Võitja-annab kõige rohkem järglasi. Tema geene on järgmises põlvkonnas rohkem. Kui kasulik tunnus on määratud geenidega, on järgmises põlvkonnas neid geene rohkem muutub populatsiooni geneetiline struktuur ->evolutsioonilised muutused. Kohastumus- väikseim evolutsiooniline muutus. Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. *keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine *populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnitamine *kohastumust kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine *säilivad olulisemad protsessid (NT: fotosüntees, rakukiirgamine, valgussüntees jne), Sest põhilises osas on keskkond muutumatu. *Tagab püsiva mitmekesisuse populatsioonis, kui mingi geeni 2 või enam alleeli annavad eelise mingi teguri suhtes. *NT: vahest säilib pärilik haigus selle tõttu, et tema genotüüp annab mõne teise haiguse
abiootilistest (ebasoodne temp., niiskus, soolsus, valgus) teguritest OLELUSVÕITLUS Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Suguline valik- seisneb võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valikus mingite vastassugupoolte omaste tunnuste järgi. Looduslik valik: Stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik. Stabiliseeriv valik- ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. (populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamine) toimub püsivates keskkonna tingimustes. Valituiks on tavaliselt keskmiste liigiomaste tunnustega isendid. Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik- seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. (nt. arenesid kunagi uimedest jäsemed. Ja vastupidi.) toimub elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral. Valituiks on tavalisest vormist erinevad organismid. Tekivad uued kohastumised ja uued organismirühmad.
olelusvõitluseks. Individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Suguline valik- võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valikus mingite vastassugupoolele omaste tunnuste järgi. Välistab ristumise võõra liigi isendiga. Looduslik valik avaldub kolmel viisil: 1) stabiliseeriv valik e. Säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Peamine tähendus seisneb populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamises. Seda peetakse peamiseks valikuvormiks kõigis liikides. Hoiab populatsiooni isendeid ühetaolistena. Stabiliseeriva valiku näited: latimeeria ja hõlmikpuu 2) suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. See valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutmisekorral või kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku kaudu arenesid kalauimedest maismaaselgroogsetele jäsemed ja vastupidi.
kõrgemad organismi rühmad. KOHASTUMINE Omadusi mis soodustavad liigi isendite ellujäämist ja paljunemist vastavas keskkonnas nimetatakse kohastumusteks. Evolutsiooni uurimine on püüe aru saada kuidas aegade jooksul, kui elutingimused muutusid, eluvormid nende muutustega kohanesid. Tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. Kohastumused avalduvad nii sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises jne. Kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid nt liigi eellaste morfoloogiat jne. (Hiire karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine). Kohastumise eri mehhanismid: 1.Geneetiliselt määratletud kohastumine varjevärvus (talvine valge kasukas jänesel), varjekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teise liigiga), käitumuslik kohastumine (lindude ränne). 2.Füsioloogiline muutlikkus higistamine soojas, värisemine külmas. 3
Generaliseerunud ärevushäire- esineb pidev muretsemine ja püsiv pingeseisund. Sotsiaalfoobia riskifaktorid 50% häire tekkest seletatav pärilikkusega Temperamendi iseärasused- uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvusega ja ärevus tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni. Ebameeldivad sotsiaalsed kogemused lapsepõlves- narrimine, kriitika, alandused. Sotsiaalsete oskuste vähesus, kohastumuslike toimetulekuoskuste puudus. Säilitavad mehhanismid Enesele tähelepanu keskendamine- vähendab teadlikkust objektiivsest informatsioonist. Mina- pildi ülesehitamine sisetundest genereeritud oletuste läbi, mida ekslikult arvatakse peegeldavat seda, kuidas teised neid tajuvad. Turvalisuskäitumised Situatsiooni eel-ja järeltöötlus Ebafunktsionaalsed eeldused ja kõrged standardid. Paanikahäire
Muus mõttes ebaolulised tunnused võivad areneda äärmuseni, tihti välistab ristumise võõra liigi isenditega. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel viisil. Need on loodusliku valiku vormid ehk tüübid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi . Populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamine. Kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine, tunnuseid stabiliseerivate regulatoorsete geenide toetus. Peamine valikuvorm. Võib kujuneda ka püsiv mitmekesisus, kui säilivad mingi geeni 2 või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes. Suunav valik – seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises . Kas
sugupartneri valik mingite vastassugupoolele omaste tunnuste järgi. Muus mõttes ebaolulised tunnused võivad areneda äärmuseni, tihti välistab ristumise võõra liigi isenditega. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel viisil. Need on loodusliku valiku vormid ehk tüübid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamine. Kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine, tunnuseid stabiliseerivate regulatoorsete geenide toetus. Peamine valikuvorm. Võib kujuneda ka püsiv mitmekesisus, kui säilivad mingi geeni 2 või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kas
Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaalne representatsioon, neuraalne representatsioon). ETTEVAATUST UUSBERGI SKEEMIGA! Aju on tõesti mingil määral moodulitest
Suurtel rohumaadel elavad hobused on kohanenud mitmeti - kiire jooksuga kohanemine väljendub jalgades, jalgade endi kohanemine väljendub selles, et lihaseline osa on suhteliselt kõrge. Ka kabja olemasolus, mis on siiski ökonoomsem, kui hulk varbaid jne. Samas - rohumaadel elab ka teisi hästikohanenud taimtoidulisi, kelle jala ehitus ei pruugi üleüldse lähedane olla - nagu näiteks ninasarvik ja känguru. Kuigi ka nemad on kohanenud, on nad seda saavutanud teistmoodi. Seega - kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb võtta arvesse ka liigi eellase morfoloogiat jne. Kohanemine ei pruugi väljenduda makroehituses (jalg) või värvis (kaitesvärvus) - kohaneda saab ka käitumuslikult. On käitumuslikke liigisiseseid kohanemisi, mis on tõestatavalt päritava iseloomuga - nagu näiteks osade lindude ränded. Ida- ja Lääne-Euroopas pesitsevad lähedased linnud võivad lennata Aafrikasse
OLEMASOLUL 15. Mida tähendab, et trüptofaani operon on represseeritav? Trüptofaani süntees: represseeritav transkriptsiooni süsteem (lac operoni peegelpilt) Repressor muutub aktiivseks koos trüptofaaniga. Kui rakus kättesaadav trüptofaan saab otsa, siis trüptofaan eraldub repressori küljest ja rakk hakkab taas trüptofaani tootma. 16. Millest tuleneb mikroobide fenotüübiline muutlikkus? Modifikatsioonid tekivad keskkonnatingimuste kohastumuslike muutustena. Ei kandu järglastele. Võivad olla näiteks: * mikroobirakkude suuruse muutused *pesade pigmentatsioon * ravimtundlikkus *nõudlikkus kasvufaktoritele FENOTÜÜBILISED MUUTUSED on seotud geenide regulatsiooniga. E. Coli toodab laktaasi ainult siis, kui keskkonnas on laktoos. S. Aureus toodab penitsillinaasi ainult siis, kui kk-s on penitsilliini. 17. Nim bakterite DNA reparatsioonimehhanismid Radiatsioon, keemilised mutageenid, kuumus, ensüümivead ja spontaanne
kõrgemad organismi rühmad. KOHASTUMINE Omadusi mis soodustavad liigi isendite ellujäämist ja paljunemist vastavas keskkonnas nimetatkse kohastumusteks. Evolutsiooni uurimine on püüe aru saada kuidas aegade jooksul, kui elutingimused muutusid, eluvormid nende muutustega kohanesid. Tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. Kohastumused avalduvad nii sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises jne. Kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid nt liigi eellaste morfoloogiat jne. (Hiire karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine). Kohastumise eri mehhanismid: 1.Geneetiliselt määratletud kohastumine varjevärvus (talvine valge kasukas jänesel), varjekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teise liigiga), käitumuslik kohastumine (lindude ränne). 2.Füsioloogiline muutlikkus higistamine soojas, värisemine külmas. 3
5. LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust
- Skisofreenia esineb 36% skisofreenikuteks - Bipolaarne häire - Söömishäired - Depressioon Riskifaktorid - 50% tekkest seletatav pärilikkusega - Temperamendi iseärasused: uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvuse ja ärevuse tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni - Ebameeldivad sotsiaalsed kogemused lapsepõlves narrimine, kriitika, alandused - Sotsiaalsete oskuste vähesus, kohastumuslike toimetulekuoskuse puudus oskused ei puudu vaid nad ei oska neid rakendad uues olukorras Sotsiaalfoobiat säilitavad mehhanismid - Enesele tähelepanu keskendamine väheneb teadlikkus objektiivsest informatsioonist - Mina-pildi ülesehitamine sisetundest genereeritud oletuste läbi, mida ekslikult arvatakse peegeldavat seda kuidas teised neid tajuvad - Turvalisuskäitumised võib paista veider nt seelikusaba rullimine
taasloome tajudes, kujutlustes, mõistetes. Psüühiliste protsesside ennetav iseloom on kogemuse talletamise tulemus (, mille tulemusena on kujuneb järgnevate reaktsioonide mudel). Psüühika determinatsioon : Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur). Psüühika areneb vastavalt ühiskondlik-ajalooliste tingimuste ja praktika muutumisele ... Bioloogiliselt (aju!)... ning pärilikkusaine ja keskkonna kohastumuslike tingimuste muutumisele ja eripärale. Mida kõrgemal arengutasemel on organism (subjekt), seda keerukamaks lähevad tema psüühilised funktsioonid. Psüühikat ja teadvust peetakse ekslikult samaks, aga tegelikkuses on psüühika mõiste avaram, hõlmates teadvuslikku psüühikat. Palju psüühilisi nähtuseid ilmneb eelteadvuslikult või teadvusväliselt. Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma:
Põhjustab kohastunumate isendite geneetilise materjali rohkust järgnevates põlvedes. Paljude lahksuguliste seas toimub ka suguline valik. St et valitakse võimalikult soodsa genotüübiga sugupartner. Loodusliku valiku võib jagada kolmeks: Stabiliseeriv valk. Stabiliseeriv ehk säilitav valik kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Keskmised tunnused eelisseisundis. Tähtsus on kohastumuslike tunnuste kinnitamises. Suunav valik. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Genotüübid muutuvad sagedasemaks. Nt on kujunenud kalal uimed ja voolujooneline keha. 71 Lõhestav valik. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega
väljendub jalgades, jalgade endi kohanemine väljendub selles, et lihaseline osa on suhteliselt kõrgel (väiksema ulatusega liikumine, pikem kangi õlg jne). Ka kabja olemasolus, mis on siiski ökonoomsem, kui hulk varbaid jne. Samas - rohumaadel elab ka teisi hästikohanenud taimtoidulisi, kelle jala ehitus ei pruugi üleüldse lähedane olla - nagu näiteks ninasarvik ja känguru. Kuigi ka nemad on kohanenud, on nad seda saavutanud teistmoodi. Seega - kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb võtta arvesse ka liigi elllase morfoloogiat jne. Loodusvaatluse tulemusel leitavate kohastumiste postuleerimisel on alatasa oht iga hinna eest leida põhjendusi (adapteerumisi) seal, kus neid ei olegi - spekulatiivne meetod. Ja mitte alati ei saa oletusi kontrollida. Kuid kus seda saab teha, saab ka palju kindlamalt rääkida adaptatsioonist. Tüüpilise loodusvaatlusliku-katselise näitena sai tõestada, et hiirte karva
annaabi.ee 
