· Menetlusökonoomia; · Dispositsioonipõhimõte; · Uurimispõhimõte; · Avalduste tõlgendamine; · Selgitamiskohustus; · Võrdsus ja tõhusus ärakuulamisel; · Avalikkus. Halduskohtu pädevus: · esmalt vajalik vaidluse olemasolu; · kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ei võta kohus kaebust menetlusse, vaid tagastab selle põhjendatud määrusega. Halduskohtu volitused: Tühistamine; Kohustamine; Keelamine; Hüvitamine; Heastamine; Tuvastamine. Menetlusosalised: Kaebaja; Vastustaja; - Kolmas isik Menetlusosaliste üldised õigused: tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; võtta osa kohtuistungist; teada asja arutava kohtu koosseisu; esitada taandusi ja taotlusi; anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tekkinud küsimuste kohta;
Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla.Vanemate järglastelt pärandavad kasulikke muutusi määravad geenid edasi. Isendite pärilikest muutustest kujunevad tervele populatsioonile Tulemused: kohastamine, liigi teke 4. Mis on kohastumine, 1kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. Kohustamine on mingil isendi rühmal tema elukohas kasulike tunnuste kujunemine Taimedel: kõrbetaime- sügavad juured, et vett kätte saada, Võilill- tohutu palju seemneid Loomadel: kaelkirjak- pikk kael tuleb puu pealt lehti võtta, Lepatriinu- mürgine, hasti märgitav, et keegi teda ei söö 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Kohustamuse suhtelisus on kui loomale arenenud kohustumised on kasulikud ainult nendes
3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla.Vanemate järglastelt pärandavad kasulikkemuutusi määravad geenid edasi. Isendite pärilikest muutustest kujunevad tervele populatsioonile Tulemused: kohastamine, liigi teke 4. Mis on kohastumine, 1kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. Kohustamine on mingil isendi rühmal tema elukohas kasulike tunnuste kujunemine Taimedel: kõrbetaime- sügavad juured, et vett kätte saada, Võilill- tohutu palju seemneid Loomadel: kaelkirjak- pikk kael tuleb puu pealt lehti võtta, Lepatriinu- mürgine, hasti märgitav, et keegiteda ei söö 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Kohustamuse suhtelisus on kui loomale arenenud kohustumised on kasulikud ainult nendes tingimusetes milles ta välja kujunes Näiteks: Vlagejänes, 6
käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse; 3) kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine; 4) teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole; 5) kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks; 6) täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; 7) kostjal elukohast lahkumise keelamine, kostja kinnipidamine ja talle aresti määramine;
käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse; 3) kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine; 4) teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole; 5) kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks; 6) täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; 7) kostjal elukohast lahkumise keelamine, kostja kinnipidamine ja talle aresti määramine;
Seminarides õpime lahendama tüüpprobleeme, mis praktikas kõige sagedamini ette tulevad: 1. Millist liiki haldustegevusega (haldusakt, määrus, haldusleping, toiming, eraõiguslik tegevus, siseakt) on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad? 2. Kas halduse tegevus on õiguspärane? 3. Kas haldusakt kuulub täitmisele (on kehtiv)? 4. Kas halduse tegevuse vastu on võimalik kasutada mõnd õiguskaitsevahendit (otsuse tühistamine, asutuse kohustamine tegevuseks, kahju hüvitamine)? Iga eelpool nimetatud probleem on võimalik täpsema analüüsi tarbeks jaotada detailsemateks küsimusteks. Lõppkokkuvõttes moodustub üldine haldusõigusliku kaasuse lahendamise skeem (vt lisasid). NB: Seminaride ja eksami kaasustes piirdume vaid haldustegevuse liikide ja õiguspärasuse, samuti haldusakti kehtivuse probleemidega. Teoreetilisi küsimusi võib eksamil tulla ka sundtäitmise ja riigivastutuse peale.
b) Vormivabadus 2. Erandid a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2) b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3) 1. II. Tühisuse aluste puudumine 1. Tühisuse alused HMS § 63 lg-s 2 a) Ebaselgus b) Välispädevuse rikkumine c) Õiguserikkumiseks (süüteoks) kohustamine 2. Tühisuse ilmselgus (RKHK 3-3-1-32-03) III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2) 1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt 2. Tühistamine kohtu poolt 3. Kehtivusaja lõpp 4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine IV. Sundtäitmise eeldused (AtSS § 2 lg 1, § 8) 1. Koormav õigussuhteid kujundav haldusakt (ettekirjutus) 2
viib ellu kvaliteedipoliitika. Praktikas tähendab see teenuste kvaliteeditaseme suunamist. Käitise edukuse üheks aluseks on teatavasti inimestevaheline hea koostöö, mis aga eeldab ülevaadet kogu kohviku tegevusest. Kvaliteedipoliitika osa selles on ainult ühtse nägemuse kujundamine, millele peaks järgnema kõiki kvaliteeti mjutavaid tegevusi hlmava süsteemi ülesehitamine, selle pidev hindamine, aja kohustamine ja täiustamine. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimise tasandite kohustus, milles tippjuhtkond on eestvedav. Tavaliselt mistetakse kvaliteedijuhtimise all ainult toodete lppkontrolli ehk, kvaliteedi sõnavara kasutades, korrigeerivat tegevust. Tegelikult on kvaliteedijuhtimine seotud rohkem vältivate tegevustega ehk sellega, kuidas juhtida sisendit, et saada soovitud väljund. Kohviku töö juhtimise eripäraks on kõigepealt ürituse olemuse selgekstegemine. Vastavalt sellele
Olukorras, kus isik ei ole kasutanud esmaseid ÕKV-sid, puudub tal RVastS § 7 lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist. See on riigivastutusõiguses vastutuse koosseisuliseks elemendiks. RK 3-3-1-16-16: Esmaste ÕKV-te kasutamata jätmine ei ole kahjunõude esitajale ette heidetav juhul, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud. Eesmärgiks ei ole perspektiivitute taotluste esitamiseks kohustamine. Kaebaja talus oma õiguste väidetavat rikkumist rohkem kui 8 kuud. Isegi kui möönda, et oma õiguste rikkumise teadvustamiseks ja kohase ÕKV-i leidmiseks ning kasutamiseks võib kuluda mingisugune mõistlik aeg, on ilmselge, et see aeg ei saa kesta 8 kuud. Arvestades kinnipidamistingimuste talumise aja kestust, on ilmne, et selle aja jooksul oleks õiguskaitsemenetlus vähemalt mingis etapis jõudnud tulemuseni.
Kas PS ei nõua mitte esimest kaebust MK-sse? Advokaat siin, sest see kaebus ringkonnakohtusse eeldab juristiharidust. De lege ferenda. Võiks olla ka „muu isik, kes...“ õpikus märgitu korretuur RK lahendis 3-1-1- 55-07: (ka) süüdistuskaebuse ilmse põhjendamatuse tõttu saab 3-liikmeline koosseis jätta läbi vaatamata ilma istungit korraldamata. § 208 lg 6: ringkonnakohtu pädevuses mõistetavalt ka menetluse alustamise või jätkamise kohustamine – hiljem KrMS § 49 lg 1 kohaldamine: kas samad kohtunikud saavad hiljem arutada? Pigem jah. 3-1-1-60-10: miks ei saa vaidlustada kriminaalmenetluse alustamist (kuigi sellega kahtlemata kaasnevad põhiõiguste riived)? 1) legaliteedipõhimõte ja kriminaalmenetlus kui ainus võimalus kuriteo kahtluse kontrollimiseks, 2) vaid ametkondlik kontroll alustamise põhjendatuse üle, 3) aga ka uus süüteomenetlusega kahjude hüitamise seadus. NB
5.05.2016 Õigussuhe 1. Õigusnormi nõuetest kinnipidamine – subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Õigussuhe 2. Õigusnormi kasutamine – subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Toob kaasa õiguslikke tagajärgi aga ei vaja riigiorganite sekkumist. Õigussuhe 3. Õigusnormi rakendamine – täitmisele kohustamine/mittetäitmise õigustamine riigiorgani vahendusel. Toob kaasa õiguslikke tagajärgi riigiorganite sekkumise järel. 15 5.05.2016 Õigussuhe Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte tunnused 1. Õigusnormi alusel tekkiv inimestevaheline seos. Õiguslik suhe saab tekkida ainult siis kui on
käitumise mõjutaja; mallidega püütakse kaasa minna ja neid jäljendada. Soovitamine - esindab vahetut ja teadlikku vahekorda eestvedaja ning järgija vahel; püütakse inimese mõttekäigud panna liikuma soovitud suunas; tuleb kõne alla eelkõige olukorras, kus on võimalik mitu lahendit. Veenmine - oma seisukohtade põhjendatud selgekstegemine, et kutsuda esile soovitud tegutsemine või käitumine; nõuab kannatust. Sundimine - järgijate kohustamine võimu abil; saab kasutada siis, kui juhil on alluvatele midagi asendamatut anda; võimalikud tagasilöögid. Joonis 36. Eestvedamise soodsad mõjurid ja tulemused (Üksvärav, 2004) 5.7. Otsustamisse kaasamine 46 Osalemine on tegevus, mis peab tagama osalejate väärtusliku teabe jõudmise otsustamiskeskustesse ja osalejate tööalase arenemise. Eesmärgid:
Peaminister astub tagasi omal algatusel. Vabariigi Valitsuse seadus aga sätestab peaministri kohustusliku tagasiastumise aluse, mida Põhiseaduses ei sätestata. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi peab peaminister tagasi astuma, kui valitsus ministrite volituste lõppemise tõttu pole olnud kakskümmend üks päeva otsustusvõimeline. Valitsus loetakse otsustusvõimeliseks, kui istungist võtab osa peaminister ja vähemalt pool valitsuse koosseisust. Peaministri selline tagasi astuma kohustamine tundub aga olevat üleregulatsioon. Kõigepealt on raske ette kujutada, et enda ja oma erakonna poliitilisele tulevikule mõtlev peaminister oleks nõus 21 päeva juhtima valitsust, kes kvoorumi puudumise tõttu ei saa vastu võtta ühtegi otsustust. 3) Peaministri surma korral. Peaministri surmast peab teda asendav minister teatama presidendile viivitamatult pärast surmast teada saamist. Asendav minister peab valitsuse tagasiastumisest teatama ka Riigikogus.
keelamine. N: Kostja suhtes on tehtud juba jõustunud otsus, mida hakatakse täitemenetluses täitma. Nõude täitmisest üle jääv raha peaks kantama kostjale, kuid saab nõuda, et kohtutäitur raha kostjale üle ei annaks vaid säilitaks selle tulevase otsuse täitmiseks enda kontol. - Täitemenetluse peatamine või täitedokumendi tühistamine, kui täitedokument on hagimenetluses vaidlustatud või on esitatud vara arestist vabastamise nõue. - Kostja kohustamine teatud rahasumma maksmiseks. Kui poolte vahel on vaidlus kohustuse täitmise nõudes N. kindlustusandja on kohustatud tegema perioodilisi makseid, ja vaidlus on summa suuruse mitte maksmise kohustuse kui sellise üle, siis saab kohustada tasuma minimaalse summa. - Õigussuhte esialgne reguleerime: ühisvara või kaasomandis kasutamise, lapsega suhtlemise korra jm küsimuste lahendamiseks võib kohus määrata esialgse korra.
a 16.jaanuarist oluliselt muutunud (tõsis: paljuski lihtsalt varasemaid kohtupraktilisi 3-1-1-97-10 (ka nn "uus kannatanu" saab vaidlustada SKM korras enese kaasamatust kannatanuna) 3-1-1-55-07 (ka süüdistuskaebuse ilmse põhjendamatuse tõttu saab 3-liikmeline koosseis jätta läbi vaatamata ilma istungit korraldamata) KrMS 208 lg 6: ringkonnakohtu pädevuses mõistetavalt ka menetluse alustamise või jätkamise kohustamine hiljem KrMS 49 lg 1 kohaldamine: kas samad kohtunikud saavad hiljem arutada? Pigem jah. 3-1-1-60-10 (miks ei saa vaidlustada kriminaalmenetluse alustamist (kuigi sellega kahtlemata kaasnevad põhiõiguste riived)?) NB! Siin erinevalt süüdistuskohtumenetlusest ei ole ringkonnakohtu lahend lõplik ja lõpetamata jätmise korral on võimalik ka määruskaebus Riigikohtule (385 p 11)
annaabi.ee 
