1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. * Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. * Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. * Esimeseks Venemaa alma materiks peetakse 1755.aastal asutatud Moskva ülikooli, millel oli kolm teaduskonda: filosoofia-,arsti-ja õigusteaduskond. * Riik jagati kubermangudeks ja kümneks kohturingkonnaks. PEETER I (1682-1725) ... reformis vene riigiasutuste süsteemi : 1) 1711. a. sai kõrgeimaks riigiasutuseks senat. 2) 1717.a. rajati kollegiumide süsteem. 3) 1722.a. kehtestati teenistusastmete tabel. * Peeter I - just see valitseja liitis Vene impeeriumiga Eesti alad. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Valitseja seisundi sõnastas tsaar ise sõjaväemäärustikus : ,, Venemaa valitseja on isevalitsev monarh, kes ei pea kellelegi maailmas
Joseph2 andis välja tolerantsuspatendi, mis lubas moodustada luterlastel, kalvinistidel oma kogudusi. Alamate patendiga kaotati pärisorjus. Austria riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Venemaa Peeter reformis oluliselt riigikorda.1711. aastast oli kõrgeim riigiasutus Senat. Loodi kolleegiumid-uues keskasutused . kolleegiumi juhtis president, kellele allus hulk ametnikke, viitsepresident, nõunikud, assessorid. Kuningas jagas maa kubermangudeks. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus igalühel oli oma õuekohus, ja sellele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud.
sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. (Selline süsteem lõi ametnikele stiimuli edasipürgimisex) · Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi (algul oli maa jaotatud 8. kubermanguks, hiljem arv pidevalt kasvas) · Peeter esimene lahutas kohtu- ja administratiivvõimu- maa jaotati 10. kohturingkonnaks, kus oli oma õue kohus, millele omakorda allusid provinsi- ja linnakohtud · Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju Peeter I : ,,Venemaa valitseja on isevalitsev monarh, kes ei pea kellelegi maailmas oma tegude üle vastust andma." · 1721 Peeter I keisriks, Venemaa impeeriumiks 2. Paleepöörete ajajärk · Peeter I ajal loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal.
ainult väikese territooriumi puhul), seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Oska nimetada kolm valgustatud monarhi ja tea, mis tegi neist valgustatud valitseja. Joseph II. Kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi. Kolm olulist uuendust, mis teevad Peeter I valgustatud valitseja (3)? Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi, maa jaotati 10 kohturingkonnaks, reformis vene riigiasutustesüsteemi Kolm olulist uuendust, mis teevad Friedrich II valgustatud valitseja (3)? Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks, ta nägi palju vaeva õpetamaks preislastele kartulikasvatust, jätkus koolihariduse areng. Kolm olulist uuendust, mis teevad Maria Theresiast valgustatud valitseja (3)?Laiendas rahvakoolide võrku, loodi sõjaväeakadeemia, jõustus uus kriminaalkoodeks.
Peeter I reformid: 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. Lähtudes Rootsi ja Taani kogemusest, alustati 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumide loomist. Uue bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks kehtestati 1722. aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus olio ma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Parlamentarismi areng Inglismaal: Stuartite dünastia. Parlament koosnes kahest kojast: 1) Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi 2) Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid Pidev võimuvõitlus parlamendi õiguste ümber. Valitseja James I kujundas asju nii, nagu see oli koombeks Sotimaal
Maksusüsteem: Kui ennem oli olnud mitu maksu, siis Peeter I kehtestas ühe maksu ehk peamaksu. Sõjavägi:1722. aastal kehtestati teenistus ametite tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusametisse. Riigivalitsemine: 1711. aastal asutati kõrgeim riigiasutus Senat ja 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumeid. Riigiametnikud: Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, kus alguses oli 8 hiljem see arv kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud. 10.) Võimuletulek: Katariina viis läbi riigipöörde, mille järel sunniti Keiser alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise artiklile ja tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II, kellel polnud tilkagi Vene verd. Kes kuulus Romanivite suguvõssa ainult abielu kaudu. Valitsemine Katariina kutsus kokku suure komisjoni kuhu kuulus 28 riigiasutuse esindajat ja
Venemaast aga sai Põhja-Euroopa juhtivaid riike. Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus (tsaar/keiser Senat kolleegiumid) · Uus seisuste süsteem teenistusastmete tabel, mille kaudu sai aadliseisusesse tõusta. See oli suunatud vana pärusaadli vastu. Seega loodi uus, teenistusaadel. Võeti kasutusele uued aadlitiitlid: suurvürste, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus. Riik jagati 8 kubermanguks ja 10 kohturingkonnaks, et lahutada kohtu- ja administratiivvõim. · Uus sõjaväekorraldus. Streletsite asemele loodi nekrutitest koosnev sõjavägi. Ohvitserkond komplekteeriti vene aadlikest, kelle päritolu polnud oluline. · Uus euroopalik elulaad ja õukonnaelu. · Uus pealinn Peterburi 1703. a. · Uus ajaarvamine. · Rajati manufaktuure, rauamaagikaevandusi, pearahamaks. · Kirik allutati riigile. Kirikut juhtis Püha Sinod. · Asutati Teaduste Akadeemia 1724. a
Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. PeeterI(1682-1725) PeeterI muutis riigiasutuste süsteemi tegusemaks. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati kolleegiumide loomist(sellest arenes kolleegiumite süsteem).1722 kehtestati teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas PeeterI kubermangude süsteemi. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis PeeterI endale keisri tiitli. Venemaa oli aga siitpeale keisririik. PeeterI loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal. KatariinaII KatariinaII tõusis troonile peale Keiser PeeterIIIdat. Tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kes kuulus Romanovite suguvõsasse ainult abielu kaudu. KatariinaII sai tuntuks kui valgustatud
1725) otsustavalt Vene riigiasutuste süsteemi sooviga muuta see tegusamaks.Juba 17 saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste- kollegiumide loomist. Aastaks 1717 oli rajatud juba kolleegiumide süsteem. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Ta üritas lahutada kohtu ja administratiivvõimu. Maaa jaotati 10 kohturingkonnaks kus oli oma õuekohus millele omakorda allusid provintsi ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. paleepöörete ajajärk: Peeter I loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal, kuid valitsejate seisundit ja tegevust mõjutasid õukonnaringkonnad. Ebakindlust suurendas asjaolu, et mitme venemaa valitseja trooniletõus oli õiguslikult küsitav, eriti veel seetõttu et pojaga konflikti sattunud imperaator kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis
rahvakoolide võrku ja loodi kutsekoole. Olulisel kohal oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent. 1781. aastal anti välja patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. 12. VENE RIIK 18. SAJANDIL. REFORMID JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM. Peeter I - 1711. aastal asutati kõrgeima riigiasutusena Senat, alustas 1715. aastal uute kolleegiumide loomist, seda juhtus president. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, see jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. 1721. aastal võttis ta endale keisri tiitli. Suuri konflikte ja ebakindlust tekitas see, et Peeter I kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta kutsus tagasi ka Siberisse saadetud saksalastest aukandjad ning andis välja manifesti aadliprivileegide kohta. Riigipöörde ajal 1762. aastal sunniti Peeter III troonist loobuma ja troonile sai
1.5 Haldusjaotus Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks Flandria,Valloonia ja pealinna Brüsseli piirkond ja need omakorda jagunevad 589 vallaks.Belgias on 10 provintsi Antwerpen (keskus Antwerpen) · Limburg (Hasselt) · Flaami Brabant (Leuven) · Ida-Flandria (Gent) · Lääne-Flandria (Brugge) · Hainaut (Mons) · Vallooni Brabant (Wavre) · Namur (Namur) · Liège (Liège) · Luxembourg (Arlon) Belgia jaguneb 43 haldusringkonnaks ja 27 kohturingkonnaks. Suuremad linnad on: Brüssel-elanike arv 1 019 022 Antwerpen- elanike arv 459 805 Gent -elanike arv 231 493 1.6 Rahvastik 2015 a.Seisuga elas Belgias 11 258 434 inimest.Sellest lapsed 15,7% ja vanurid 18,7% Belgia inimeste keskmine oodatav eluiga on 79,78 aaastat (38. koht maailmas), meeste keskmine eluiga on 76,62 aastat ja naiste keskmine eluiga on 83,08 aastat.Sündimus ja loomulik iive on madal ja ka suremus on madal. Belgia rahvastiku keskmine tihedus on 344,75 in/km2
Talle kõige lähemal on poliitiliselt määratud riigisekretärid, abiministrid ja poliitilised nõunikud. Ministeeriumite struktuur on hierarhiline. Norras koosneb tavaline kohtusüsteem ülemkohtust, ülemkohtu esmasest apellatsioonikomisjonist, apellatsioonikohtutest, ringkonnakohtutest ja lepituskohtutest; samuti on olemas mõned erikohtud. Norra on jagatud 6 territoriaalseks kohturingkonnaks ja 15 justiitsringkonnaks. Kohtuvõimu osalus poliitikas väljendub kahel moel: esiteks aitab tema tegevus kaasa Storting'is vastuvõetud õigusaktide elluviimisele ning teiseks teostab ta järelevalvet seadusandliku ja täitevvõimu üle, et kindlustada nende endi vastavus õigusaktidele. 11 7. RELIGIOON Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik. Põhiseaduse
aadlikele, talupoegade pärisorjus, selle päritavus.Talud ja nende vallasvara - mõisahärra omand. Kaasnes ka sunnismaisus. Reformid PeeterI ajal Peeter I (1682-1725) reformis riigiasutuste süsteemi. 1711.asutati kõrgeima riigasutusena Senat, alustati kolleegiumide loomist. Kolleegiumi president, tegutses kantselei arvukate ametnikega. Sõjaväe ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusasutusse. Kubermangude süsteem.Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal absolutism väga ehedal kuhul. 1721.võttis Peeter I võttis endale keisri tiitli, venemaast sai impeerium (keisririik). Valgustatud absolutism 1761a imp.troonile tõusnud PeeterIII risiti üigeusku.kuid hingelt oli luterlane.Asus reformide teele:andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele,sallviusdkreedi vene vanausuliste suhtes.Poolad Saksamaa protestantliku osa.kutsus tagasi Siberisse sadetud sakslaste
Nõudis parukakandmist, kuubede kandmist, habememaks, nõudis naiste seltskonda tulemist, õpetas tantsima, korraldas regulaarselt assambleele pidustusi. 1722 kehtestati riigiaparaadi süstematiseerimiseks teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased jm riigiametnikud jagati 14. Astmesse, sellest kaheksa esimest eeldasid aadliseisust. Peeter kehtestas ka kubermangude süsteemi. Ta lahutas ka kohtu ja administratiivvõimu. Sellega jaotati maa kümneks kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi ja linnakohtud. 1721 võttis Peeter I endale keisri tiitli, peale seda oli Venemaa keisririik. 1755 loodi Moskva ülikool(Elisaveta) 1761 tõusis troonile saksa päritolu Peeter III, kes ristiti õigeusku, aga sisimas jäi ta luterlaseks. Ta andis õiguse kõigile usutunnistustele. Ta tahtis maha võtta kõik pühad pildid mis ei kujutanud kristust või neitsi maarjat. Ta lasi vaimulikel habemed maha ajada
12. Vene riik 18.sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism Riigiasutuste reformid Peeter I (1682-1725) ajal Peeter I reformis riigiasutuste süsteemi. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse, kõrgeima riigiasutusena asutati Senat. Alustati uute keskasutuste kollegiumide loomist. Kolleegiumi juhtis president. 21 Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi. Algul 8, hiljem kasvas. Üritas lahutada kohtu- ja administratiivvõimu. Jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Absolutism omandas väga eheda kuju. Paleepöörete ajajärk Peeter I absolutistlik valitsemisviis säilis ka tema järglaste ajal, kuigi seda mõjutasid õukonnaringkonnad. Ebakindlust suurendas trooniletõusu õiguslikkuse kaheldavus, Peeter I oli tühistanud ka pärimisõiguse naisliinis. Esimese paleepöörde korraldas Peeter I lesk Katariina (Mensikov), kuigi pärast tema surma sai troonile
annaabi.ee 
