tungiga, mis on ilmselt identne raskustungiga. Kaksiktähed osutusid päikesesüsteemi analoogideks, selle vahega, et seal üks planeet on ka isehelendav päike. Leidub isegi niisuguseid süsteeme, kus kolm ja rohkem päikest on seotud ühte - need on kolmik-ja mitmiktähed. Kaksiktähtedes avastatud liikumised andsid Newtoni gravitatsiooni seadusele hiilgava tõenduse. Just kaksiktähtede uurimised kinnitasid, et gravitatsioon on tõesti ülemaailmaline seadus, maksev kaugemais tähtedevahelises ruumi osades samuti nagu päikesesüsteemis ja maa peal. 19. sajandi teine veerand on tähistatud kaksiktähtede uurimises eriti hoogsa arenguga. Wilhelm Struve vaatlused Tartu observatooriumis tähendasid nii suurt edusammu sel alal, et enne seda tehtud töid pole üldse vaja arvestada. Struve tööd olid põhjapaneva tähtsusega temaga sai kaksiktähtede uurimine oma alguse. Tema mõõtmised pole
hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Maa taeva heledaima tähe Siiriuse tähesuurus on 1,45, Veenuse oma kuni 4,4, täiskuul 12,6 ja Päikesel 26,8. 2. Värvus ja temperatuur Enamiku tähtede pinna temperatuur on 3000-30000 K. Tähtede sisemuses ulatub temperatuur kümnetesse miljonitesse kelvinitesse. Tähe värvi määrab tema temperatuur. Kõige külmemad tähed on punased, kuumimad aga sinised
vesinikutuumad, moodustades heeliumituumi. Seda tuumareaktsiooni nimetatakse prooton-prooton tsükliks. Tähed vilguvad, sest me näeme neid läbi Maa atmosfääri, mis on pidevas liikumises. Tähe mõõtmed ja heledus sõltuvad selle massist sellest, kui palju ainet täht sisaldab. Päike on keskmise suurusega täht. Ühegi tähe mass ei ole Päikese massist üle 100 korra suurem ega väiksem kui 6-7 protsenti sellest. Tähe mõõtmed teevad astronoomid kindlaks tähe heleduse ja temperatuuri järgi. Kõige jahedamad tähed, näiteks Arktuurus ja Antaares, on kõige punasemad. Kuumemad tähed on kollased ja valged, näiteks Riigel ja Zeta Puppis, on sinakasvalged. Zeta Puppis on sinine ülihiid, mille pinnatemperatuur on 40 000 kraadi. Riigelil on see 10 000 kraadi. Tähtede sünd Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1%
võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise väärtuse ja pilve siserõhk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine. Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur hakkab tõusma. Olles jõudnud hüdrostaatilise tasakaalu olekusse, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid. (Vikipeedia.ee, 2012) 4 Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida
tuumareaktsioonide algamiseks. Tähtede sisemuses hakkavad vesinukutuumad ühinema heeliumituumadeks ja vabastavad seejuures energiat. Kui tuumareaktsioonid on saavutanud täie hoo, siis on tähe elus kätte jõudnud väga kindel ja rahulik ajajärk: temast on saanud nn. põhijada täht. See periood on tähe keskiga, mis kestab miljoneid või miljardeid aastaid. Näiteks meie Päike on praegu stabiilses põhijadaperioodis. Sel ajal muutub vesinik tema sisemuses vähehaaval heeliumiks. Põhijadaperioodi pikkus ja tähe hilisem saatus sõltuvad tähe massist ja keemilisest koostisest, mõnevõrra ka pöörlemiskiirusest (impulsimomendist) ning magnetväljast. Mida suurem on tähe mass, seda kiiremini ta areneb. Kaksiktähe arengut võib suuresti mõjutada ka kaaslastäht. Kui vesinikuvarud hakkavad lõppema, siis tähe ehitus muutub: tema välimine osa paisub ja sisemus tõmbub kokku
neutronaine tihedusele, olles suurusjärgus 100-1000 milj. tonni kuupsentimeetri kohta. Tüüpilise neutrontähe raadius on vaid 10-15 km, kuid sellest hoolimata mass on võrdne Päikese massiga. Temperatuur on samuti võrdne Päikese tuumas valitsevaga. Kuna selle taevakeha pindala on väga väike, kiirgab ta äärmiselt vähe valgust. Seetõttu on neid ka väga raske isegi parimate teleskoopidega avastada. Kuna neutrontähel on väga suur mass surutud üliväikesesse ruumi, siis on tema gravitatsioon sedavõrd suur, et mõjub isegi valgusele, painutades valguskiiri oma teelt tugevasti kõrvale. Paokiirus neutrontähe puhul on võrdne umbes poole valguse kiirusega ( ~150 000 km/s ). Neutrontähed tekivad suure massiga tähtedest. Kui suure massiga täht jõuab tuumkütuse lõppedes oma eluea lõpule lakkavad temas termotuumareaktsioonid. Temperatuuri langedes langevad ka rõhk ja seetõttu hakkab gravitatsioon tähe tuumas järjest enam võimust võtma. Tulemuseks on tähe
Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle kogu diagrammi tähtede riba, mis algab nõrga heledusega punakatest tähtedest paremalt alt nurgast ja lõppeb sinakate tugeva heledusega tähtedega üleval vasakus nurgas. Seda riba nimetatakse peajadaks. Peajada kohale jääb väike rühm väga heledaid tähti ja alla väike rühm nõrga heledusega tähti. Seda diagrammi nimetatakse HR - diagrammiks (esimeste koostajate Hertzsprungi ja Russelli järgi)
............................................................................................................................................6 3 Tähtede liigid............................................................................................................................................................... 7 3.1 Peajada tähed – noored tähed.................................................................................................................................7 3.2 Hiid, ülihiid ja hüperhiid – vanad, suured tähed....................................................................................................7 3.3 Tuhmid, põhimõtteliselt surnud tähed....................................................................................................................8 3.4 Muud tähed............................................................................................................................................................9 4 Päike..
Tähtedevaheline aine võib tiheneda, nii et moodustuvad gaasi- ja tolmupilved, mida nimetatakse udukogudeks. Ühe udukogu ainest võib jätkuda kümnete tuhandete tähtede tekkeks. Tähtede sündimise protsess algab tumedate tompude ehk gloobulite moodustamisega udukogus. Need tihenevad, kuni varisevad kokku omaenda gravitatsioonijõu tõttu ja nii sünnivadki uued tähed nn prototähed. Prototäht jätkab kokkutõmbumist, kuni kuumus ja rõhk on nii suured, et algab termotuumareaktsioon.(1) 1.1. Prototäht Sündivas tähes võitleb 2 vastassuunalist jõudu. Raskusjõud püüab prototähte jätkuvalt kokku suruda, gaasiosakeste soojusliikumisel tekkiv rõhk aga üritab tähte paisutada. Kokkukukkuva pilve osakeste energia muundub pidevalt soojuseks ja temperatuur tõuseb. Üha suurenev kuumus lagundab tolmuosakese, lõhub molekulid ja kihutab elektronid aatomitest välja
............................................................................................................................. Kokkuvõte...................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus........................................................................................................................ Sissejuhatus Tähtede ja galaktikate tekkimine on füüsiline nähtus. Gravitatsioon hoiab koos massiivset jahedat tihket mass, mis koosneb vesinikust, heeliumist ja tolmust. Tähe elu jooksul on tal mitmeid etappe. Tähed tekivad ja arenevad aeglaselt. Tähe sees olev energia ei lase ainel koguned tähe sisemusse. Täht, nagu päike on Linnutee galaktika keskus, mille ümber tiirlevad planeedid ja need kuud. Galaktikad tekivad sarnaselt tähtede tekkimisele. Galaktikate tekkimiseks peab olema väga palju tähti, gaasi, tähtedevahelist tolmu ja musta ainet
Slide 4 Tähtede evolutsioon Tähtede eluiga ulatub miljarditesse aastatesse. Ometi on meie üürikese elu jooksul võimalik jälgida tähtede evolutsiooni selle täies ulatuses. Käesoleval ajal kustub meie galaktikas paar tähte aastas, kuid esialgu ei tähenda see galatktika järkjärgulist kustumist. Galaktiga on võrreldav inimkonnaga, kus inimesed sünnivad, arenevad, surevad ja asenduvad uutega. Galaktika vanema tähed on ühe vanused galaktika endaga. Täht ammendab oma kütuse vähem kui 10 miljoni aastaga. Galaktika vanus on aga vähemalt 10 miljardit aastat. Konkreetse tähe evolutsiooni uurimise teeb raskeks või võimatuks selle aeglane kulg. Tekkiva tähe uurimisega, eriti vaatlemisega, on vastupidi raskendavaks on nähtuse lühiajalisus. Tähtede tekkimine Tähed sünnivad suurtes tähtevahelistes pilvedes, mis koosnevad peamiselt gaasi aatomitest, kuid leidub ka molekule ja tolmu
- diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid; Vertikaalteljele kantakse tähtede heledused võrreldes Päikesega või absoluudsed tähesuurused (võrreldes päikesega) (alt-ülesse heledus suureneb) Peajada Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. (Päike on seal) On tasakaaluasendis olevad tähed. On sinna oma arengus jõudnud. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähepinnal gravitatsioonilise kokkutõmbumisega. (Meid ümbritsevad tähed on tasakaalustatud asendis) *Tuuma sees tekib sama palju energiat kui ta välja kiirgab *Vesiniku mass määrab ära, kui kaua Täht veel põleb. 2 Iseloomusta Täheparvi. Tähed koonduvad Tähesüsteemidesse, mida on mitmeid:
tuhandel tähel on aastane nihe üle ühe kaaresekundi, suurim- 10,3" aastas- on omaliikumine Barnard'i tähel Maokandja tähtkujus. (2,3) See skeem näitab kuidas suhteliselt ligidal asuva käepärase eseme abil saab mõõta vahemaid kaugemal asuvate objektideni. Selleks on tarvis võrrelda vaatenurka kahest erinevast kohast.(4) HIIUD, KÄÄBUSED, NEUTRONTÄHED, MUSTAD AUGUD Suurem osa meie Galaktika umbes 120 miljardist tähest on punased kääbused, rohkesti on ka oranze ja Päikese taolisi kollaseid kääbuseid. 10 000 kraadist kuumemaid tähti on põhjajadas ainult 150 000. Põhijadast paremal pool paiknevad enamasti suhteliselt madala temperatuuriga, kuid heledad hiiud ning suurima absoluutse heledusega ülihiiud. Neid on kokku ainult 1,3 miljonit, kuid peaaegu kõik palja silmaga nähtavad tähed on just
Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus kollane täht (2G) · Mass 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma.
· Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana 2) pulsas ehk väga tihe neutrontäht 3) must auk · Gravitatsiooni mõju suurenemisel täht tõmbub kokku. · Mida suurem tähe mass, seda kõrgem temperat. ja seda heledam täht. 4. Kaksiktähed
inmsilm kollase ja rohelise kiirguse suhtes, siis ei ole fotograafilised ja visuaalsed tähesuurused võrdsed. Värvusindeksi igale väärtusle vastab teatav kindel spektritüüp. Pinnakihi temperatuuri pidevale muutumisele vastavat tähespektrite jada tähistatakse sümbolitega O, B, A, F, G, K ja M temperatuuri alanemise suunas. Igaüks neist sümbolitest vasrab ühele spektriklassile. Tähtede absoluutse heleduse L ühikuna kasutatakse sageli Päikese absoluutset heledust(4x1033 erg/s). Tohutu enamiku tähtedest moodustavad kääbused, mille absoluutne heledus on Päikese omast kuni tuhandeid kordi väiksem, kuid leidub ka tähti millel see on sadu kordi suurem. Absoluutset heledust iseloomustab absoluutne tähesuurus, mis oleneb tähe kaugusest, värvusest ja absoluutsest heledusest. Oluline karakteristik on tähe mass
3 - 30 Päikese läbimõõt on 1,4 milj. km (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,99x10 kg - F kollakasvalged tähed, T=8000 K - Päikese pinnatemperatuur on 5800 K (keskmes on see 15 milj. K) - G Kollased tähed, T=6000 K - Päike on Galaktika keskmest 25000 va kaugusel, liigub orbiidil kiirusega 230 - K oranzid tähed, T=4000 K km/s ja teeb ühe tiiru ümber Galaktika keskme 200 miljoni aastaga - M punased tähed, T=3000 K - Päike koosneb 90% H ja 9% He (aatomite arvu järgi) ja raskemaid elemente - iga spektriklass jaguneb veel 10 alaliigiks (nummerdatakse 1 10)
on seotud tungiga, mis on ilmselt identne raskustungiga. Kaksiktähed osutusid päikesesüsteemi analoogideks, selle vahega, et seal üks planeet on ka isehelendav päike. Leidub isegi niisuguseid süsteeme, kus kolm ja rohkem päikest on seotud ühte - need on kolmik-ja mitmiktähed. Kaksiktähtedes avastatud liikumised andsid Newtoni gravitatsiooni seadusele hiilgava tõenduse. Just kaksiktähtede uurimised kinnitasid, et gravitatsioon on tõesti ülemaailmaline seadus, maksev kaugemais tähtedevahelises ruumi osades samuti nagu päikesesüsteemis ja maa peal. 19. sajandi teine veerand on tähistatud kaksiktähtede uurimises eriti hoogsa arenguga. Wilhelm Struve vaatlused Tartu observatooriumis tähendasid nii suurt edusammu sel alal, et enne seda tehtud töid pole üldse vaja arvestada. Struve tööd olid põhjapaneva tähtsusega temaga sai kaksiktähtede uurimine oma alguse. Tema
VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega. Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis. · tuuma sees tekib sama palju energiat, kui ta välja kiirgab. · Vesiniku mass määrab ära selle, kui kaua täht veel põleb. Iseloomusta täheparvi. Tähed on koondunud tähesüsteemidesse:
VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega. Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis. · tuuma sees tekib sama palju energiat, kui ta välja kiirgab. · Vesiniku mass määrab ära selle, kui kaua täht veel põleb. Iseloomusta täheparvi. Tähed on koondunud tähesüsteemidesse:
Väikesed tähed on madala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest nad põletavad oma kütust väga säästlikult. Värvuse-heleduse diagrammil paiknevad nad peajada alumises parempoolses osas. Hiiud: Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suuremaid ülihiidudeks. Hiidude läbimõõt on sadu, ülihiidudel tuhandeid kordi suurem kui Päikese läbimõõt. Kui Päikese asemel oleks ülihiid Betelgeuse - Orioni tähtkujust, siis Marss oleks selle ülihiiu sees. Hiid tähed on väga hõredad. Kui tavaliste tähtede tihedus on saamas suurusjärgus vee tihedusega, siis hiidude tihedus on sellest rohkem kui miljon korda väiksem. Hiidude väliskihid koosnevad gaasist, mis on hõredam kui õhk. Kääbused: Erakordselt väikseid tähti nimetatakse kääbusteks. Valgete kääbuste tihedus on palju suurem tavaliste tähtede omast. See on miljoneid kordi suurem vee tihedusest. Täringusuurune tükk valget kääbust võib kaaluda mitmeid tonne.
Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Prototäht-tekkiv täht · Supernoova-arengu lõppjärku jõudnud täht Valge kääbus (ka: valge kääbustäht) on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuumareaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel-raud). Punase hiiu väliskiht
.....................................................................................................13 Uduks ja kääbuseks muutumine...............................................................................................14 Lisa............................................................................................................................................15 Röntgen- ja gammaastronoomia. Gammasähvatused...........................................................15 Supernoova............................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................16 Sissejuhatus Tänapäeval uurivad astronoomid universumit selle kogu ulatuses, maapinnast maailmaruumi ääreni. Suurim uurimisobjekt on universum ise. Universumis omakorda on suurimateks
ööpäevani. Tsefeiitide periood on seotud tegeliku valgusvõimsusega. Mida pikem periood seda, heledam ( absoluutse skaala järgi ) on täht. Suure massiga tähti on vähe, enamiku tähtede mass on Päikese massist väiksem. Massist sõltub tähe edasine areng ja eluiga. Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Päikese elukäigu neli staadiumi : gaasipilve kokkutõmbumine, vesiniku põlemine heeliumiks ( selle staadiumi poole peal on Päike ), heelium põleb süsinikuks ( Päike muutub punaseks hiiuks ) ja viimases staadiumis Päike heidab ära oma atmosfääri ja tõmbub kokku valgeks kääbuseks ( hakkab jahtuma ). Supernoovade plahvatustes tekivad kõik rauast raskemad elemendid. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest
~2328% ulatuses heeliumist mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest Prototähtede tekkimine Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest Tekke põhjused: supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur tõuseb Hüdrostaatilise tasakaalu olekus, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid Peajada eelses faasis ümbritseb tähti gaasist ja tolmust koosnev akreatsiooniketas Selles faasis võivad tekkida planeedid Peajada Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast Sel ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks Toimub südamikus Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus
Süsinikust: 0.030% Lämmastikust: 0.0084% Neoonist: 0.0076% Ränist: 0,0037% Magneesiumist: 0,0024% Väävlist: 0,0015% Kõigest muust: 0,0015% TÄHTEDESUURUS Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Mõnikord nimetatakse isegi meteoore tähtedeks, sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid nagu kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor) Maale lähim Päikesesüsteemi-väline täht on Proxima Centauri, mis asub Maast 39,9 triljoni kilomeetri kaugusel. Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt
Õhukeses Marsi atmosfääris ei sa hingata, sest see koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Varasemad jõed on kuivanud, kuid pinnases võib leiduda külmunud vett. Põhja- ja lõunapoolusel on jäämütsid veest ja tahkest süsihappegaasist, mida nimetatakse kuivaks jääks. 7. Millised tunnused on kõikidel hiidplaneetidel? Kirjelda kõiki hiidplaneete eraldi 2-3 lausega. Hiidplaneetide hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Põhiliselt gaasidest (heelium, vesinik, kuid ammoniaak, metaan). Pöörlevad kiiresti, on suure lapikusega. Iseloomulik on suur mass ja mõõtmed, ent väike tihedus. Jupiter Jupiter lapik ja poolistest kokku surutud. Suur pöörlemiskiirus tekitab tuuli, mille tagajärjel moodustuvad atmosfääris tõusvate ja langevate gaaside vööndid. Jupiteri pilvedest leitud vesinik ja heelium on gaasid, millest koosnevad Päike ja kõik tähed. Jupiteri
tähesuuruse võrra (104106 väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. SUPERNOOVA - on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT - Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE - Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE'I SEADUS - on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR - Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR - Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruumijaotus, Universumi suurema staabiline struktuur.
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus
Maa tiirleb koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega ümber Päikese. Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana. Arvatakse, et Päike on tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi. Ta on hõõguv gaasikera, mis tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest. Need tõmbusid kokku. Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes ja lõpuks hakkas toimuma termotuumareaktsioon. Sellest hetkest, kui tuumareaktsioon hakkas, helendab päike. Termotuumareaktsiooni tulemusena tekib heelium ning vabaneb energia. Need on soojus ja valgus. Päike annab Maale soojust ja valgust. Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust. Päikeseenergiast saigi alguse elu. Päikesel on kindlaks tehtud laikude olemasolu. Need esinevad nii rühmiti kui ka üksikutena. Nende eluiga on väga erinev (tunde, nädalaid, kuid). Nende arv on seotud Päikese aktiivsuse 11,4-aastase perioodiga. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus
Tähemudel Täht koosneb peaaegu ideaalsest gaasist ja on kerakujuline. Raskusjõud e gravitatsioon tõmbab gaasi kokku. Gaasi rõhk hoiab tähte kokku kukkumast(Raskusjõud tõmbaks muidu tähe kõik keskele). Kuna täht kiirgab valgust, tekib tasakaalustavaks jõuks ka valguse rõhk. Tuumareaktsioonide avastamine seletas ära suure kiirgusvõime. Täht kuumeneb kokkutõmbumise käigus(täht tõmbub kokku kuna kaotab vaikselt energiat, kuna vesinik hakkab otsa saaama ja energiat jääb vähemaks.) Kõigepealt on täht punane, siis muutub valgeks ja jääb stabiilseks kümneks miljardiks aastaks ja asub peajadal. Kui vesiniku hulk tähes langeb veerandini, hakkab heledus kiirelt kasvama. Ühe tähe elulugu Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kosmoses on gaas hõre ja jahtudes see tõmbab vaikselt kokku. Mida tihedam on gaas seda kiiremini jahtub. Hakkavad tekkima gloobulid e väikesed kerakesed.
Väikese osa kogukiirgusest moodustavad nähtamatud röntgenikiirgus ja ultraviolettkiirgus. Päike on ainuke Päikesesüsteemi taevakeha, mis kiirgab ise valgust, teised vaid peegeldavad päikesevalgust.( Robin Kerrod "Tähetark") Päikese keskmes on temperatuur 15 miljonit kraadi ja rõhk üle saja miljardi korra suurem õhurõhust maapinnal. Niisugustel tingimustel hakkavad toimuma tuumareaktsioonid, milles vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb energia. Tuumaenergia vabaneb vaid Päikese keskosas, umbes kolmandiku ulatuses Päikese raadiusest. Selles piirkonnas levib energia väljaspoole kiirgusena.( Heikki Oja "Põhjanael") 3 Tähtede kiirgus Tähe keemilist koostist ja temperatuuri saab määrata, kui uurida tähest väljuvat kiirgust. Taevast tuleb mitut liiki kiirgust. Kõige tuttavam neist on nähtav valgus.
SUPERNOOVA- on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. RELIKTKIIRGUS- on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT- Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE- Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE’I SEADUS-on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR-Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR-Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruuijaotus, Universiumi suuremastaabiline struktuur.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
