S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks, kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? Vastus: VÕS §103 lõige 1 ütleb, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Sama § lõige 2 korrigeerib, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohutust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Siinses kontekstis saab lumepuudust pidada vääramatuks jõuks. Sellest lähtuvalt peaks olema treener nõus hinnaalandusega
Kas Vana-Rooma keskendus ideedele või inimestele? Antiik Rooma oli võimas riik, mis kestis 753. aastast eKr kuni 5.sajandini pKr. Selle väga pika ajavahemiku käigus mõjutasid Vana-Rooma eluolu ja riiki mitmed erinevad ideed, mis realiseerusid inimeste tegevuse kaudu. Üks vana-roomlaste idee seisnes selles, et nad rõhutasid inimese kohutust täita osakslangevaid ülesandeid. Roomlaste kohustused olid isamaa ja riigi ees. See idee väljendus selles,et noormehed olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ning hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ning seaduste alal omandatud oskusi ja teadmisi järele proovima. Rooma inimesed olid patrioodid ja riigile truud, mis väljendus selles, et mehed kuulusid sõjaväkke
- Käsutustehing, mis on kehtiv hõljumisajana on tühine. - Auto omand võis üle minna Mlt Ole AÕS §92 lg 1 Omandi üleminek: kokkulepe omandi ülemineku kohta (KÄSUTUSTEHING), valduse üleminek OMANDI ÜLEMINEK = KÄSUTUS Käsutustehing + valduse üleminek (vallasasi) (kanne- kinnisasja kohta) = annavad omandi üleminek e käsutuse Vallasasja heauskne omandamine § 106 lg 3 AÕS §95 lg 1 alusel Seega on omand üle läinud AÕS §95 lg 1 alusel St O ei saa oma kohutust täita. Kas O-l täitmise nõue on? §106 lg 1,2,3 kas saab öelda, et Q on heauskne? Jah, kuna tema ei teadnud. Tsüs §139, heausksust eeldatakse. Seega pole ilmselt nõuet. Kahjuhüvitamise nõue võiks aga teoreetiliselt olla. §139. Heausksuse eeldus VÕLAÕIGUSSEADUS § 108. Kohustuse täitmise nõudmine § 271. Üürilepingu mõiste Variant (i): Pärast üürilepingu sõlmimist septembris rääkis O sellest Q-le, kes kiitis O sõlmitud head tehingut. Kas see mõjutab lahendust?
(1 i ) (1) Kus C - tulevikus laekuv või tasumisele kuuluv summa i - diskontomäär FV Cx(1 i ) n (2) Kus i - intressimäär N - perioodide arv 1.1 Õiglase väärtuse meetod Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohutust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus (RTJ 3, 2011) Õiglase väärtuse plussiks on, et see meetod kajastab ajakohast informatsiooni, mis on turuga kooskõlas. Õiglase väärtuse meetodi miinuseks loetakse, et õiglase väärtuse mudelid võivad olla ebareaalsed ja on avatud juhtkonna manipulatsioonidele, sõltudes nende subjektiivsest hinnangust. Samuti võivad hinnad olla moonutatud investorite irratsionaalsest või
Poola-Leedu riigiorganitega). Poola tahtis muuta Eestit taas katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon (reformatsiooni vastu suunatud liikumine). Eestimaa hertsogkond oli Rootsi valdusse langenud Põhja- Eesti. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner (täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse, vägede moonastamise, transpordi eest; jälgis, et aadel taäidaks ratsateenistuse kohutust;jälgida riigitalupoegadelt maksude laekumist). Linnuselään on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. Põhja-Eesti aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Foogtid valitsesid kohapeal riigimõisaid. Rüütelkonna kõrgemask asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik valdajad, maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks e. kreisiks: Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaaks. Saaremaa rüütelkond
aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. - Tööandja kohus on tagada, et töötajate töötasu andmed ei saaks avalikuks. - Tööandja peab määratlema ärisaladusena töötajate töötasud nende isikute töölepingutes, kes puutuvad oma töökohustuste tõttu kokku töötajate töötasude andmetega ja selgitama neile saladuse hoidmise kohutust. Haigushüvitise maksmise kohustus Tööandja kohustus maksta töötajale teatud perioodi eest haigushüvitist kehtestati alates 01.07.2009 ja kord on järgmine: - Haigushüvitist ei maksta töötajale haigestumise või vigastuse esimese kolme päeva eest; - Haigestumise või vigastuse 4. Päevast kui 8. Päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust; - Alates haigestumise või vigastuse 9
aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. - Tööandja kohus on tagada, et töötajate töötasu andmed ei saaks avalikuks. - Tööandja peab määratlema ärisaladusena töötajate töötasud nende isikute töölepingutes, kes puutuvad oma töökohustuste tõttu kokku töötajate töötasude andmetega ja selgitama neile saladuse hoidmise kohutust. Haigushüvitise maksmise kohustus Tööandja kohustus maksta töötajale teatud perioodi eest haigushüvitist kehtestati alates 01.07.2009 ja kord on järgmine: - Haigushüvitist ei maksta töötajale haigestumise või vigastuse esimese kolme päeva eest; - Haigestumise või vigastuse 4. Päevast kui 8. Päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust; - Alates haigestumise või vigastuse 9
otsustada sulraha reservi suuruese üle. Reegline nõuab aga valitsus keskpanga abil, et pankade reservid oleksid suuremad kui miinumreserv, mida pangad ise valiksid. Hoiuse protsentuaalne ose, mida hoitakse kas keskpangas arvel või sularahana kommerstpangas kassas, on reservisuhe ehk kohustuslik reservinõue(r). Eestis on see 13%. Raha loomine kommertspankade poolt. Kehtib alati nõue, et aktiva peab võrduma passivaga, ehk antud juhul vaatame : D(deposiidi kohutust)=R(reserv) + L(laenud) Siin saab pank nö raha juurde teha, selle väljalaneamise ja hoiuste juurdevooga. Reservidel on ühikuline kasv, mis suurendab deposiite ja rahapakkumist. Rahapakkuminse kasv on võrdne reservide ühikulise kasvu ja avaldise 1/r korrutisega, kus r tähistab rservisuhet. Avaldis 1/r nimetatakse raha multiplikaatoriks.
SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM Sotsiaalsed normid Norm - üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall. Sotsaiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes. Sotsaiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuste saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm tähendab eeskätt sotsiaalset kohutust. Kohustus normis tähendab, et inimene peab käituma üksnes teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu võib esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile, mallile. Õigusnormi tasand algab imperatiivsete ettekirjutuste loomisest, mis reguleerivad paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, üldistes huvides - heteroneemne
kontakti ei saadud, MLu järgi jäi kaup saamata, AS ei olnud võimeline oma kohustusi täitma ja pangalaen jäi tagasi maksmata. Kohtus tõendati, et Bahama ÄÜu oli asutanud EEs elav isik, kes oli A lähisugulane. Kas A on rikkunud oma kohustusi ja kui, siis milliseid? Kui A on kohustusi rikkunud, kui suur on siis tema tekitatud kahju? 1) Ametisuhe →pole küsimust. 2) Rikkumine →kas on rikkunud mingit kohutust ja millist →§ 315 lg 1 (§ 187) hoolsuskohustus (lohakas kohustuste täitmine) ja lojaalsuskohustus (omakasust lähtudes ja ühingu huvide vastaselt) TsÜS § 35. Hageja peab tõendama asjaolusid, ei saa spekuleerida. Otsime huvide konflikti. Siin tuleb tõendada, et JL teadis, et teeb tehingu lähisugulasega. Kui vähe sai ta uurida ettevõtte tausta 70 000 €-se tehingu puhul? Pikaajalise suhte puhul vast ei tee kontrolli, aga täiesti uue partneriga?
3) Kurjategija kinnipidamine Isiku tegevus, kes üritab kurjategijat kinni pidada, kannab väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu. 4) Kuritegude matkimine Tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. 5) Kohutuse kollisioon Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohutust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Ekslik arusaam oma käitumise aluseks olevatest asjaoludest, olukorra ebaõige hindamine. 7) Kannatanu nõusolek Näiteks oaniku nõusolek tema omandit kasutada
põhjustamist, et ära hoida suuremat kahju. 3) Kurjategija kinnipidamine – Isiku tegevus, kes üritab kurjategijat kinni pidada, kannab väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu. 4) Kuritegude matkimine – Tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. 5) Kohutuse kollisioon – Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohutust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus – Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Ekslik arusaam oma käitumise aluseks olevatest asjaoludest, olukorra ebaõige hindamine. 7) Kannatanu nõusolek – Näiteks oaniku nõusolek tema omandit kasutada
artikli, kus selgitas reisijaid ja veduritöötajaid nende töös häirivaid küsimusi, tehes järelduse, et kuna tööandja ei suuda reisijate huve mittearvestavate sõiduplaanide koostamise ja rongide koosseisu tõttu täita endale seoses reisijate veoga võetud kohustusi, peaks tööandja tegevusse sekkuma riik. Peale ajaleheartikli ilmumist ütles tööandja K. töölepingu üles põhjusel, et töötaja on rikkunud TLS § 15 lg 2 p-s 9 sätestatud kohutust ning tekitanud 3. isikutes usaldamatuse tööandja vastu. Tööandja leidis, et K. ei toiminud tööandja suhtes lojaalselt ega heas usus, sest reisijaid ja vedurijuhte häirivate küsimuste lahendamine massimeedia vahendusel ei ole mõistlik. K. käitumine põhjustas usaldamatust tööandja äripartneris artiklis esitatud andmete tõttu võib väheneda tööandjalt veeremi tellija reisijate arv. Samuti on K. rikkunud
3) Kurjategija kinnipidamine Isiku tegevus, kes üritab kurjategijat kinni pidada, kannab väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu. 4) Kuritegude matkimine Tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. 5) Kohutuse kollisioon Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohutust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Ekslik arusaam oma käitumise aluseks olevatest asjaoludest, olukorra ebaõige hindamine. 7) Kannatanu nõusolek Näiteks oaniku
annaabi.ee 
