tulude sissenõudmine, tulude kasutamise kord. Avaliku finantsõiguse hulka ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon ning finantsarvestus (raamatupidamine, pangandus, kindlustus, väärtpaberiturg). Finantsõiguse allikad on: Põhiseadus, Seadused, Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, Rahvusvahelised lepingud, Valitsuse ja ministrite määrused, Eesti Panga õigusaktid, Kohtupretsedendid, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid FINANTSASUTUSED EESTIS: Rahandusministeerium, Maksu- ja tolliamet, Stataistikaamet, Riigikontroll, Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond, Kultuurkapital, Eesti haigekassa. Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepanekute esitamine ning poliitika elluviimine ministeeriumile antud pädevuse piires. Ministeeriumi haldusala tegevusvaldkondadeks on:
Euroopa kohtu praktikas. Mandri Euroopa õigussüsteem · Suured muudatused tekkisid 17 19 saj. · Tõusid esilt ühiskondlik lepe, inim ja kodanikuõiguse teemad. · Kaks tähtsamat allsüsteemi : 1. Romaani ehk Prantsuse õigussüsteem Napoleoni koodeks 2. Saksa õigussüsteem Anglo Ameerika õigussüsteem · Tähtsamaks õigusemõistmisel on kohtupretsedendid analoogilises kohtuasjas varem langetatud otsused. Kohtupretsedent Otsus, mis langetatakse sarnases kohtuasjas. (Võib olla mitukümmend aastat vana).
· Subjektiteooria avalikus õiguses alati osaleb riik või KOV võimu kandjana, eraõiguses käib kõikide subjektide kohta ? Õigussüsteemid: · Mandri-Euroopa õigussüsteem (jaguneb germaani ja romaani õigusperekondadeks) põhineb Rooma õiguse retseptsioonil, eristatakse AÕ ja EÕ ning reeglina suur osa EÕ kodifitseeritud · Anglo-Ameerika ehk common law süsteem ei tunnista AÕ ja EÕ; pole kodifitseeritud; kohtupretsedendid · Skandinaavia õigussüsteem AÕ ja EÕ, ent eraõigus pole kodifitseeritud Õigusnormid jagunevad siseriikliku süsteemi alusel: · Avaliku õiguse normideks riigiõigus, haldusõigus, maksuõigus, karistusõigus, menetlusõigused · Eraõiguse normideks tsiviilõigus (on pm eraõiguse tuum, jaguneb omakorda üldosaks, asjaõiguseks, pärimisõiguseks, võlaõiguseks ja perekonnaõiguseks),
volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud kommentaarid Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid. Seadused, määrused, mis sisaldavad õigusnorme üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Õigusriik. Korra aluseks õiglus, mis kaitseb üksikisikuid riigi eest, õigus soodustab vabadust. Võimuriik. Korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki üksikisikute eest, õigus astub võrreldes
õigusinstituutideks. Õigussüsteemis eristatakse kahte osa: eraõigust ja avalikku õigust. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Avaliku õiguse moodustavad need normid, kus üheks pooleks on riik ja meetod on autoritaarne. 1) kontinentaalne e romaani-germaani õigussüsteem (kodifitseeritud õigus) (ka Eesti) 2) retfertdine õigussüsteem e. Common Law (nii kodifitseeritud kui ka kohtupretsedendid) 3. Õiguse allikad Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusakt 4. Õigusnormi mõiste Käitumiseeskiri, mis on formuleeritud õiguslausena. õiguslike tagajärgede esilekutsumine sisaldub alati õigustloovas aktis täitmiseks kohustuslik üldiselt e. impersonaalselt
Tööõigus Võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus o Kaubandusõigus o Majandusõigus · Avalik õigus o Kirikuõigus o Riigiõigus (põhiseadus) o Rahvusvaheline õigus o Protsessiõigus (kohtupidamisega seotud) o Kriminaalõigus Õiguseallikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, õigusteadlaste arvamused, teised õigusloomed, aktid Eesti põhiseadus: See on kõige tähtsam seadus ja teistele seadustele aluseks. Seal on olulised järgmised probleemid: · Riigivõimu ja üksikisiku suhted · Riigikorralduse põhialused · Õigusloome põhialused · Inimeste põhiõigused ja kohustused Usuvabadus Õigus elule (surmanuhtlus lõpetati 1998) Õigus tervisekaitsele Autoriõigus Sõnavabadus
Eristatakse kaht liiki norme: sotsiaalsed normid – reguleerivad suhteid indiviidide vahel tehnilised normid – pakuvad välja ratsionaalseid meetodeid, kuidas paremini korraldada inimestevahelist suhtlemist, kuidas säilitada ühiskonna sotsiaalselt funktsioneerimist Õigusnorm hakkab ühiskonnas kehtima siis, kui 1) kõik seda järgivad 2) norm pälvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ja eiramine toob kaasa hukkamõistu Seadused Tavad Kohtupretsedendid Teaduslikud dogmad 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. Üldtunnused: Ametivõimude kasutus – realiseerub alati ametivõimude tegevuses. Abstraktsus ehk üldisus – normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid. Õigusriigi üks vältimatu tunnus. Üldkehtivus - norm peab oma rakendusala piirides hõlmama kõike ja kõiki, ja sätestab kogu riigi territooriumil toimuvat samal viisil. Ajaline kehtivus – ei tohi olla kehtestatud lühiperioodiks, kuna kaoks õiguse prognoositavus
a) keelatud b) mitte soovitatavad c) ükskõikseks jätvad d) soovitatavad e) Kohustuslikud. 4. Nõukogude ÕS. a) ei tehtud vahet era ja avaliku õiguse vahel. b) Kohtunikud määrati ametisse tähtajaliselt (5a) c) Levinud oli telefoni õigus. d) Riigivara riisumise eest karistati karmimalt kui eravara puhul. Õiguse allikad. · tavad · lepingud · kohtupretsedendid · õigusteadlaste arvamused · Õigust loovad aktid Õiguse jagunemine Eestis. Võlaõigus Tsiviiligus Perekonnaõigus ERA IGUS Asjaõigus Tööõigus IGUS Kaubandusigus
ning nn teised organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. Formaalses mõttes on õigusriik seadusriik, kuid materiaalses mõttes võub õigusriiki määratleda õiglusriigina. 26. Riigiõiguse allikad. Õigusallikad, mis sisaldavad riigiõigussuhteid reguleerivaid vorme. Põhiseadus- riigi põhikorra akt Seadused- reguleerivad riigiõigussuhteid Reglemendid- reguleerivad parlamendi sisemist töökorraldust Aktid (seadlused, määrused) Kohtupretsedendid- kõrgema kohtu otsused, millest juhinduvad teised kohtud tulevikus sarnastes asjades oma otsuseid teevad Konstitutsiooniline tava- kirjutamata reeglid, mis kujunevad riigiorganite püsiva praktika tulemusel Religioossed allikad (Koraan) Õigusdoktriin- õigusteadlaste tööd Rahvusvahelise õiguse aktid Kohalikul tasandil nt. Föderatsiooni subjektide põhiseadused 27. Põhiseaduse muutmise algatamine.
Vabariigi Valitsus astub tagasi; Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; Peaministri tagasiastumisel või surma korral; kui Riigikogu avaldab Valitsusele või Peaministrile umbusaldust; Vabariigi President vabastab Valitsuse ametist uue valistuse ametisseastumisel. 89. Euroopa Nõukogu põhiõiguste ja vabaduste deklaratsioon: Konventsioon on Euroopa Nõukogu dokument, mis võeti vastu 05.05.1949 aastal. Ta on rahvusvaheline üldõigusnorm ja selle sisu moodustasid kohtupretsedendid. Ühinevad riigid tunnustavad neid õigusi täielikult. Osalus riike on Euroopas 41. Konventsiooniga loodi ka esimene kollektiivne järelvalvemehhanism riikide vahel, kõik osalusriigid olid selle poolt ja sisuks on ühtne arusaamine Euroopa õigusest ja vabatusest. Inimõiguste Konventsioon on tsiviil- ja poliitilisteõiguste kaitseks. Konventsiooniga annavad kõik riigid nõusoleku järgida neid õigusi ja norme ja nad
külavanemad jms. Kaasaegsed mõtted ei jõua nendeni . Põhjusteks ntx kirjaoskamatus, pealesurutud õigussüsteemis, oma traditsioonides kinni. Kuid kaasaegne maailm ikkagi imbub sinna vaikselt. Kuid õiguse moderniseerumine võtab seal kaua aega, seda ei tohi tagant sundida. Mandri-Euroopa õigus - 12.-13. saj tekkisid esimesed ülikoolid, mis hakkasid õpetama õigust. Allikad: koodeksid, seadused, aktid, normid. Analüüs harilikult 4 allika vahel: seadused, kohtupretsedendid, tavad, doktriin. ELi kohtud loovad pretsedente. Riigikohtu otsused samuti olulised. Kõige olulisemad on seadused; tavad on teisejärgulised. Doktriinid on ka täitsa olemas, koht, kus teooria ja praktika kokku saavad. Pretsedendid, tavad ja doktriinid on toetavad allikad, seadused on primaarsed. Euroopa Liidu õigus 30. september 2008. a. 8:16 Selle kujunemisest võib rääkida juba aastakümneid, kui mitte aastasadu. ELi liitumine muutis nii mõndagi
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil.
Eri provintsides olid need õigused erilaadsed. Kirjutatud õigus ja tavaõigus Kirjutatud õigus kirjas kirjalikes allikates. Suurem osa õigusest oli kirjutatud õigus, linnaõigused, kirikuõigused, maaõigused. Tavaõigus kandub suulises traditsioonis ja uusajal tavaõiguste alla kuulusid eelkõige talurahvaõigused, kuigi üks osa oli üles kirjutatud, aga osa oli traditsiooni järgi tavaõigus. Õiguse allikad 18.-19. sajandil Kohtupraktika (kohtupretsedendid) ja riikliku keskvõimu seadusandlus (andis välja uusi õigusnorme; 1) õigusnorm, mis reguleeris konkreetsed juhtumit, üksikud ukaasid, 2) ulatuslikud seadused, mis reguleerisid tervet õigusvaldkonda). 18.sajandil andis keskvõim välja arvukaid üksiknorme, suuremaid seadusi hakati välja andma 19.sajandil. Õiguse kodifitseerimine (Euroopa riikides saab alguse 17.sajandil, üldisemalt jääb hilisemasse aega 18.saj lõpp, 19.saj algus)
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastuvõtmine
annaabi.ee 
