leheroheliselt läikivad. Kõhu pool on roosakasoranzikas, kaetud valgete laikudega. Kuigi nolgusel on väga hirmuäratav välimus ei maksa teda siiski karta. 2)Toitumine: Nolgus on segatoiduline. Ta sööb hulkharjasusse, vetikaid, koorikloomi ja muid laevadelt heidetavaid jäätmeid. Vahel on ta ka röövtoiduline. Siis võib ta süüa ahvenaid, emakalu, räimi, kilu ja meripühvleid. 3)Eluviis: Nolgus koeb talvel novembrist veebruarini. Emaskala koeb kivide vahele kokkukleepunud kämbu marjateri ja isa valvab marja koguaeg kannatlikult. Kogu selle arenemise aja. Ta toetab end marjale ja õhutab seda, liigutades oma suuri uimi. Isanolgus ajab minema marjasöödikud ja kõrvaldab halvaks läinud materjali. Koorunud vastsed hõljuvad algul vees. Varsti aga laskuvad merepõhja. Nolguse eluiga võib olla kuni 10 aastat. Ta ei kuulu looduskaitsesse. Linask 1)Välisehitus Linask on paks ja ümar kala
moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu pind · Kuu pind on kaetud pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Põhilised kivimid on maise basaldiga sarnanev basalt ja breta, mis koosnevad varem eksisteerinud kivimite kokkukleepunud osakestest. Kuu kivide mineraalne koostis on põhiliselt raud ja räni. Tumedad piirkonnad on mered ja heledad mandrid. Oma ajaloo algperioodil pommitasid Kuud asteroidid, neist suurimad lõid tema pinda sügavad augud. Vulkaanilise tegevuse käigus täitusid need augud laavaga, tekitades meredele tüüpilised tumedad tasandikud. Ka kaatrid (Bailly ja Flavius) on meteoriitide poolt tekitatud. Kui kaatri läbimõõt on suurem kui 300km, siis nimetatakse neid
ka tema nahk, nimelt tätoveeringutega üla ja alakõhul ning õlgadel ja kätel. 1922. aastal avastas Carter Tutanhamoni hauakambri, kuid alles 1925. aasta oktoobris oli tal võimalik see avada. Kolme sargaga kivisarkofaagi ümber oli kolm puitkirstu, mis tuli esmalt eemaldada, keskmine uks oli suletud rikkumata pitseriga, mis tõestas, et muumia on olemas ja seda on võimalik näha. Seesmise kuldsarga peale oli valatud suurtes kogustes salvimisõli seeläbi oli see tugevasti kokkukleepunud keskmise sarga põrandaosaga. Lõpuks see siiski eemaldati ning Tutanhamon nägi päevavalgust. Muumiat hakati uurima 11. novembril 1925, kell 9.45. Haudasängitamisel oli valatud muumia rinna ja vaagnapiirkonda rohkesti salvimisõli ja sellepärast polnud lahtimähkimine võimalik. Nii eemaldati lõuendid kihikaupa, pintseldades sellele parafiini. Koljuluu röntgenpildis võib näha, et Tutanhamonil oli peas luukild. Uurimisel tehti palju huvitavaid avastusi, aga 23.
Neerutalitlus ja hingamine täiendavad füsioloogiliselt vere puhversüsteeme, mis aitavad tagada vere pH stabiilsust. Neerude abil eritatakse kehast happelised jääkained. Oksendamisega kaasneb pH tõusmine ehk alkaloos ja karbonaatpuhvri süsihappe ning bikarbonaadi suhe. Kõhulahtisusega kaasneb metaboolne atsidoos ehk happeline hälve, pH langeb 7.1-ni 9. Nimeta verejooksu peatumise põhilised faasid. Veresoonte ahenemine, trombotsüütide agregatsioon (avause katmine kokkukleepunud trombotsüütidega), fibriini teke, fibriini retraktsioon, fibrinolüüs. 10. Nimetage vähemalt 3 hüübimist takistavat ainet (antikogulanti). Milles seisneb nende hüübimist takistav toime? Na-tsitraat Pärdib hüübimist sidudes Ca Proteiin C inaktiveerib verefaktorid Va ja VIII a Hepariin pidurdab fibrinogeenist fibriini ja protrombiinist trombiini tekkimist 2. variant 1.Nimetage vere funktsioonid. Homöostaas rakkudele optimaalse keskkonna tagamine
Nad näevad mosaiikselt ning tajuvad liikumist. Lõugadega peenestatakse toit (vetikad, selgrootud, surnud konnad ja kalad). Edasine peenestamine toimub maoseintes olevate kitiinhambakestega. Seedimisel osaleb maks. Erituselunditeks on rohelised näärmed. Vereringe on avatud. Hingamiseks on lõpused, mis paiknevad pearindmiku kilbi all. Nad on lahksugulised. Seemnerakud valmivad seemnesarjades. (Spermatofoorid on 3-4 mm pikkused kokkukleepunud seemnerakkude kogumid). Munarakud valmivad munasarjades. Neil on iseloomulik kehaväline viljastamine. Viljastatud munarakke kantakse kevadeni tagakeha all. Juunis kooruvad vähikesed. Vähkidele on iseloomulik kestumine - kooriku vahetamine. Vähkide püügiks on kehtestatud alammõõt (10 cm). Vähi arvukust vähendab vähikatk (seenparasiit). Ämblikud Ristämblik - keha katab kitiinkest, pearindmik on suurema tagakehaga ühendatud peenikese varrekese abil
· Väike veeimavus · Hästi poleeritav · Dekoratiivne Graniidist valmistatakse peamiselt: · Killustiku · Sillutuskive · Äärekive · Välistrepiastmeid · Skulptuursed detailid : SETTEKIVIMID · Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted (Tekkinud tardkivimite murenemine ilmastiku toimel - liivad, kruusad, savid), tsementeerunud setted (kokkukleepunud sõmerad setted - liivast liivakivi), keemilised setted (tekkinud mineraalidest ja sooladest), orgaanilised setted (erinevate elusorganismide jäänuste sade veekogu põhjas - lubakivi) PAEKIVID · Lubjakivi - kõige levinum ja kasutatavam looduslik kivim Eestis. Kasutatakse killustiku tootmiseks, lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, metallurgias räbustina jne. · Dolomiit - saraneb lubjakivile. Hästi töödeldav (tehakse ka keerukaid detaile)
Rasv 57 kahjustatud ube, % Tuhk 4.2 Kilde, kestatükke, vigastatud, <6 Kogu lämmastik 2.5 lamedaid, idanenud või Teobromiin 1.3 kokkukleepunud ube, m% Kofeiin 0.7 Lõhn, maitse Iseloomulik Tärklis 9 Värvus Pruunikas Ube 100 grammis, tk <105 Toorkiud 3.2 Niiskusesisaldus, m% <7.5
Levinud Türgis, USA-s ja Lõuna-Aafrikas. Mungo Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse vanunud kangajääkidest. Siid Looduslik siid, loomset päritolu tekstiilniit, mis eritub siidiussi siidinäärmeist 2 peene elementaarniidina. Ühe kookoni niidi pikkus võib olla 3..4 km. Sappesiid Kangas loodusliku siidi niitidest. Valmistatud kookoni välimistest kiududest ja sisemistest tugevalt kokkukleepunud kiududest (jääkidest). Sodi Parima kvaliteediga uuesti kasutusele võetud vill. Lõngas on alles pikad kiud. Saadud on tavaliselt vanadest silmuskudumitest. Tussasiid Looduses vabalt elavatelt tamme-siidikedrikutelt saadav siid. Vikunjavill Lama vicugna eriti peen ja pehme vill. Valge, kaneelivärvi või punakas. Villaloom elab Andides alates 4200 m üle merepinna. Peruus püütakse teda kodustada.
räginate korral on kuulda, kuidas õhk tõmmatakse läbi vedeliku/eksudaadi, mullide lõhkemisel vedeliku pinnal on kuuldavad räginad. 6 Suuremullilised märjad räginad bronhiidi korral. Alveolaarsed krepitatsioonid ehk kuivad krepiteerivad räginad viitavad kopsupõletikule (kuulda nagu juuste hõõrdumine) sissehingamise lõpul ja köhimisel, kui kokkukleepunud alveoolid avanevad. Pleurogeensed kahinad (hõõrdumiskahinad) viitavad pleuriidile. Kiuned on kõrgehelilised ekspiratoorsed helid. Võivad olla põhjustatud distaalsete hingamisteede obstruktsioonist, mida põhjustavad limaskesta turse, viskoosne lima ja bronhospasm (nt astma korral). Striidor on ülemiste hingamisteede obstruktsioonist tingitud kare madalaheliline inspiratoorne heli, kuuldav ka distantsilt (Kallas jt 1999).
koore jäänukid. Oma ajaloo algperioodil pommitasid Kuud asteroidid, neist suurimad lõid tema pinda sügavad augud. Vulkaanilise tegevuse käigus täitusid need augud laavaga, tekitades meredele tüüpilised tumedad tasandikud. Millest Kuu koosneb? Kuu pind on kaetud pudeda pinnasega-regoliidid. Kõik kivimid on vulkaanilist päritolu. Põhilised kivimid on maise basaldiga sarnanev basalt ja bretsa, mis koosneb varem eksisteerinud kivimite kokkukleepunud osakestet. Marss Marss on viimane Maa-taoline planeet, temast kaugemal kohtame vaid hiidplaneete ja asteroide. Marss on väga ebatasane planeet. Marsi suurima vulkaani-Olümpose mäe kõrgus jalamilt on 21 kilomeetrit. Marss tekkis, nagu näiteks Kuu või Merkuur, protoplaneetidena. Hiljem jahtudes, tekkis talle take koorekiht, mis sattus meteorite intensiivse pommitamise alla. Marsi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaanide
Närvikude - närvikude kitsamas mõttes -neurogliia 2.NÄRVIKUDE Närvikude areneb neuroektodermist ja osaliselt mesenhüümist(mikrogliia) Närvikoe funktsioonid: organismi reageering välis- ja sisekeskkonna tingimustele. MÕISTEID: Neuron- närvirakk – rakukeha(soma) + jätked Rakukeha- soma e.perikaarüon Jätked – dendriit + neuriit Neuriit- akson e.telgsilinder Närvikiud – närviraku jätke koos gliiaga Neurofibrill – koosneb kokkukleepunud neurofilamentidest ja nerotuubulitest(artefakt) Müeliintupp – moodustunud Schwanni rakkude poolt Schwanni rakk – neurolemmotsüüt Neurolemm – kest Ranvier soonis – Aksonil olev kahe Schwanni raku vahel olev sälk. Närvikude koosneb närvirakkudest e. Neuronitest ning neid ümbritsevatest, toestava ja toitefunktsiooniga gliiarakkudest. Närvirakud on närvisüsteemi nii morfoloogilisteks kui funktsionaalseteks üksusteks.
Vereliistakud. Tekivad megakarüotsüütidest (luuüdis). Eluiga 5-11 päeva. Neid on 200 000- 400 000 mikroliitris. Osalevad verehüübes, tuuma pole. Sünteesi stimuleerib trombopoietiin. Trombotsütopeenia – trombotsüüte vähe, verehüübimisoht. Trombopaatia – norm arvukus, kuid ei funktsioneeri. 2.10. Vere hüübimine. Hemostaas – verejooksu peatamine. Koosneb 3 põhiprotsessist – veresoonte kontraktsioon ja soonte valendik aheneb. Avaus kaetakse kokkukleepunud trombotsüütidega. Tekib fibriin (veri hüübib) ja avaus suletakse lõplikult. 2.10.1. Vere hüübimise käivitamine. 2.10.2. Vere hüübimisel osalevad faktorid. Veresoonte seina silelihaskiud kontraheeruvad närvisignaalide vahendusel reflektoorselt kuni 30 min. Veresoonte ahenemist stimuleerivad otsene meh. mõju vigastuskohas ja kudedest vabanevad vasoaktiivsed ained. Mida suurem on kudede kahjustus, seda efektiivsem kontraktsioon
müslile ja pagaritoodetesse. Linaseemned sisaldavad 24% toorvalku, 38% rasva ja 6% kiudaineid. Linaseemneleotist on pikka aega kasutatud rahvameditsiinis seedehäirete leevendamiseks, hingamisteede haiguste raviks. SUHKUR Pagaritoodete valmistamisel kasutatakse põhiliselt peensuhkrut, mis on toodetud suhkrupeedist või suhkruroost. Ta kujutab endast peenekristallilist, magusa maitsega valget ainet, millel ei tohi olla kõrvalmaitset ega lõhna. Suhkur peab olema kuiv, kokkukleepunud osadeta, peab lahustuma täielikult vees ja andma värvitu , läbipaistva lahuse. Retseptuurid on koostatud arvestades suhkru niiskuseks 0,15% ja sahharoosi koguseks 99,85 %. Suhkur annab toodetele meeldiva maitse, tõstab kalorsust ja aitab kaasa kuldkollase kooriku tekkele. 5 MARGARIIN Margariin saadakse sulatatud taimsete või loomsete rasvade, taimeõlide emulgeerimisel kas piima või veega
müslile ja pagaritoodetesse. Linaseemned sisaldavad 24% toorvalku, 38% rasva ja 6% kiudaineid. Linaseemneleotist on pikka aega kasutatud rahvameditsiinis seedehäirete leevendamiseks, hingamisteede haiguste raviks. SUHKUR Pagaritoodete valmistamisel kasutatakse põhiliselt peensuhkrut, mis on toodetud suhkrupeedist või suhkruroost. Ta kujutab endast peenekristallilist, magusa maitsega valget ainet, millel ei tohi olla kõrvalmaitset ega lõhna. Suhkur peab olema kuiv, kokkukleepunud osadeta, peab lahustuma täielikult vees ja andma värvitu , läbipaistva lahuse. Retseptuurid on koostatud arvestades suhkru niiskuseks 0,15% ja sahharoosi koguseks 99,85 %. Suhkur annab toodetele meeldiva maitse, tõstab kalorsust ja aitab kaasa kuldkollase kooriku tekkele. 5 MARGARIIN Margariin saadakse sulatatud taimsete või loomsete rasvade, taimeõlide emulgeerimisel kas piima või veega
Kvaliteedi järgi jaguneb aknaklaas 3 sorti – I, II ja III sort. Sort sõltub: klaaasi tasapinnalisusest, kriimustustest, teistest defektidest. Klaas pakitakse mingi pehme materjaliga polsterdatud kastidesse. Kaste, milles on klaas, tuleb hoida, tõsta ja transportida serviti asendis. 232 Kaste tuleb kaitsta ka sademete eest. Klaaside vahele tunginud vesi „kleebib“ klaasid kokku. Kokkukleepunud klaase on peaaegu võimatu üksteisest eraldada. Kvaliteetsemate klaaside pakkimisel asetatakse nende vahele paberilehed. Vitriiniklaas. Vitriiniklaas peab olema kvaliteetsem kui aknaklaas. Vitriiniklaas võib olla ka poleeritud. Neid kasutatakse suurte aknapindade katmiseks. Jääklaas. Seda valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel pannakse klaastahvlid kuivatisse.
Viisi, kuidas kasvupinnas on oma koostisosadest üles ehitatud, nimetatakse tema struktuuriks. Kasvupinnasemassi tahked osakesed võivad olla üksteisest eraldatud, moodustades üksikteralise massi või kleepuda kokku mitmesuguse suuruse ja kujuga sõmerateks ehk agregaatideks. Esimesel juhul nimetame materjali üksikteraliseks (nt liiv) ning teisel juhul sõmeraliseks. Tavaliselt aga on igas kasvupinnases üheaegselt nii üksikteralist kui sõmerjat ollust. Kasvupinnase võimet laguneda kokkukleepunud sõmerateks nimetatakse struktuursuseks; struktuursus avaldub näiteks kaevamisel. Sõmerate suuruse alusel võib eristada makrostruktuure (sõmerate läbimõõt üle 0,25 mm) ning mikrostruktuure (sõmerate läbimõõt kuni 25 mm). Kasvupinnase sõmeraline struktuur tagab ühelt poolt taimejuurtele sobiva vee- ja õhurežiimi ning teiselt poolt hea kandvuse ning tihenemiskindluse. Sõmeralises pinnases on taimejuured paremini varustatud nende arenemiseks
annaabi.ee 
