emotsioonide, huvide, soo, temperamendi, hoiakute, rahvuse, isiksuse tüübi jmt on tehtud väga palju. Enamuses ilmunud ka taju teatud sõltuvus loetletud teguritest. Väga oluline ka sõna mõju vaimsele infotöötlusele. NB! Elisabeth Loftus ja Stephen Palmeri katse. · Taju konstantsus on esemete ja tajuvate sündmuste omaduste(suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivana ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Täiskasvanud inimese töö teadvustub tagajärjena, mitte protsessina. · Väärtaju e illusioon. See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisti, kui need on tegelikkuses
põhjendatus. Mõtestatus lähendab tajutava teadlikustamist,mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja otstarbe mõistmisega.Taju on alati teatud määral üldistus.Ta on tervik,mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel.Tavaliselt on integratiivne taju iseeneslikuna näiv,kiire,momentaanne. Kui taju ei oleks konstantne,kohtuksime igal sammul tajumistingimuste(kauguse,valguse,värvi,vaatenurga jm) muutudes uuete,meile senitundmatute või tuntud,kuid moonutatud esemetega ning kakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda,mida varem tundsime ja kasutasime. INIMESE TAJUMINE Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infarmatsiooni
Samuti soovib ta kohtuda poiss Stevega ja seda seekord päriselt, sama õhku hingates. Sofia mõtleb: “ Ma olen üpriski kindel, et Carla on sellega nõus, sest ta lihtsalt ei oska mulle “ei” öelda.” Sofia räägib oma sõbrast Stevest Carlale. Sofia: “ Hiljuti kohtusin ühe poisi Stevega, kellega saime päris lähedasteks ning ma väga sooviksin, et täna, kui on minu sünnipäev saad sa mu soovi täita. Kas oleks kuidagigi võimalik, et me kohtuksime?” Carla: “ Vaevalt, su ema ei lubaks seda ealeski.” Sofia: “ Me võime ju valetada.” Carla: “ Kas see on sulle tõesti nii lihtne?” Sofia: “ Lihtsam, kui ma arvasin.” Carla jääb Sofiale vastuse võlgu ning jalutab teadmatuses minema. Mööduvad mõned tunnid ning järsku Carla ütleb Sofiale : “ Sina seisad omal poolel ja tema omal poolel, kas on arusaadav?” Sofia: “ Ei saa aru.” Carla: “ Ta on siin.” Sofia: “ Kes?” Carla: “Steve” Sofia: “ Kas tõesti
keskendamist objekti omadused. TAHTELISE TÄHELEPANU puhul sõltub tajuobjekti valik isiku tegevuse eesmärgist, teadlikust keskendumisest mingitele objekti tunnustele, mingisse kategooriasse kuuluvatele objektidele. Tahtmatu ruumitähelepanu jõuab käivituda ja tajuobjektile suunduda umbes 0,15sekundi jooksul, tahtelise tähelepanu suunamine vastavalt uuele eesmärglile võtab aega umbes 0,25-0,3s. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste(kauguse, valguse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ega tunneks ära või ei oskaks kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. ILLUSIOON on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimussilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. SÄHVATUSE MAHAJÄÄMUSE EFEKT – kui sujuvalt mingis suunas liikuva objekti kõrval sähvatab korraks teine objekt, olles liikuva objektiga sähvatuse hetkel
Võistlevate signaalide tõttu raske teadlikkult ühele asjale keskendumine tähelepanu jaotamine – On üldiselt raske või võimatu. Vajab kontrollitavust, automatiseeritust, vilumust ja harjutamist crowding effect ehk ülerahvastusefekt – kui asju on palju on neist ühte valitud objekti raskem tajus eristada konstantsus – esemete ja tajuvate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kagus, valgus, värv, vaatenurk jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ega tunneks ära või ei oskaks kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. ILLUSIOON: illusioon – evaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses sõltumatud ja omavahel mitte suhelnud tunnistajad võivad olukordi tänu illusioonile ebaadekvaatselt, lausa valesti, kuid heauskselt infot edastada
sellest objektina. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjutavate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju objektiks, tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Taju konstantsus on esemete ja tajutavate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundma või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Apertseptsiooni üks tegureid on sisendus, seda eriti laste puhul. Sisendus on võimeline tungima aperseptiivsete tegurite süsteem, seda muutma. Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja
kogemustest (vilunud maletaja, mees märkab filmis/pildil automarki, naine inimese riietust ja meiki ) Ajutine apertseptsioon on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meelolu, aktiivsus, ootus- ja on vahelduv Taju konstantsus on esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kui moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. (keegi ei pea kauguses paistvat inimest päkapikuks või putukaks, kuigi näiv võimalus selleks on olemas) Ökoloogiline põhjendatus nt eelkõige keskkonna võimaldavused see mida üks või teine objekt võimaldab teha, kuidas neid kasutada, mida neilt oodata. ( Põõsas
kogemustest (vilunud maletaja, mees märkab filmis/pildil automarki, naine inimese riietust ja meiki ) Ajutine apertseptsioon on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meelolu, aktiivsus, ootus- ja on vahelduv Taju konstantsus on esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kui moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. (keegi ei pea kauguses paistvat inimest päkapikuks või putukaks, kuigi näiv võimalus selleks on olemas) Ökoloogiline põhjendatus nt eelkõige keskkonna võimaldavused see mida üks või teine objekt võimaldab teha, kuidas neid kasutada, mida neilt oodata. ( Põõsas pakub varju, süüa,
tunnetamiseks, siis on kogu pertseptiivne tegevus häälestatud lähtuvalt sellest eesmärgist ja objektina eraldub eelkõige eesmärgiks seatu või sellega seostuv, muu aga tõrjutakse foonile. Taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiklikest omadustest ja kogemustest nimet apertseptsiooniks. Taju konstantsus on esemete ja tajuvate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt)tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud , kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. 27 Väärtaju Teatud tingimustes võib tekkida väär, moondunud taju e illusioon. See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses
tunnetamiseks, siis on kogu pertseptiivne tegevus häälestatud lähtuvalt sellest eesmärgist ja objektina eraldub eelkõige eesmärgiks seatu või sellega seostuv, muu aga tõrjutakse foonile. Taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiklikest omadustest ja kogemustest nimet apertseptsiooniks. Taju konstantsus on esemete ja tajuvate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt)tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud , kuid moonutatud 23 esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Väärtaju Teatud tingimustes võib tekkida väär, moondunud taju e illusioon. See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses
Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Ajutine apertseptsioon tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meeleolust, aktiveeritusest, ootustest ja on vahelduv. Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide tööle. Taju konstantsus esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse) tajumine püsivatena ka tajutingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajutingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Seega tajume valget paberit ka pimedas valge paberina. Taju konstantsus on seletatav omandatud teadmistega ja kogemustega ning lapsepõlvest peale kujunenud ja üha kinnistuva ettekujutusega materiaalse maailma objektide tegelikest omadustest ning omaduste omavahelisest sõltuvusest. VÄÄRTAJU
Äratundmine kujutab endast üksiku rühmitamist konkreetsesse gruppi või vastupidi – üksiku eristamist. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete ja nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju objektiks ehk figuuriks ning tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Valivus on seotud tähelepanuga. Lisaks sellele on taju konstantne, sest kui ta seda ei oleks, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Väärtaju on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Tajuprotsesside mõtestamise koolkonnad Tajuprotsessi kui maailma tunnetamise esimest suhteliselt keerulist protessi on eri koolkondade poolt
mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. (nägemis,kuulmis,kompimis,liigutus,maitsmis,haistmis;ruumi,aja,liikumis) Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Taju on alati teatud määral üldistatud. Üldistuse lihtsaim aste on äratundmine. Apertseptsioon on taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Hallutsinatsioon on vastava välisärrituseta taju. Meelepette med kategooria on hallutsinoos. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt
annaabi.ee 
