unikaalne õigus, mis suurtele linnadele (Tallinn ja Tartu) kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Nii näiteks oli Tallinnal kogu keskaja vältel tihe side Lübeckiga, kuna Lübecki raad oli kõrgeimaks kohtuinstantsiks kõigile Lübecki õigust kasutavatele linnadele. Näiteks Narva ja Rakvere viimaseks apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, teised linnad osalesid seal üksikutel kordadel ning alates 15. sajandi lõpust esindasid linnu vaid kolm Liivimaa suuremat linna. Ametlikult tekkisid esimesed linnad Eestis 13.sajandil. Eesti keskaegsed linnad olid
sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Nii näiteks oli Tallinnal kogu keskaja vältel tihe side Lübeckiga eeskätt seoses juriidiliste küsimuste lahendamisega, kuna Lübecki raad oli kõrgeimaks kohtuinstantsiks kõigile Lübecki õigust kasutavatele linnadele. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi -- moodustasid eestlased, neile lisandusid soomlased, rootslased, venelased jt. Linnade siseelust teame 13. sajandil peamiselt linnaõiguste põhjal; linnaõigus kaitses
12 maanõunikku. Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal Liivimaa Õuekohus Tartus seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631
abipalveid. 1561.a alistus Rootsi kuningale Erikule Harju-, Viru- ja Järvamaa aadel ja kaks päeva hiljem ka Tallinna linn. 1584.a liideti kõik Rootsi valdused Põhja-Eesti üheks provitsiks, mis oli tuntud kui Eestimaa hertsogkond. Eestimaa alade liitumine Rootsiga oli olemuselt vabatahtlik, mistõttu siin säilisid kohapealsed privileegid. Rootsi kuningavõimu kõrgeimaks esinadajaks oli algul asehaldur ja kuberner ning 1673.a alates kindralkuberner. Eestimaa hertsogkonnas jäi kõrgeimaks kohtuinstantsiks kuberneri juures tegutsev maanõunike kolleegium ehk ülemkohus (Oberlandgericht). 12 liiget valiti kohalike aadlike hulgast. Ülemkohtu otsused võis edasi kaevata Svea õuekohtule ning seejärel kuningale. 1617.a allutati kõrgemale maakohtule meeskohtud. Harjumaal ja Läänemaal kummaski üks ning Järvamaal ja Virumaal tegutses üks meeskohus. Toompeal tegutse linnusekohus, mis koosnes kuninga poolt määratud ametnikest ja selle edasikaebamise instansiks oli Svea õuekohus
Kui linnakodanik tahtis saada õigust, siis pidi ta üle kohut mõistma ka linnakodanik. 3)kohtuvõim ei olnud otsuse tegija. Kohtukooseis oli kahesugune- ühelt poolt esines riikliku võimu esindaja ja teiselt poolt vastava seisuse esindaja. Need hoolitsesid kohtukorra eest, kuid ei olnud otsustajad. Talurahvakohtud- talupoegade kohta käivates kohtuasjades, millede organitena tegutsesid mõisakohtud, oli eesistujaks maahärra esindajad, vanad talupojad. Ordumaadel oli ülemaks talupoegade kohtuinstantsiks foogt või viimaste poolt määratud isikud. Edasi võidi kaevata maahärrale. Kriminaalasjades saadeti otsus võimalikult kiiresti täide. Adrakohtunikud- vasall oma piirkonnas võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus, valvata heakorra eest ja lahendada talupoegade ja vasallide vahelisi tülisid. Adrakohtunike ülesanne oli talumaade suuruse kindlaks määramine atrade järgi, põgenenud talupoegade tagasinõudmine jne.
Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal Liivimaa Õuekohus Tartus seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja
KOHTUD Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal Liivimaa Õuekohus Tartus seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. RAHVASTIK Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes
Venemaa valitsemine 1717-1917 Peeter I seadis 1717 sisse kolleegiumite süsteemi, need kolleegiumid kujutasid endast midagi meie ministeeriumite taolist, igaühel oma valdkond (välisasjad, armee, laevastik, kohtud, finantsjärelvalve, riigi sissetulekud, riigi kulud, kaubandus, käsitöö). Need asendasid vanu prikaase. Valitsuse juht oli tsaar (keiser) ja valitsus resideerus pealinnas Sankt-Peterburgis. Bojaaride Duuma asemele asutas Peeter I Senati, mis 19. sajandil kujunes kõrgeimaks kohtuinstantsiks. Õigeusu kiriku juhtimiseks asutati Peeter I poolt Püha Sinod. Senise bojaariseisuse asemele kehtestas Peeter I 1722 teenistusastmete tabeli, kus oli 14 auastet: Tsiviilauastmed Õukonnaauastmed Militaarauastmed I Kantsler Kindralfeldmarssal Tõeline salanõunik (1. klass) Kindraladmiral
Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakondade tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud Tartu õuekohus ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist Liivimaa Õuekohus, kus arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsuse võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud
Prantsusmaal. Nende ajalooliste sotsiaalsete tendentside uurija oli Jean Bodin (1530- 1596), keda tuntakse kui riikliku võimu suveräänsuse idee ja teooria loojana. Riigi suveräänsusu seletas J.Bodin kui igasugustest piiravatest tingimustest sõltumatut võimu.. "Suveräänsus on riigi poliitilise stabiilsuse vajalik tingimus", arvas Bodin. Suveräänsus väljendub võimus, mis võib luua seadusi, korraldada riigi sise-ja välispoliitikat (maksud, sõda-rahu),olla kõrgemaks kohtuinstantsiks. Suveräänsus on ühtne ja terviklik ega saa kuuluda mitmele kandjale. Inglismaal sarnaseid mõtteid absoluutsest võimust ja riiklikust suveräänsusest arendas Thomas Hobbes (1588-1679), kes otsis absoluutse kuningavõimu ja suveräänsuse põhjenduseks ratsionaalseid argumente. Tema arvates tekib suveräänne riik ühiskonna algsest loomulikust seisundist, mida iseloomustab "kõigi sõda kõigi vastu" (bellum omnium contra omnes). Ehk lihtsalt anarhiast
väiksemate kriminaal- ja tsiviilasjade läbivaatamiseks eraldi kohtud, mida nimetatakse rahukohtuks (Justice of the Peace) või magistraadikohtuks (Magistrate's Court). Rahukohtunik ei pea tavaliselt omama juriidilist haridust (ametis 2-6a) Üldjuristiktsiooniga I astme kohtud- kõige sagedamini on nende nimetus maakonnakohus (County Court). M is on põhiliseks esimese astme kohtuks. Vaatab läbi suurema osa tsiviil- ja kriminaalasjadest. Maakonnakohtud on selleks kohtuinstantsiks, kus asja arutamine võib toimuda vandekohtunike osavõtul. Vahepealne apellatsiooniastme kohus- Suuremas osas osariikides on moodustatud kaks apellatsioonikohtute lüli, milledest esimest võiks nimetada vahepealseks apellatsiooniastme kohtuks. Funktsiooniks on madalamal seisvate kohtute otsuste apellatsiooni korras läbivaatamine. Osariigi ülemkohtud- vaatavad läbi apellatsioone, mis on esitatud vahepealsete apellatsiooniastme kohtute otsuste peale
väiksemate kriminaal- ja tsiviilasjade läbivaatamiseks eraldi kohtud, mida nimetatakse rahukohtuks (Justice of the Peace) või magistraadikohtuks (Magistrate's Court). Rahukohtunik ei pea tavaliselt omama juriidilist haridust (ametis 2-6a) Üldjuristiktsiooniga I astme kohtud- kõige sagedamini on nende nimetus maakonnakohus (County Court). Mis on põhiliseks esimese astme kohtuks. Vaatab läbi suurema osa tsiviil- ja kriminaalasjadest. Maakonnakohtud on selleks kohtuinstantsiks, kus asja arutamine võib toimuda vandekohtunike osavõtul. Vahepealne apellatsiooniastme kohus- Suuremas osas osariikides on moodustatud kaks apellatsioonikohtute lüli, milledest esimest võiks nimetada vahepealseks apellatsiooniastme kohtuks. Funktsiooniks on madalamal seisvate kohtute otsuste apellatsiooni korras läbivaatamine. Osariigi ülemkohtud- vaatavad läbi apellatsioone, mis on esitatud vahepealsete apellatsiooniastme kohtute otsuste peale
Enamus tähelepanu riigi maade ekspluateerimisele. Taani ajal hakkaas funktsioneerima Maapäev, mis ajas aadlike asju, omas laialdast kompetentsi. Tegutses maanõukogu liikmeks maapäeva poolt valitud nõunikud. Tegeles administratiivsete küsimuste ja maapäva poolt tehtud otsuste täideviimisega. Asehalduri tegevus sõltuv maanõukogu heakskiidust. Mõisnikud maapäeva esindajad ning võtsid küsimusi otsustada iseseisvalt. Kohtukorraldus oli kohalike organite käes, kõrgemaks kohtuinstantsiks ülemkohus. Tähtsamaid krim. asju otsustas maapäeva poolsed Meeskohtunikud koos aadlikest kaasistujatega. Ajastu lõpupoole Adrakohtud, kelle ülesandeks oli ka kõrgemate kohtute otsuste täideviimine. Mõisakohtu kohtunikuks oli mõisnik koos talupoegadega esindajate ja rüütelkonna peamehega, kes oli administratiivse võimu esindaja. Luterliku kirikukorralduseni ei oldud jõutud, seepärast loodi Saare-Muhu superintendantkond eesotsas vaimuliku ja
annaabi.ee 
