Salapärane härra Uus-Maailma tänavatel Eile, esmaspäeval, kell 20:14 helistas meie kontorisse naine ja rääkis mureliku häälega meile oma põnevusloo. Nimelt juba neli päeva järjest käib Uue-Maailma vaiksetel tänavatel trall. Üleni musta riietatud mees alustab oma ringkäiku Koidu tänavalt koputades punasele kolmekorruselise maja uksele viis korda. Peale kopsimist astub ta aga eemale ja teatab: `'Mardipäeval astun ikkagi teie kodudesse ja ärge pidage seda rumalaks naljaks. Oodata on palju nalja ja tantsu. Mu nimi on Must Kloun!'' Musta Klouni teekond jätkub mööda Koidu tänavat kuni Videviku tänavani välja ning sama etendust koputamist ja lause teatamist teeb ta iga kolmekorruselise maja ees.
tegema mingit tüütut liinitööd" tunnistab ta. Koit töötab vabakutselise muusikuna, seega peab ta ise endale tööotsi ja projekte leidma. Loomulikult ei ole see kerge ja pidevalt on pinged, mis saab edasi. "Muidugi oleks väga lihtne lihtsalt kodus passida ja õlut timmida, kuid miks minna kergema vastupanu teed, kui saab ka keerulisemalt ja põnevamalt elu elada". Erinevad naised on mänginud Koidu elus olulist rolli ja määranud mõneti tema elukäiku. Ülioluline on loomulikult olnud ema, kes Koidu juba kolmeaastaselt klaverit mängima pani. Nüüdseks on noore ja andeka muusiku elus tähtsal kohal ka pisitütar Rebecca, kes sündis 2008. aastal ja tüdruksõber Kaia Triis, kellega elab ta Tallinnas, kuid Koit ei usu ja pole uskunud armastusse esimesest silmapilgust. Isegi kui Koit Toome suure osa oma ajast töötab Tartus, tema sõnul on ta tööloom ja kodust
Koit saavutas Birminghamis 12. koha. Ta on üritanud veel eurovisoonile pääseda mitmeid kordi. Maarja-Liis Ilusaga esitatud ballaadiga "Know What I Feel" aastal 2003, kus nad kaotasid kõigest ühe punktiga . 2007 aastal esines Koit taas eurovisioonil oma kirjutatud lauluga "Veidi veel" . Selle lauluga jäi Koit kahjuks eelvoorus viimaseks . Aastal 1999 andis Koit välja omanimelise sooloplaadi. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Koidu repertuaari kuulub väga palju romantilisi ballaade, mida Koit on esitanud paljude tuntud lauljatega. Koit Toome on esitanud ka paljudes lavastustes muusikarolle, millest tuntuimad on "Vampiiride tants" , "Hüljatud" , "Miss Saigon" . Koit on mänginud ka peaosi muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" . Muusikalis "Hair" on mänginud Koit ka Saksamaal ja Austraalias . 2007 aastal osales Koit telesaates "Tantsud tähtedega". Koidu tantsupartner oli Kerttu Tänav
Ugala teater Ugala teatri sündimise päevaks võib lugeda 5. jaanuari 1920, mil juriidiliselt alles asutamisel olev teatri- ja kunstiühing Ugala kandis Koidu seltsimajas ette Jacobi jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). Teatri-ja kunstiühingu Ugala põhikiri registreeriti Pärnu Rahukogus 10. jaanuaril 1920, asutajaliikmeina kirjutasid sellele alla Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. Nime Ugala kui viite kahele iidsele Eesti maakonnale, Ugandile ja Sakalale, soovitas asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. Tööl haarati raginal sarvist, juba 25
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri
siit" ja veel teistegi lugudega, kuid need on laulud, mis kõige enam meelde jäid. Sõnade poolest meeldis kõige rohkem laul ,, Mälestused", sest see laul paneb mõtlema enda mälestustele. Lisaks bändis laulmisele mängib Koit ka klahvpille. Bändis mängib trummide taga Reigo Ahvel, akustilisel kitarril on Priit Jääger ning Mihel Mälgand mängib kontrabassi. Tegelikult minu ootused Koit Toomele ja tema kaaslastele olid kõrged nind pidin veidi pettuma. Koidu laulud meeldivad endiselt, ikka kuulan neid kodus arvuti ees istudes, kuid kui ta esineb kuskil laval, siis enam ma pole temast vaimustuses. Sest tegelikult ta pole minu jaoks nii super laulja, minu arvates ei oska ta laulu sõnumit piisavalt hästi edasi anda. Ta rohkem tantsis laval kui laulis, kuid ühtki halba sõna pole mul öelda teiste bändi liikmetele, sest nende kitarrimäng ja trummipõrin olid kõlavad ning nauditavad. Võrreldes teda Ott
nende eelnevat muusikalist tausta ja sobivust rolli välimuse poolest. Nimekamate osatäitjate seast leiab ka Lauri Liivi (Monsieur Firmini) ja Janika Sillamaa. Dirigent oli Martin Sildos, koreograaf Georg Malvius (Rootsi) ja eesti keelsed sõnad on Leelo Tunglalt. “Ei muud Sult soovi ma”, esitatud Koit Toome ja Maria Listra poolt, oli varasemalt tuttav pala, mis viis hetkeks nostalgia lainetele. Koidu ja Maria duett oli ka üks minu lemmikumaid hetki etendusest. Tuttav oli ka üks muusikaliga samanimeline pala, mille esimesed noodid olid Pink Floydi laulust „Echoes“ maha tehtud, nagu hiljem järele uurides selgus.. Esialgsed rahulolevad emotsioonid asendusid edaspidi skeptilisusega. Eurolaulu võitja ja Eurovisioonil 12. koha saavutanud Koit Toome näitas end muust küljest kui vaid poplauljana. Kuulates Koitu, ei tulnud pähegi, et "Mere lapsed" ja
See oli sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula kohandas selle Eesti olude ja ärkamisaja ideedega. Ta kirjutas etendusele laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Lisaks pidi ta veel parukate, kostüümide ja jumesuse pärast muretsema. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Sel ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. 1871. aastal loodi Estonia Selts. 1873. alustas Koidu Selts näiteringi. Laulu- ja mänguselts Koit oli tegustenud 1869. aastast meeskoorina, põhikiri kinnitati 1871. aastal. Koidu Seltsist arenes välja Ugala Teater. 1881. asutati Võru Kandle Selts, tänu neile arenes teater Lõuna-Eestis, 20. sajandi algul ehitasid nad endale teatrimaja. Erik Hans Sepp 11E 1882. aastal rajas ehitusmeister, seltsi- ,teatri- ja muusikategelane Abram Siimon Toilasse
Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Looming 350 a cappella koorilaulu 180 soololaulu 120 klaveripala 2 orkestriteost 2 vokaalsümfoonilist teost Õpingud 1888.a Kaansoo külakool SuureJaani kihelkonnakool 18991901.a Eesti Aleksandrilinnakool, Põltsamaa 1901.a Peterburi Konservatoorium,Louis Homiliuse oreliklass Teosed ,, Suur kontsert algab koidu a´al" ,, Oh kodumaa" ,, Põhjavaim" ,,Leelo" ,, Lindude laul" ,, Hällilaul" ,, Tantsides" ,, Masurka gmoll" ,, Must lind" Majamuuseum Monument TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
TEGUTSEMINE ILVEST VÄGA METSA ALL EI KOHTA. TAVALISELT KUI INIMENE TOITUMINE METSAS KÄIB MAGAB ILVES PÄEVAUND. ILVES ANNAB EESTIS TAPAB ILVES TOIDUKS ENDAST MÄRKU VEEBRUARIS JA PEAMISELT JÄNESEID JA MÄRTSIS. KOIDU JA LOOJANGU METSKITSI, SOBIVAD KA AJAL VÕIB METSAST KUULDA NÄRILISED, LINNUD JA TEISED EMASLOOMA MADALAT KISKJAD, NÄITEKS KÄHRIKUD JA NÄUGUMIST JA TALLE REBASED. TALVEL EELISTAVAD VASTAVATE ISASLOOMADE ILVESED JAHTIDA SÕRALISI. RABEDAID MÖIRATUSI.
Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936). Faktid luuletaja eluloo kohta 1.Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)
1896-1912 realistlik Vilde. Autor peegeldab sotsiaalseid vastuolusid ning suhtub kriitiliselt ühiskonnas valitsevatesse vastuoludesse. ,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu ajal" 1912-1933 psühholoogiline Vilde "Mäeküla piimamees" Näidendid: "Tabamata ime", "Pisuhänd", "Side"
Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal. Kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles aastal 1991 Estonia
Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal. Kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles aastal 1991 Estonia
Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty. Langeb, hääletult langeb, - Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kätt musutama kipub keel, Koer mõnuleb kõrgel hangel, all kõrtsis koduküla larhvid must nagu tukk. me segi lööme koidu eel. Sa ühtuks kui särava maaga ja õnnest kurgus on nutt.
a Vändras. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütar-lastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja küla-rahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit
2009 osales Birgit Õigemeele, Tanel Padari ja Tallinna Poistekoori kontserdisarja "Jõulupuudutus" kontsertidel koos Birgit Varjuni, Getter Jaani, Jaanus Saago ning Marten Kuningaga. Esineti erinevates Eesti kirikutes. Ja muidugi võitis ka tänavu sügisel saate ,,Laulupealinn" koos Kärdla toetusel. Tv3 live tuuril esitati väga erinevaid lugusid Artjom esitas selliseid raevukamaid lugusid, Liis aga rahulikemaid. Lood olid kõik nii öelda maailma muusika stiilis. Eriti meeldisid mulle Koidu ja Getteri esitatud laulud ,,Valged ööd" ja Getteri enda laul ,,Me kõik jääme vanaks". laulude esitamisel erilist kava polnudki. Kõige pealt esitas kaks laulu Teele Viira, siis Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski, Liis Lemsalu, Lenna Kuurmaa, Ott Lepland. Ott ja Lenna tegid vahepeal duo, siis laulsid veel Koit ja Getter ning lõpus veel laulsid duos laulu "Valged ööd" , mida tuli neil rahva soovil korrata.
2009 osales Birgit Õigemeele, Tanel Padari ja Tallinna Poistekoori kontserdisarja "Jõulupuudutus" kontsertidel koos Birgit Varjuni, Getter Jaani, Jaanus Saago ning Marten Kuningaga. Esineti erinevates Eesti kirikutes. Ja muidugi võitis ka tänavu sügisel saate „Laulupealinn“ koos Kärdla toetusel. Tv3 live tuuril esitati väga erinevaid lugusid Artjom esitas selliseid raevukamaid lugusid, Liis aga rahulikemaid. Lood olid kõik nii öelda maailma muusika stiilis. Eriti meeldisid mulle Koidu ja Getteri esitatud laulud „Valged ööd“ ja Getteri enda laul „Me kõik jääme vanaks“. laulude esitamisel erilist kava polnudki. Kõige pealt esitas kaks laulu Teele Viira, siis Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski, Liis Lemsalu, Lenna Kuurmaa, Ott Lepland. Ott ja Lenna tegid vahepeal duo, siis laulsid veel Koit ja Getter ning lõpus veel laulsid duos laulu “Valged ööd“ , mida tuli neil rahva soovil korrata.
Ärkamisaja kirjanikud 2014/15 Ärkamisaeg Ajajärk, mil algas eestikeelses kirjasõnas rahvuse teadvustamine ja eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Lydia Koidula Kirjanikunimega Lydia Koidula (koidu aeg) sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähedal, elas Pärnus ja Tartus. esimene naiskirjanik, luuletaja, ajakirjanik põhiliseks luuležanriks oli isamaaluule. Tuntud luuletused: „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst Sündis Virumaal Kaarli mõisas Alustas „Kalevipoja“ koostamist
Lp õpetaja Mari Luige 37-90 10001 Tallinn 7.mai 2004 aruanne Osalesin hiljuti projekti "Tervis kõige kallim vara" lõpuseminaris Räpina linnas, Põlvamaal. Koolituskursuste läbiviijaks oli Räpina Rahvakoolituse Keskus. Seminar toimus 23.aprillil 2004. See seminar oli üliõpilastele. Hommikul, kell 10-10.15 oli osavõtjate registreerimine, hiljem oli loetud kokkuvõte koolides korraldatud ankeetküsitluse tulemustest. Projektijuht oli Rein Sokk. Korraldatud ankeetküsitluse teemad olid: õpilaste toitumine kodus ja koolis, õpilaste sportlikud harjumused, keskkond eluviisi mõjutajana. Kell 12-13 oli lõuna, kus menüüs oli esitatud ainult kodumaine liha ning puu-ja juurviljad. Väga tervislik lõuna terviseseminaril! Pärast toimus ka rühmatöö teemal "Kuidas propageerida õpilaste hulgas tervislikke eluviise". Seminari ajal me tegime järelduse, et kõige parem on propageerida tervislik...
Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril kujutatud kehad on realistlikud (kui tiivad välja arvata) ning proportsionaalsed. Skulptuuril pole praktilist otstarvet. Skulptuur on metafoor päikse tõusule ja loojangule, täpsemalt jaanipäevale mil on aasta lühim öö. Just selle üürikese öö hetke on autor meile edasi andnud, kujutades koidu ja hämariku https://www.muis.ee/digitaalhoidla/a hetkelist pi/meedia/pisipilt?id=d2649a53- suudlust enne 364 afc4-4d58-a862-32e45dc9d50f pikka ööpäeva teineteiseta. Tõru-Tõnn Parts Sander Kodasmaa Tanel Kaubi
Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokku tõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Seejuures vähenes raadius umbes 1 km. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi, näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks, "Viktoria" Magalhaesi ainsana tagasipöördunud laeva auks jmt 10.Merkuuri nägemine Merkuuri saab näha vaid koidu või eha paistel madalal horisondi kohal. Planeet avastati juba muinasajal. Ta on piisavalt hele maa taevas, aga Päikesele läheduse tõttu seda saab näha vaid lühikestel ajavahemikel vahetult enne päikese tõusu ja peatselt peale päikese loojangut, vastavalt koidu ja eha paistel. Seetõttu saab seda erinevalt teistest planeetidest suhteliselt harva näha, kuna teisi planeete saab näha suurtel nurkkaugustel Päikeselt. 11.Merkuuri transiidid
Vabal ajal kirjutas Under saksa keeles luuletusi. Marie käis Luise tävanas prl. Schmidti juures klaverit õppimas, hiljem olid tal need tunnid organist Tederi juures. 1. Marie Underi kohta Selles peatükis räägin Marie Underi elust, mis sai alguse aastal 1883, 27. märtsis Tallinas, kus ta sündis Allmanni tänava kodus ning suri 25. septembril 1980 Stockholmis, Varbergi haiglas. 1.1 Marie Underi elu Under sündis Tallinnas, Allmanni tänava kodus(praegune koidu tänav). M. Underi enamus lapsepõlvest möödus äärelinnas, Invaliidi tänavas. Underi elamustevaesed suved tekitasid temas terava looduse- ja ilunälja, mis hiljem väljendus ta luules jõuliste loodusekstaasidena. Underile meeldis uisutada ja klaverit mängida. Klaverit õppis ta mängima 4-aastaselt isa juhendamisel. 14-aastaselt hakkas Under luuletama. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas
www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6 hQ7Q muusikainstrumendid Parmupill- https:// www.youtube.com/watch?v=IONq0UiQes Q Torupill- https:// www.youtube.com/watch?v=TVN2T1 TmRaQ Miks ma just need helid/muusikapalad välja tõin? Eesti hümni valisin juba lihtsalt sellepärast, et see on Eesti tunnus laul. Saaremaa valss peaks peas olema igal saarlasel ning ei ole võõras ka teistele eestlastele. Koidu laulu valisin sellepärast, et see on eestlastele nii hinge läinud ja mind ei jäta ka see laul külmaks. Instrumentidest tõin välja kaks pilli- parmupill ja torupill. Need valisin ainuüksi sellepärast, et need on väga eestlasliku ja kodumaise heliga. Eestit iseloomustavad maitsed(maitsmismeel) Sealiha Kama Tanguvorst, verivorst Sült Mulgikapsas Saaremaa vesi Miks ma just need maitsed välja tõin?
sulistavate vete ääres, nagu metsavenna kisa - vii mind ühes, vii mind ühes, kauge meelitav Jumal. Armastus Armsana nägin sind esimest korda Röövisid mult võime pöörata pilku sust eemale Meelest ei lähe kuidagi su hääle kõla ja naer Ainsana hiilisid mu mõtteis, ei suuda muule mõelda Sinu ilusad näojooned, tumedad silmad, soojad käed Tahaks sulle alati öelda, kui palju sinust hoolin Usun sinusse, minusse, meisse Sest ma armastan sind. Peidetud kamber Koidu ajal üksinda majas Vaikselt, mõtlikult põrandal istun Tunnen tühjust, sest sünges paigas Ümbritseb mure ja hirm suur Miks ei ole saabumas minul Imelist hommikust tundi Mil päike särab ja sätendab Ja hing ei tunne mingit sundi. Sügaval sisimas, peidetud kambris, Lööb süda vaikselt ja tasakesi Sest mõistan, et minu armastust kandis Minust hoolinud arm salamisi. Siit tõusebki hinge soojuse allikas, Koos endaga nali, rõõm ja kallis laps.
VEENUS Veenus Veenus o Nimi Vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi o Koidu- ja Ehatäht o Maale lähim planeet o Päikesest teine o Mõõtmetelt sarnane Maale o Kaetud läbipaistmatu kollase pilvekihiga o Palju vulkaane ja mägesid o Kõige tulisem (300-400 km/h) o Peegeldab Päikese valgust 77% (2x rohkem kui Maa) o Pole kaaslaseid Päev-Öö o Orbiit ringikujuline o Pöörlemine aeglane, tiirlemisele vastassuunas o Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga o Päikeseööpäev 117 päeva
jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). *Põhikiri registreeriti 5 päeva hiljem 10. jaanuaril, selle võtsid vastu Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. * Ugala teatri nimi viitab kahele muistsele Eesti maakonnale: Sakala ja Ugandi, sellise ettepaneku tegi asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. *Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust. *Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja) *1949. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Aleks Sats, kes kujunes kahe järgneva kümnendi jooksul ka Ugala produktiivseimaks lavastajaks (82 lavastust). Tema kõrval tõi Karl Ader välja 47 lavastust. *Järjest suuremaks muutus teatrialase ettevalmistuse saanud näitlejate osakaal trupis.
juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka ,,Estonia" hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada
peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." (1869). 1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35 aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri Ugala nimi Muinaseesti maakonna Ugandi järgi. Kuhlbarsi esimene raamat oli murdekeelne "Wastse laulo ja kannel" (1863), millele
Teda on õpetanud Jaak Joala ja Kare Kauks jt. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega, kellega moodustati duo Code One. Mõned selle duo laulud on ka eesti popmuusika kullafondis ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Toome on ka Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus ta sai 12. koha. Ta on osalenud ka väga paljudes muusikalides nt.( Chess, West Side Story). Koit on võitnud ka telesaate ,, Tantsud tähtedega". Koidu lauluoskus oli muljetavaldav ja sellele aitas kaasa ka kitarrist Jorma. Koos olid nad minu arvates väga head ja peaksid kaaluma ka edspidi koos kontserde anda. Laulude ajal oli ka palju kitarrisoolosid,mis olid väga head. Osadel lauludel sai ka rahavas oma panuse anda ja kaasa laulda. Laule oli nii kurvemaid kui ka rõõmsamaid. Laulude vahel rääkisid Koit ja Jorma päris põnevaid lugusid. Laulude koostamisest ja kokku mänguni
korteris elama. 2007. aasta suveks oli seegi suhe läbi ja sügisel tunnistas Koit seda ka avalikult. Suhtest Kaia Triisaga sündis tütar Rebecca (2008).´Koit Toome sündis aastal 1979. Ta hakkas muusikaga tegelema aastal 1995. KOIT TOOME LAULUD Koit Toome, kes 1998. aastal esitas Eurovisioonil loo «Mere lapsed», vaatas ära kõik selle aasta eurolood ja valis välja kolm lemmikut. Samuti oli Koit valinud välja loo, mille kuulamine valmistas talle enim peavalu. Koidu lemmikuteks said Islandi lugu «Ég á líf"», Norra laul «I Feed You My Love» ning Taani «Only Teardrops». Koit tõdes eilses «Ringvaates», et need lood haakuvad rohkem eestlase maitsemeelega kui näiteks Serbia ja Montenegro eurolooming. Mees oli välja valinud ka laulu, mida oli lihtsalt piin kuulata. Koit sõnas, et üritas lausa kahel korral seda lõpuni kuulata, kuid ei suutnud. Selleks õnnelikuks osutus Bulgaaria eurolugu«Samo Shampion.
Silver Salundo 6B klass Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras ja suri 11. augustil 1886. aastal Kroonlinnas. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula, mille ta sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade
· "Jobu" · "Norra rannas" · "Rubiini ristikene. Jutuke Londoni elust" · "Isand Ilvese kosjakäik" · "Leeni" · "Poissmehe jõuluöö" · "Teravad nooled" · "Lina-Mai" Muud: · "Minu vaimlise arenemise käik"- bibliograafiline teos (1913) · "Katked minu elust"- bibliograafiline teos (1912) · "Tabamata ime"- näidend (1912) · "Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külalisteks"- reisikirjad (1904-1905) · "Koidu ajal" · "Au"- näidend Täiendav informatsioon: Keeled: Eesti keel: emakeel Saksa keel Vene keel: Inglise keel Soome keel: Itaalia keel: Hobid: lugemine, teatrite külastamine
eluasemeni. Vanemuise kosjaskäik : Habemik Vanemuine läheb kolmele ilusale neiule kosja. Kõik neiud ütlesid talle ei, sest ta oelvat liiga vana, hall ja hebames. Endassetõmbunult põgenes ta metsapadrikusse. Paar päeva hiljem leidis ta lapsukese, kelle lõpuks Vanaisa talle kinkis. Koit ja Hämarik : See muistend räägib Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele oli antud igavene noorus. Koit ja Hämarik said kokku igakord, kui öö ja päev vaheldusid. Päike läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vatastikku kätt ja ka mõlemate huuled puutusid kokku. Endla tärv ja Juta : Juta on Vanemuise tütar , tema armasam, oli surnud ning ta valas tema pärast kibedaid pisaraid. Ilmarine andis talle aga liniku, millega ta saab elada oma õnnelikku minevikku ikka uuesti ja uuesti. Vanemusie lahkumine : Lugu räägib ühest suurest rahvapeost Tartus, kuhu saabub võistlejaid üle kogu maa, isegi Kalevipoeg ise pidi peol kohal olema. Peol esines Akineitsi kes oma
ühtehoidvust pühade ajal ning oli ka heategevuslik eesmärk antud üritusel. Kontserdil esitati vokaal-, instrumentaal- ja koorimuusikat. Seal esineseid Koit Toome ja tema vapustavalt andekas tütar Rebecca, Liis Lemsalu & WAF koor. Kontserttuuril ,,Jõuluootus" tulid esitusele paljud tuntud jõulupalad, teiste seas ,,Jõulutaat on poolel teel", ,,Langeb lund" ,,Rõõmsad jõulud tuppa lase tulla", ,,Last Christmas" jpt. Lisaks laulud Koidu ja Liisi enda repertuaarist. Kontserdi tegi eriliseks õhkkond. Inimesed, kes tulid ühe eesmärgiga sinna kirikusse, et tunda jõulude erilisust, kuulata midagi, mis läheks hinge ning nautida oma enda kodumaa artiste ja mõelda sõnadele, mis paneksid rohkem väärtustama elu enda ümber. Minu lemmik lugu oli ,,Jõulutaat on poolel teel." Muusikastiiliks arvan mina, et see on äkki pop. Selle loo puhul on tore see, et see on nii kaasahaarav ja rõõmus
tiirlemisperioodist. · Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). · Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. · Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Vaadeldavus Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta paistab oranzi värvi tähena. Merkuur on palja silmaga nähtav ka täieliku päikesevarjutuse ajal. See on ka ainuke aeg, mil teda saab vaadelda kõrgel taevas. Välimus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm
Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 Koidu 25 29023 Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond EHITUSLUBA NR 12874 ÜKSIKELAMU RAJAMISEKS 14.04.2016 Käesolevaga on esitatavad Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ehitada kavatsetava ehitise kohta järgnevad andmed ning otsus: VÄLJASTAJA: Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 allakirjutaja: Toomas Laud EHITISE JA EHITAMISE ANDMED: Ehitisregistri kood: 8225279298 Ehitise nimetus: Üksikelamu Ehitise aadress: Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436 Ehitusloa taotlus: nr 1200.98.0292736 DOKUMENDI LISAD: 1. Ehitusprojekt, Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436, 01.04.2016 2. Narva-Jõesuu Vallavalitsuse korraldus 12.04.2016 MÄRKUSED: 1. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise oman...
Endla looduskaitseala LOODUSKAITSEALA ASUKOHT Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Põltsamaa jõe keskjooksu alal. Looduskaitseala jääb Jõgeva maakonna Jõgeva valla Tooma ja Kärde küla, Pajusi valla Tapiku ja Tõivere küla, Järva maakonna Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaa Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadele. LOODUSKESKUSE ASUKOHT JA VAATAMISVÄÄRSUSED Looduskaitseala keskus asub Tooma külas endises sookooli majas, kus 1928-1944 õpetati maaparandust ja sookultuuride viljelemist. Toomale on Tallinnast 143 km (Piibe maanteed mööda 136 km), Tartust 72 km, Rakverest 61 km, Jõgevalt 21 km. Matkarajad: Endla järve matkarada (8 km),
Veenus Mariann Kolk Viimsi Keskkool 9d Üldiselt Päikesest teine planeet meile lähim meist on 38,2-261 miljoni km kaugusel maakera-suurune kõige heledam ja kõige ilusam taevakeha armastuse ja ilu jumalanna ei kaugene Päikesest rohkem kui 49 kraadi Koidu- või Ehatäht Atmosfäär tihe pilvekiht rõhk on 9 MPa kasvuhooneefekt süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2% ja hapnikku 0,1% pinnatemperatuur on 480 °C Pilved kollakasvalged pilved vastassuunas (idast läände) 350 km/h mitmekihiline pilvkate pilvede põhikihis on nähtavus hea pilvede puudumisel ei näeks me Veenuse pinda Pinnavormid ja koostis sarnane Maaga tasane suurim kõrgustevahe 12 km
- 1869. esimene üldlaulupidu, Tartus. 50 aastat pärisorjuse kaotamisest, üheks initsiaatoriks oli Jannsen. Osaleda võisid vaid mehed, sest mõeldud oli rahva moraalile. - 1870. esimene teater Vanemuine (asjaarmastajatele), esimene etendus Koidula ,,Saaremaa onupoeg", selle järel Estonia teater. - 1868. 1870. Carl Robert Jakobsoni ,,Kolm isamaakõnet" jagas eestlaste ajaloo kolmeks: muistne õnnepõlv, pimeduse aeg, koidu e ärkamise aeg - 1864. palvekirjade aktsiooni kõrgaeg vahendasid Peterburis Köler ja dr Karell - 1864.ndast aastast hakati rajama aleksandrikooli komiteesid, selle initsiaator oli Paistu kihelkonna pulleritsu kooli õpetaja Jaan Adamson idee oli rajada esimene eestik gümn. Luba tuli taotleda tsaarivalitsuselt. Komiteed olid erinevates kihelkondades, tegeleti põhiliselt raha kogumisega. 1874. asutati peakomitee,
Viljandi pärimusmuusika festival (rahvasuus tuntud ka kui Viljandi folk) on suur rahvamuusikaüritus, mis toimub Viljandi linnas 1993. aastast alates juulikuu lõpus. Esimene festival kestis ühe päeva (15. mai). 1994. aasta festival kestis 3 päeva ning toimus juuli lõpus (22.24. juuli). Teisel festivalil oli esinejaid ka väljaspoolt Eestit. Kolmas festival oli neljapäevane ning sama kaua kestab festival tänapäevani.Festivali korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus. Alates 1999. aastast on festival pühendatud millelegi või kellelegi. 1999. aasta festival oli pühendatud Eesti rahvamuusika koguja ja populariseerija August Pulsti 110. sünniaastapäevale. Festivalil käib esinejaid igast Euroopa kandist ja väljastpoolt kontinentigi. 1993 Viljandi Folk Music Festival sai alguse kõik sellest, et 1993. aasta 15. mail toimus Viljandis ...
nemad. Jakob Hurt- tuli rahvuslikku liikumisse Vanemuise seltsi kaudu, kus ta pidas ettekandeid eest ajaloost ja rahvaluulest. Tõdedes, et eestlased on väike rahvas oma arvult, püstitas ta rahvale ülesande saada suureks vaimult. Võitles emakeelse kooli eest, oli Eesti Kirjameeste Seltsi juht, 1. Laulupeokõne pidas. · Carl Robert Jakobson- sai tuntuks 1868. aastal Vanemuise seltsis peetud isamaakõnega valguse, pimeduse ja koidu ajast. Koostas õpikuid, ,,Kolme isamaakõne" (ajalookäsitluse) autor, tõi mõiste ,,ärkamisaeg", parandas majanduslikke olusid · Johann Voldemar Jannsen- 3. Rahvusliku liikumise eesmärk Esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päeva-korrale sajandivahetusel. Lisaks rahva kultuuri-harrastuste toetamine, emakeelse rahvahariduse edendamine, üldise
Järsku kuulis ta, kuidas keegi laulab. Ta pani aerud paadi äärele ja hakkas kuulatama. Kalevipojale tundus nagu seesama uppunud tütarlaps laulaks. Kalevipojale tundus nagu näeks ta tüdrukut vees. Ta hakkas tütarlast taga igatsema. Seejärel hakkas ta kahetsema möödaläinud aega, Soome sepa poja ning tüdruku surma. Kuid ta ei saanud midagi olematuks teha. Ta võttis aerud kätte ning hakkas uuesti kodu poole sõudma. Kalevipoeg laulus tüdrukust ning oma emast. Koidu ajal jõudis ta kodu kaldale. Ta aheldas paadi parve külge ning läks oma vendi otsima. Ta jõudis Irumäe harjale ja kuulis, kuidas keegi laulab. Ta pööras pea kuuldud laulu poole. Naise laulust sai Kalevipoeg teada, et ta ema on surma saanud. Ta kiirustas koju. Koduväravas hakkasid koerad haukuma ning vennad tulid väravasse. Kalevipoeg kuulis vendadelt, et ka isa oli surma saanud. Nad arutasid, et peaksid hakkama liisku tõmbama, kes isa asemel kuningaks saab. Nad leppisid kokku, et
Second level Third level Fourth level Fifth level VEENUS Päikesesüsteemi kõige tulisem planeet On elu, mikroobid võivad elada ja paljuneda pilvede sees Tuhandeid väikseid ja sadu suuri vulkaane, millest ainult mõned on aktiivsed Kaaslased puuduvad Tiirlemisperiood on 225 päeva ja pöörlemisperiood on 250 päeva Eha ja koidu täht, sest paistab kõige eredamalt Päevasel ajal paljasilmaga nähtav Pilved koosnevad enamasti väävelhappest Planeedil sajavad igapäevaselt happevihmad Temperatuur kuni 480 kraadi VEENUS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MAA
kuluv aeg. Või siis koolis, kui tunnis ei suuda enam keskenduda, siis pilk suunata hetkeks mõnele pildile või aknast välja. Minul endal on vahest stress, kuid ma suudan sellest üsna kiirelt välja tulla. Võtan aja maha või lülitun hetkeks täiesti välja ja kontakteerun oma tahaplaanile jäänud mõtetega, mis tihtipeale aitavad mul stressi võita. Patricia K. Koidu 8.b klass, Nõo Põhikool, 2009.a.
Ma lillesideme võtaks Ma lillesideme võtaks sind köidaks sellega, sind köidaks sellega ühte, oh õnnetu Eestimaa! Ma taevasina võtaks, võtaks päikese särava, võtaks eha,võtaks koidu sind käidaks sellega. Ja armastuse ma võtaks, võtaks truuduse, aususe ka, ja köidaks sellega ühte sind, kallis kodumaa. Ja veresideme võtaks, Võtaks venna südame ma Ja köidaks sellega ühte
Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (1991) 2005) II 1994), III (2009), IV (2010) "Koidu kätes" (1993) "Maastik õunapuu ja "Hirm ja iha" (1993) "Harala elulood" (2001) meierikorstnaga" (1973) "Naised ja pojad" (2007) "Pommeri aed" (1973; Näidend kordustrükid 1985 ja 2008) Luulekogud "Inger" (1975; kordustrükk "Päike näkku" (1981) 1989) "Kandilised laulud" (1962)
aastal Vändras.Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis.1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874.aastal sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar ning ta suri 29.juulil 1878.aastal. 1876.aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965.aastal. Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866.aastal ilmus tema esimene luuletuskogu ,,Waino-Lilled"
Vana-Rooma toit MARI METS Toidukorrad Koidu ajal söödi hommikusööki Kella 11 ajal sõid roomlased väikse lõuna Õhtupoolikul sõid nad (cena), olulisima söögikorra päevas Rooma impeeriumi ajal: suurenes cena mitmekesisus ja suurus seda hakati sööma pärastlõunal Enam ei söödud kella 11 ajal väikest lõunat Keskpäeval hakati sööma nn teist hommikusööki (prandium) Vaesemas Rooma ühiskonnas säilis varajasem söögirutiin, sest selle söögiajad läksid kokku töörütmiga. Kõrgklass Hommikusöök: söödi mune või putru, puuvilju ja kuklitaolist saia (emmer) ja kõrvale joodi piima või veini. Kõik töökohustused olid hommikuti ning need said läbi umbes kahe ajal ning siis algas ka cena. See võis kesta kuni hilisõhtuni, eriti kui külalised olid. Kõrgklass Söödi mett, juustu ja mune, mis oli harilikult serveeritud koos liha või kalaga. Hiljem muutus cena kahekäiguliseks: põhiroog ja magusto...
aastal Vändras.Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis.1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874.aastal sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar ning ta suri 29.juulil 1878.aastal. 1876.aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965.aastal. Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866.aastal ilmus tema esimene luuletuskogu ,,Waino-Lilled"
annaabi.ee 
