielikult ühtesulamine ja kokkukuulumise iha · Enesearmastus- kes ei armasta iseennast ei suuda armastada ka teisi. · Jumalaarmastus- pakub lootust ja tuge Kuidas tõelisi tundeid ära tunda Andmine- tõelisi tundeid iseloomustab andmisvajadus, soov teistele kinkida, teha ta õnnelikuks Loov energia- tõeline tunne ei võta energiat vaid annab seda Austus- lugupidamine partneri vastu sellisena nagu ta on ei soovi teda muuta
pühendumine , mitte kirg . *täiuslik armastus-kujutab endast kõigi kolme komponentide tasakaalu . ARMASTUSI LIIGITATAKSE JÄRGNEVALT :*vennaarm-ligimesearmastus, millel põhinevad teised armastused . *emaarmastus-on lapse elu ja vajaduste tingimusteta jaatus. Emaarmastust peetakse kõige omakasupüüdmatuks tundeks . * isaarmastus-seab aga tingimusi. isa armastab last sp , et laps täidab tema lootusi , sarnaneb temaga . *erootiline armastus-teise inimese täieliku ühtesulamise ja kokkukuulumise iha. Iseloomustab piiratus . *enesearmastus-kes ei armasta ennast , ei suuda armastada ka teisi . *jumalaarmastus-pakub lootust ja tuge . 1.andmine(saamine)-tõelist tunnet iseloomustab andmisvajadus, soov teisele kinkida , teha ta õnnelikuks . 2.loov energia-tõeline tunne ei võta energiat, vaid annab seda .3.austus- lugupidamine oma partneri vastu sellisena nagu ta on (ei ürita teda muuta) . 4.vastutus-arvestatakse teise , aga ka enda vajadusi, ei
selliseks, nagu ta tegelikult on. Kui üks inimene teist armastab, siis näeb ta teda sellisena, nagu ta on, mitte sellisena, nagu teine inimene teda kasutusobjektina vajab. Inimesest on võimatu lugu pidada ilma teda teadmata-tundmata. Ligimesega ühekssaamise põhivajadus on tunda tema saladusi. Armastus on aktiivne tungimine teise inimesse, mille käigus teadasaamiseiha kokkukuulumises vaigistust leiab. Kindlapiiriline bioloogiline vajadus on meheliku ja naiseliku olemuse kokkukuulumise iha. Sooline polarisatsioon viib inimese oma erilisel moel ühendust otsima vastassugupoolega. Mehe-naise polaarsuse probleem viib üksikasjalisemale arutlusele armastuse ja seksi teemadel. Suguiha on armastuse ja ühenduse vajaduse üks avaldusi. Tegelikult ei väljenda erootilist veetlust mitte mingil juhul ainult seksuaalne veetlus. Mehelikkus ja naiselikkus on olemas niihästi iseloomus kui ka sugufunktsioonis. Mehelikku iseloomu võib määratleda kui
meil ei ole Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali jne. Seal on kultuur midagi, mis kasvab eraannetajate ja metseenide toel ning kasvab hästi, ega midagi pole halvasti raha ja inimesi on ju palju. Aga Eestis on nii klimaatiliselt kui geopoliitiliselt olukord erinev meil on pikad talved, pool aastat pimedust ja külmust, mis tähendab seda, et meie meelelaad on hoopis midagi erinevat kui paljudes teistes kohtades. Näiteks on meil seetõttu kokkuhoidmise ja kokkukuulumise vajadus hoopis suurem, kui sojades maades jne. Samuti, näiteks rist Eesti kultuuri kujundina omab ka hoopis laiemat tähendust palju sügavam ja refleksiivse kui ta tegelikult on ordumärgina: Eesti on pidevalt olnud ristteedel... põhi-lõuna, ida-lääs... Eesti on ju ,,väraval" nii religioonide kui kliima 2/5 Koostas: Meris Tammik (meristammik@gmail
Me ei kaasasündinud biol mehhanismidega töödeldud oska mõelda oma eeldustele. meeleline info väliskeskkonna kohta. I (Meelepõhine) Tegevuses ülemeelelisele teadmisele põhinev 1. Assotsieerunud tunnused: psüühiliselt seostuvad käitumise organisatsioon. meelelised tunnused vastavuses samade tunnuste II. 8. Süsteemne mõtlemine (tõelised mõisted): seostumisega keskkonnas. Tunnuste kokkukuulumise Psüühilise ja (üle)meelelise maailma terviklik käsitlus; alus on lihtsalt koosesinemine. Tegevuses määratletakse Mina ja välise maailma suhe, loogiline tingrefleksid mõtlemine paigutatakse konteksti, kus määratletakse I. 2. Asjad: assotsieerunud tunnuste seast eristuvad mõtlemise eelduste allikad ja olemus. Kategooriad asjadele omased grupid. Miks
* * Kultuur on indiviidi tegelik keeleline keskkond Selle määrab indiviidi ja keskkonna ühtsus. VIII Psüühika arengu astmete teooria 0. Meelelised tunnused, nii retseptorite kui kaasasündinud bioloogiliste mehhanismidega töödeldud meeleline info väliskeskkonna kohta. I (Meelepõhine) 1. Assotsieerunud tunnused: psüühiliselt seostuvad meelelised tunnused vastavuses samade tunnuste seostumisega keskkonnas. Tunnuste kokkukuulumise alus on lihtsalt koosesinemine. Tegevuses tingrefleksid I. 2. Asjad: assotsieerunud tunnuste seast eristuvad asjadele omased grupid. Miks? Iga mõtlemise arengu aste loob uut liiki tegevuse võimaluse, mis kujundab uue tehis- keskkonna ja sellega võimaluse täpsemateks keskkonna aspektide eristusteks mõtlemises ... ... asjad eristuvad tingreflektoorses käitumises, mis on keskkonna ülesehituse pärast asjadele orienteeritud
Indiviid on ühiskonnastunud, kuid see on toimunud erinevate vastuolude kaudu ning on mitmetasandiline. Inimene elab läbi ning vajabki mitmeid ühiskonnastumisi. Eelduslikult pole võimalik tunnistada ei sisehorisondi ega välishorisondi primaarsust, liberaalse kommunitarismi on kõigis ühiskonnastumise vormides potentsiaal, kujundamaks täisväärtuslikku elu. Tundub, et toodud seisukoht peegeldab adekvaatsemalt ning õigemini kommunitarismi kokkukuulumise ideed. Sotsiaalne elu koosnebki paljudest ühisvormidest, mis saavad alguse millestki väikesest, kuid ulatuvad kaughorisondini välja. Lähihorisondi puhul on indiviidi vastutuse tase suurem – lähedaste eest ollakse valmis rohkem välja panema; kui vastutust õpitakse tundma kitsamast ringist alates, siis vastutuse järgmised astmed tähendavad konventsionaalse moraali ületamist – isegi inimkonna moraali tekkimiseni, mis on positiviseeritud inimõigustes.
Bildung kasvatus, kogemine, arenemine, mõtlemine ehk isiku ajalooline kujunemine. Haridus on avanemine võõra vaatepunkti suhtes, selle mõistmine ja omandamine. Enesemääratlus võõra kogemuse abil ja kaudu on Bildung. Ajaloolise ja psühholoogilise teksti kujunemine. Sensus communis terve mõistus laias tähenduses. 31 Sümpaatia, empaatia, kokkukuulumise tunne Rooma tähenduses. Siia kuulub suhtlemisoskus ja võime sellest naudingut tunda. Peenetundelisus, maitse, mis ei ole ratsionaalselt defineeritav. Lähedane eristamisvõimele, sobivuse tunne, vaistlik, intuitiivne omadus, mida iseloomustab täpsus ja ebatäpsus. Valikuvõime otsustusvõime. Need neli vormi määravad ära igasuguse esteetilise kogemuse. Nad on muutlikud ja ajalooliselt suhtelised. Kokku moodustavad nad eelkogemuse. Juba
· Toetumisvajadus · Alandatusevajadus · Saavutusvajadus · Osalusvajadus Maslow vajaduste hierarhia · Eneseaktualisatsiooni (eneseteostuse) & potentsiaali realiseerimise vajadused · Esteetilised vajadused: sümmeetria, korra & ilu järele · Tunnetuslikud vajadused: teadmise, mõistmise & uurimise järele · Enesehinnanguvajadused: saavutuste, kompetentsuse, heakskiidu & tunnustuse vajadused · Kuuluvuse & armastuse vajadused: teistega kokkukuulumise, omaksvõtu & kuulmise järele · Ohutusevajadused: turvalisuse, kaitstuse & ohutuse järele · Füsioloogilised vajadused: nälg, janu jms · Sünnime käitumise eelsoodumuseks olevate teatud põhivajadustega, mis hüvituste mõjul kujunevad püsivateks & tugevateks vajadusteks - isiksuseteooriate kohaselt peaks need põhivajadused avalduma isiksuse omadustena, mis ühtlasi kajastavad inimese bioloogilisi eelsoodumusi
see on toimunud erinevate vastuolude kaudu ning on mitmetasandiline. Inimene elab läbi ning vajabki mitmeid ühiskonnastumisi. Eelduslikult pole võimalik tunnistada ei sisehorisondi ega välishorisondi primaarsust, liberaalse kommunitarismi on kõigis ühiskonnastumise vormides potentsiaal, kujundamaks täisväärtuslikku elu. Tundub, et toodud seisukoht peegeldab adekvaatsemalt ning õigemini kommunitarismi kokkukuulumise ideed. Sotsiaalne elu koosnebki paljudest ühisvormidest, mis saavad alguse millestki väikesest, kuid ulatuvad kaughorisondini välja (n perekond, EL jne?). Lähihorisondi puhul on indiviidi vastutuse tase suurem – lähedaste eest ollakse valmis rohkem välja panema; kui vastutust õpitakse tundma kitsamast ringist alates, siis vastutuse järgmised astmed tähendavad konventsionaalse moraali ületamist – isegi
Tõeliselt on see ainult katse mingit valitsemiskorda luua. Õige kontakti puudusel eluga on nende iseseisvus niivõrd kadunud, et nad erakordse igatsuse ja ägedusega nõuavad seda eesõigust. Nad otsivad teiste seltskonda, kuid ometi on neil väga vähe ühiskonnatunnet. Lõpuks levib kartus kõigisse igapäevase elu suhetesse. Rõõm Rõõmuafektis on olemas selge ühendus elu ja ühiskonnaga. See seisund ei talu isoleerumist, ning selles seisundis on olemas kõik kokkukuulumise elemendid (nt osavõtt, soojus, kaasamäng jms). Ka selle afekti puhul esineb n-ö ülessuunduv joon inimene püüdleb rahuldamatusetundest rahulolekutunde juurde. Rõõm on õigupoolest õige väljendus raskuste võitmise tarvis. Sellega kaasnev naer on vabastava mõjuga. Rõõm viitab kaugemale enese isiksusest ja taotleb teiste sümpaatiat. b) afektid õiguses Emotsionaalsed seisundid nagu ka psüühika teised komponendid võivad avaldada mõju inimese käitumisele. Juhindudes sellest
kui ka viidatava kirje muutmisel või kustutamisel. • Osasünonüümidega toimetulek: kui seada latt päris kõrgele ja soovida adekvaatselt esitada mitut omavahel ristuvat mõistesüsteemi ehk teha vahet sünonüümide denotaat- ja designaatsamasuse vahel, siis peaks baasi andmestruktuur suutma lisaks terminitele ja mõistetele esitada infot eri mõistesüsteemidest pärinevate mõistete kokkukuulumise kohta. 120 Terminoloogia Küsimused 28. Kui head sõnastikku koostada ei jaksa, siis kumb on vähem halb, kas koostada vastuoluline sõnastik või jätta sõnastik koostamata? 29. Kui eelmisele küsimusele vastates valisite vastuolulise sõnas- tiku koostamise, siis kuhu tõmbaksite piiri, millist liiki vastuolusid soovite oma sõnastikus taluda ja milliseid mitte? 30. Oletame, et peate korda tegema sõnapõhiselt koostatud
järele kõiges ja alati. Kui ta on otsimas tahtmiste piire, ei leia ta neid kuskilt. Laps on kaitsetu. Tal ei ole sel juhul täiskasvanu poolt antavat kaitset. Lapsest kasvab hirmunud ja ahistuses inimene. Kui laps saab alati oma tahtmist ja on täiskasvanust võimsam, võib ta areneda türanniks, kes peab alati võitma. Sellisel lapsel ei kujune koostöö(kokkukuulumise)võimet. Tal on raskusi rühmas toimimisel. Ta kamandab teisi, määrab reeglid, tal on raske taluda kaotusi ja õppida empaatiat. Ta vajab kogu aeg enesele tähelepanu ja otsib seda 155 kõigi käitumisviisidega, näiteks kiusates või ähvardades. Peres elatakse lapse jaoks. Tema määrab elamise rütmi ja tavad.
annaabi.ee 
