Protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: *kodu ja isiku puutumatus (kohtuorder); *õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjustamise kohta (üldine ja suusõnaline); *õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus)(põhjused, 48h arest, tõkendid: kautsjon, käendus jne.); *õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni(moraalne ja aineline kahju). Protsessi põhimõtted kohtupidamises: *õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi (eeluurimine, tõendite kogumine ja tunnistajate küsitlemine); *õigus süütuse presumptsioonile (ei tohi nimetada kurjategijaks, süüdlaseks või vargaks); *õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel(kui ei leia advokaati, siis on see riigi kohustus leida); *poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine(võrdne õigus esitada tõendeid ja vaidlustada vastase seisukohti); *enesekriminatsiooni e. enesesüüdistuse välistamine
Riigilõivuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Valitsuse istungil kiideti heaks valitsuse riigilõivu vähendav eelnõu. Plaanis on, et selle aasta keskpaigaks ehk umbes 1.juulist võiksid kohtupidamises riigilõivud märgatavalt alaneda (juhul kui parlament nii otsustab ja seadusandja sellises tempos mentleb). Eelnõuga soovitakse vähendada riigilõive eelkõige tsiviilkohtumenetluses, sest praegu kehtivad määrad on liiga kõrged ning takistavad isikute juurdepääsu õigusemõistmisele. Halduskohtumenetlusega seonduvate toimingute puhul toimub peamiselt lõivude
mustkunstnikuna. Wolandile jäi ka ette korteriühistu esimees Nikanor, kelle ta suudab lavastada süüdi välisvaluuta omamises. Teadagi, revolutsioonijärgses Moskvas ei tohtinud omada ühtegi rahaühikut peale rubla või kopika. Kasutades oma andeid, muutis ta Nikanori rublad dollariteks, teatas miilitsale ning too pisteti pokri. Jällegi ei saanud kannataja kurjade jõududele vastu. Nii on ka mõnikord kohtupidamises, kus süütu mõistetakse vangi. Tavaliselt on selle põhjuseks valeinfo või tõendite võltsimine, kuid raamatus ,,Meister ja Margarita" on allikaks hoopis maagilised jõud. Niisama lihtsalt kui Woland oli saatnud Sjopa Jaltasse, kaob administraator Varenuhha. Tagasitulles hakkab ta rääkima ebaloogilist juttu kolleeg Rimskile, kes aimab, et selle segase käitumise taga on kurjad jõud. Rimskil veab, et temaga ei juhtu sama, mis Varenuhhaga ja ta põgeneb sellest hullust linnast
- administreerimine ja omandisuhted on lahutatud; - puudub igasugune võimalus ametikohta omastada (nt osta või pärida); - ametkond on professionaalne, st ametnik on vastavalt koolitatud. Kuidas aitab tõhus bürokraatia kaasa ühiskonna paremale toimimisele? Leidke iga eespool nimetatud bürokraatia tunnuse juurde vastav põhjendus. 19.Kuidas erineb maa- ja halduskohtu roll I astme kohtupidamises? 20.Nimetage Riigikohtu kaks peamist ülesannet. Näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, 21.Andke ülevaade Eesti kohtusüsteemist. 22.Prokuratuuri ülesanded. 1) kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine 3)riikliku süüdistuse esindamine kohtus; 4) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine, osalemine Eurojusti töös; 5) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded. 23
pärida);Välistab variandi, et ametikohale asub inimene, kes pole vastavalt haritud ja sellest huvitatud. - ametkond on professionaalne, st ametnik on vastavalt koolitatud. Ilma hariduse ja pädevuseta ei oska ametnik oma ülesandeid täita. Kuidas aitab tõhus bürokraatia kaasa ühiskonna paremale toimimisele? Leidke iga eespool nimetatud bürokraatia tunnuse juurde vastav põhjendus. 19.Kuidas erineb maa- ja halduskohtu roll I astme kohtupidamises? Maakohtus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi. Lisaks annab kohus mõningatel juhtudel loa haldustoiminguks. 20.Nimetage Riigikohtu kaks peamist ülesannet. 1) Kassatsiooni korras kohtulahendite läbivaatamine. 2)põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ülesannete täitmine. 21.Andke ülevaade Eesti kohtusüsteemist. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme
töökäsi. Sõnakuulmatuse korral kasutati sõjalist toorest jõudu. Turustamisvõimaluste arenedes kasvasid talurahva koormised ja esile hakkas kerkima teoorjus. 16.sajandist mindi üle raharendile. Maarahvas hakkas vastu, asuti mujale elama, esitati kaebusi, ei täidetud koormisi. Põgenike ülesleidmiseks võeti ametisse adrakohtunikud. Sisuliselt kehtestati pärisorjus. Talurahvast ei sattunud veel täiesti õigusetusse olukorda, endiselt osaleti kohtupidamises, omsid teatud omavalitsust ja õigust vallasvarale ning osalesid maaväes. Ei sulatud ühtseks massiks, vaid säilitasid varanduslikud ja õiguslikud erinevused. Järelikult suudab selline rahvas veel rõhutuna elujõuline olla. Enim oli adratalupoegi, nende talude suurust arvestati adramaades,suurtemates taludes olid isegi omad teenijad ning sulased. Olid ka üksjalad, kes käisid mõisatööd tegemas ühe jalapäeva nädalas, nemad tekkisid seoses uute
aga tõi see kaasa vasallide elamaasumise maale, oma mõisatesse. Keskaja lõpuks kujunes välja eestlaste teoorjus (talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas) Keskaja lõpuks kujunes talupoegade sunnismaisus (paiksus) Mõisatöö korraldamisel, talupoegade tööle sundimisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus – mõisniku politseiõigus, sh. õigus talupojale ihunuhtlust anda. Talupojad jäid veel vormiliselt vabaks, osaledes endiselt kohtupidamises, omasid teatud omavalitsust ja õigust vallasvarale. Osaleti veel maa kaitses ja oldi relvastatud rahvas. Talupoegi oli 4 tüüpi, kellest enam oli adratalupoegi, kelle nimi tuli nende maa arvestamisest adramaades. Metsadesse rajatud uudismaadel elasid üksjalad. Olid veel raharendile lastud vabatalupojad – vabad teotööst. Ja lõpuks maavabad – tavaliselt muistsete vanemate järglased, väikeläänimehed, kel lasus sõjateenistuskohustus või postivedu jm.
piiratud, võrreldes teiste õigustega. Kodanikel oli relvakandmisõigus ja hääleõigus. o Vabastus feodaalkoormistest Linnaõigused sisaldasid tavaliselt vabastuse paljudest feodaalkoormistest ja maksudest. Tihtipeale sisaldusid õigustes ka maahärra (kuninga, vürsti) võimu piirid, näit. kohtupidamise ulatus ja maksude suurus. o Õigus osaleda linna valitsemises ja kohtupidamises Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, mis vähemalt teoreetiliselt omas kõrgeimat võimu linnas. Igapäevases praktikas asendus kodanike koosoleku võim peagi suurema või väiksema koosseisulise nõukogu võimuga. Koos võimu kontsentreerumisega vähenes tegelikkuses ka linnaorganite valitavus, nad muutusid järjest enam koopteeruvateks organiteks. Põhimõtteliselt teatud kindlaks
alguse 1881.a. Hariduse muutused: 1)õppetöö vene keeles(v.a. usuõpetus). 2)venelastest õpetajad. 3)Tartu Ülikoolis õppetöö vene keeles. Ülikool nimetati ümber Jurjevi ülikooliks. Õppejõududeks umbvenelased. Usuelu muutused: 1)vene õigeusu pealesurumine luteriusu asemel. 2)õigeusu kirikute ehitamine. Aleksander Nevski katedral Toompeal , Pühtitsa klooster ja Kuremäe klooster Asjaajamises:1)vene keel ametiasutusted ja kohtupidamises 2)ametnike vallandamine, asemele umbkeelsed venelased. Esimene raudtee Eestis ehitati 1870.a. , marsuudil Peterburg-Narva- Rakvere- Tallinn-Paldiski. Raudtee olemasolu andis tõuke vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd parem toorainega varustada. Raudtee soodustas ka põllumajandus arengut, inimeste liikumisvõimaluste laiendamist , kaubavedu. Kujunev raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele. Rongiga liikumine võimaldas kiiremine arsti abini
Nii üksikisikute kui sotsiaalsete gruppide tõus või langus ühiskonnahierarhias oli erandlik. Tõsi, juba 15. sajandist on teada üksikuid eesti talupoegade müümise, kinkimise, vahetamise ja pärandamise juhtumeid. Mõisnike võim nendest sõltuvate talupoegade üle ulatus käe- ja kaelakohtuõiguseni ning esimese öö õiguseni -mõisahärra voli veeta oma talupoja noorikuga pulmaöö. Ent talurahvas ei sattunud veel täiesti õigusetusse olukorda. Endiselt osalesid nad kohtupidamises, ehkki võimalusi kaevata oma mõisahärra peale suurt polnud, samuti oli neil teatud omavalitsus ja õigus vallasvarale. Eestlased osalesid maakaitses ja olid endiselt relvastatud rahvas. Mis kõige tähtsam - talurahvas ei sulanud ühtseks halliks massiks, vaid säilitas sisemise diferentseerituse, varanduslikud ja õiguslikud erinevused. Ainult piisavalt keerukad struktuurid on elujõulised ning see käib ka rahvaste kohta. Kõige enam oli eestlaste seas
Võtsid sheriffidelt üle kohtu funktsioonid. Alguselt määrati neid abistama. Antakse aga rohkem politseifunktsioone (sildade ehitus, postinduse reguleerimine jne. Palju administratiivseid ülesandeid). 16 sajandil ülesanded kasvavad. Rahukohtnunikud olid gentry hulgast, suurmaaomanikud. Igas piirkonnas oli 1 pearahukohtunik ja tema abilised peakohtunikud. Ei istunud pidevalt koos, perioodiline (quarter sessions). 16.sajandi alguses veel suhteliselt suured pädevused kohtupidamises (riigireetmist ei käsitlenud). Lordleitnant – Tudori perioodil loodud institutsiooni ametikoht. Igasse countysse. Eluaegne, krahvkonna suurmaaomanik. Eesmärgiks tagada Inglismaa kuningavõimu kontrolli, julgeolekut tagav isik, institutsioon. Reaalselt tähendas seda, et pearahukohtunikust sai kõige tihedamini lordleitnant. Abileitnandid olid rahukohtunike abid. See tõstis veelgi rahukohtunike positisooni oma piirkonnas. Lordleitnantitele anti 16.sajandil kihelkonna
p a l j u a rh a i l i s t õ i g u s t j a A t e e n a õ i g u s e elemente.451.ema. valitakse 10-liikmeline seltskond mehi, kelle ülesandeks saab taastada õiguslik stabiilsus(plebeide ülestõusu järel). Need mehed panidki need tahvlid kirja. Eesmärk – kogu olemasolev õiguskokku kogudaTahvlid sätestasid m.h., et ühtegi Rooma kodanikku ei olnud ilma kohtuta õigus karistada. Peamiseltkasutatigi kohtupidamises. -lex(seadus) = rahvakoosoleku otsusHiljem tähendas lex ka keisri korraldus ning lepingut, põhikirja -edikt = magistrandi poolt tema võimuvolituse piires välja antudNende alusel kujuneb välja uus Rooma õigus. Olulisena märgitakse ära preetorite edikte, kuna needolid pikaajalised ja tähtajalised 125 maj anti välja iganeve edikt = edictum perpetuum, mida preetor enam muuta ei saa (ainult keiser) -senatus consultum= senati otsus = “vastus” preetori küsimusele,
Kodanikel oli relvakandmisõigus ja hääleõigus. o Vabastus feodaalkoormistest Linnaõigused sisaldasid tavaliselt vabastuse paljudest feodaalkoormistest ja maksudest. Tihtipeale sisaldusid õigustes ka maahärra (kuninga, vürsti) võimu piirid, näit. kohtupidamise ulatus ja maksude suurus. o Õigus osaleda linna valitsemises ja kohtupidamises Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, mis vähemalt teoreetiliselt omas kõrgeimat võimu linnas. Igapäevases praktikas asendus kodanike koosoleku võim peagi suurema või väiksema koosseisulise nõukogu võimuga. Koos võimu kontsentreerumisega vähenes tegelikkuses ka linnaorganite valitavus, nad muutusid järjest enam koopteeruvateks organiteks. Põhimõtteliselt teatud kindlaks
ius sciptum „tõeline õigus“. Kirja pandud kujul on õigus väärtus, mille kohta kõigil on võimalik teavet saada (Marcus Tulius Cicero). Vanimad kirjutatud õigused on väga sarnased: Manu seadused, XII tahvli seadused, Russkaja Pravda jt. Ius scriptumi alguses säilis pikk aega sugukondlikule korrale iseloomulik. Õigusnormidel polnud sunniiseloomu riikliku sunni tähenduses, riigil polnud monopoli kohtupidamises. Algusperioodil polnud ius scriptum ühtne kogu riigi territooriumil. Ius scriptum sisaldas ka hulgaliselt tavasid ning tabusid. Samas on ta formaalselt määratletud ning lähtub riigist kui institutsioonist. Kõigile kehtib võrdne ja määratletud nõudmine. 346. Kes on jurist ja kuidas õppida juristiks? Millest koosneb õiguse idee? Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: Õiglusest – inimeste kooselu põhiväärtus
rüü saba, punane nägu valge tallenahast krae vahele peidetud, kulmud otsekui sellest väljasikutatud tordid, pilgutab silmi ja kannab majesteetlikult oma rasvaseid põski, mis lõua all kokku vajuvad. Muide, kohtunik oli kurt -- kohtuniku kohta väike viga. Meister Florian mõistis sellest hoolimata kohut väga kindlalt ja apellatsioonitult. Küllalt sellestki, kui kohtunik näo teeb, nagu kuulaks ta; ja auväärt noorem kohtunik täitis seda õiges kohtupidamises ainsat olulist tingimust seda paremini, et ta tähelepanu ei saanud segada ükski lärm. Siiski oli saalis keegi, kes halastamatu valvsusega iga ta tegu ja liigutust jälgis, nimelt meie sõber Jehan Frollo du Moulin, see eilne väike skolaar, see «jõlkuja», keda kindlasti alati võis kohata kõikjal Pariisis, ainult mitte professorikateedri lähedal. «Vaata,» ütles ta õige tasa oma kaaslasele Robin de Poussepainile, kes tema kõrval itsitas,
annaabi.ee 
