välja plaani, mis peaks aitama seda näitajat suurendada. Plaani kohaselt peaks võlakordaja väärtuseks olema 50%, millele vastab intressikulu 250 eurot aastas. Juhtkond prognoosib EBIT suuruseks 800 eurot kokku 8 000 euro suuruse müügikäibe pealt. Koguvarade käibekordajaks prognoositakse 1,6 korda. Tulumaksumäär maksude eelselt kasumilt on 20%. Leia: Kui juhtkonna plaan realiseerub, siis missuguse koguvarade puhasrentaabluse (ROA) ettevõtte saavutab? 1. Koguvarad = Müügikäive / Koguvarade käibekordaja 2. Puhaskasum = (Ärikasum – Intressid) * Maksud 3. ROA(%) = (Puhaskasum / Koguvarad) * 100 Vastus: Koguvarad = 8000 € / 1,6 = 5000 € Puhaskasum = (800 € - 250 €) * 0,8 = 440 € ROA = (440 € / 5000 €) * 100 = 8,8 % 6. Ülesanne Tulekahju hävitas suurema osa väikeettevõtte finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik. Te leidsite, et ettevõtte ROE oli
määr I intr.määr (36,5 päeva kohta) 8 Jääktulu I e. piirkasum = tulu - muutuvad otsekulud Jääktulu II e. otsekulude järgne jääktulu = jääktulu I - püsivad otsekulud (toote, valdkonna, kliendi lõikes) Ärikasum = jääktulu II püsikulud ROCE-ROI = kasum / invest. Invest.rentaablus = (kasum / käive) x (käive / varad) Põhitegevuse invest.rentaablus = jääktulu II / koguvarad = intressideeelne kasum / koguvarad Invest. puhasrentaablus = tulemusüksuse jääkkasum / koguvarad Transferthind = otsekulud + e/v kui terviku alternatiivkulu tooteühiku kohta Raha enne laene = laekumine + algjääk väljamaks Tooteühiku omahind = (muutuvkulud / ühikute kulu) + (püsikulud / plaaniline ühikute kulu) Jääktulu (piirkasum) = käive muutuvad kulud Käive = müüdava kauba kogus x hind Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulud Jääktulu määr = jääktulu / käive
Näiteks hankijatele võlgnevus üle 60 päeva on ohumärk, samuti asjaolu, kui varud püsivad samal tasemel, kui ettevõtte käive langeb. Samas sektoriti on need näitajad väga erinevad• Minu isiklik arvamus on, et kui ettevõte on fundamentaalselt OK, on alati võimalik talle likviidsust tekitada.Kapitaliseerituse suhtarvud •Eesmärgiks hinnata, kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud omavahenditest ning kui suur osa võõrvahenditest •Omakapitali osakaal = omakapital/koguvarad –normaalne tase alates 20%, hea tase alates 40%, –sõltub siiski palju majandussektorist ning eriti varade kvaliteedist ja likviidsusest.•NB! Laenu ei teenindata omakapitalist, vaid rahavoost, seega on kõrge omakapitali osakaal täiendav positiivne argument ainult siis, kui bilansis aktiva poolel on varasid, mida saab vajadusel kiiresti rahaks teha ka juhul, kui ettevõtte põhitegevuse rahavoog on kohustuste teenindamiseks ebapiisav•
pankrotistumise prognoositavate meetoditega. 2.2.1 Altmani Z-seisu võrrand Üks, rahvusvaheliselt enam levinuid, on Altmani pankroti valem, mis oli välja töötatud multplikatiivse diskriminantanalüüsi meetodi abil. Altmani Z seisu võrrandi arvestatakse järgmise valem järgi: Z = 6,56x1 + 3,26x2 + 6,72x3 + 1,05x4 (11) kus: 37 puhas käibekapital x1= koguvarad jaotamata kasum x2= koguvarad ärikasum x3= koguvarad omakapital x4 = kohustused kokku Kui Z väärtus on: üle 2,6 finantsseisund on hea, 1,1 - 2,6 ebastabiilne, alla 1,1 pankrotioht. (7 lk 31) Lähtudes saadud arvestuste tulemustele (vt lisa 9) autori poolt oli koostatud järgmine tabel: 2005 2006 2007 2008 finantsseisundi
investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele. Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne 19. Kuidas hinnata ettevõtte kasumlikkust? 20. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne. 19. Kuidas hinnata ettevõtte kasumlikkust? 5 20. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele. · Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne. 25. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0.89-0,6 siis on rahuldav, kui vahemikus 0,59-0,3 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Eesti keskmine näitaja on 0,75. 12 Pikaajalise maksevõime hindamine Võlakordaja Võlakordaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / koguvarad 2006 2007 2008 Lühiajalised kohustused 73 558 261 206 389 290 846 Pikaajalised kohustused 416 580 067 807 632 1 490 833 Koguvarad 967 952 554 1 594 350 2 378 683 Võlakordaja 0,506366067 0,636009032 0,7490191
viimase kvartaliga kasvanud. Hallatavate varade mahu suurenemine kasvatas pangagruppide teenustasutulu. Kasumlikkus tulude kasvu ja laenuprovisjonide vähenemise toel on kahe viimase kvartaliga paranenud. Gruppide kapitaliseeritus on viimastes kvartalites püsinud stabiilne. Kui laenuprovisjonid vähenevad veelgi ja kõrgemate intressimäärade toel suureneb puhas intressitulu, võib pankade kasumlikkus veelgi paraneda. Kuna Rootsi nelja suurema panga koguvarad ületavad SKP-d ligi neljakordselt, siis riskide ennetamiseks otsustas Rootsi finantsjärelvalve kehtestada suurematele pankadele kõrgemad kapitalinõuded. Pangad on nende nõuete täitmisele juba praegu väga lähedal. Põhjamaade pangagruppide rahastamine sõltub turupõhisest finantseerimisest. Samas on osade pangagruppide hoiuste maht kasvanud. Rahastamisvajadust on vähendanud varem väljastatud laenude kiirem amortisatsioon.
piirkasum = tulu - muutuvad otsekulud · Jääktulu II e. otsekulude järgne jääktulu = jääktulu I - püsivad otsekulud (toote, vald- konna, kliendi lõikes) · Ärikasum = jääktulu II püsikulud 4) Investeeringukeskuste tulemusi hinnat. invest.rentaabluse põhjal (ROCE-ROI anal.). ROCE-ROI = kasum / invest. Invest.rentaablus = (kasum / käive) x (käive / varad) Põhitegevuse invest.rentaablus = jääktulu II/koguvarad = intressideeelne kasum/koguvarad Invest. puhasrentaablus = tulemusüksuse jääkkasum / koguvarad Transferthind - e/v ühe allüksuse poolt teisele sama e/v allüksusele pakutava toote või teenuse eest nõutav hind (reaalset raha liikumist ei toimu, on eelkõige arvestuslikud näitajad). Transferthind = otsekulud + e/v kui terviku alternatiivkulu tooteühiku kohta 31 22. Firmasisene aruandlus. E/v kui terviku maj
kasutatav ettevõtte (all)üksuste tegevuse tõhususe näitaja. Müügikäibe rentaablus = kasum (kas äri- või puhaskasum) / müügikäive 2. Vararentaablus ehk koguvara kasumisiduvus on rentaablusnäitaja, mis leitakse kasumi (kasutada võib erinevaid kasumeid: ärikasum, puhaskasumit jt) ja vara maksumuse (kasutada võib nii koguvara jääkmaksumust, soetusmaksumust, asendusmaksumust kui ka netorealiseerimismaksumust) jagatisena. Vararentaablus = kasum / koguvarad 3. Omakapitali rentaablus Omakapitali puhasrentaablus (ROE) ehk omakapitali puhaskasumisiduvus on rentaablusnäitaja, mis leitakse puhaskasumi ja omakapitali jagatisena. Omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum / omakapital 4. Jääkkasum puhaskasumi ja investeeringult (omakapitalilt) nõutava kasumi vahe. Jääkkasum = puhaskasum nõutav tulumäär * investeering .
6 Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne. 25. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid.
Kui investeeringute tasuvus on kõrgem kui intressimäär on finantsvõimendus efektiivne ja kui võõrvahendite kasutamise kulud ületavad tema abil teenitud tulusid on finantsvõimendus ebasoodne. Tavaliselt kasutavad kiiresti kasvavad firmad rohkem finantsvõimendust kui suured korporatsioonid. Enamus firmasid kasutab kasvõi mingil määral välist finantseerimist. Võõrkapitali kasutamise suhtarvud on järgmised. Võlakordaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / koguvarad Normaalseks võiks üldiselt lugeda võlakordajat 50 %, Eesti keskmine on umbes 57 %. Kreeditoridele on kasulik kui see näitaja on mõistlikes piirides. Kui võlakordaja on kõrge siis sellest järeldub, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest. Kohustuste ja omakapitali suhe ehk pikaajalise maksevõimelisuse näitaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / omakapital Antud kordaja näitab suhet võõrkapitali ja omakapitali vahe. Kreeditoridele meeldiks kui
8.4 Rentaabluse suhtarvud Rentaabluse suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse suhtarvud väljendatakse protsentides. (12) Aktivate rentaablus (ROA) Näitab kui, palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud iga kroon. puhaskasum aktivate rentaablus = koguvarad (11) Aktivate rentaablus kajastab ka firma juhtkonna võimekust firma vara kasutamisel kasumi saamiseks. Mida kõrgem nimetatud näitaja on, seda tulusam toimib ettevõtte. Ettevõtte tulususe langus on üldjuhul märgiks etvõtte olukorra halvenemise kohta.(11) Joonis 13 OÜ Abilis aktivate rentaablus (sentides) Joonis 13 näitab, et 2007 aastal ettevõttesse OÜ Abilis iga paigutud kroon teenis 0,17 senti,
teise ketta) RAID 5 – striping with parity (parity is striped) – vähemalt kolme ketast on vaja. Sarnane nagu RAID 3, aga parity on jaotatud samadele ketastele, kus on andmed. RFC – Request for Change Ametlik muudatuste ettepanek. Sisaldab üksikasju ja võib olla nii paberil kui elektrooniline ROCE – Return of Capital Employed Suhtarv, mis näitab rakendatud kapitali tootlikkust. (Ärikasum (EBIT) x 100) / keskmine rakendatud kapital. Rakendatud kapital = koguvarad – lühiajalised kohustused ROI – Return of Investment Investeeringutasuvus, mis on puhaskasumi ja kulude suhe RSA – River Shamir Adelman Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui autentimist. SaaS – Software as a Service Veebirakenduse pakkumine teenusena SAN – Storage Area Network Kettavõrk ühendab palju servereid kokku üheks suureks ühiskasutatavaks salvestiks. Süsteemihaldus efektiivsem, hooldus ja varukoopiad ka
● juhtimine (kasumikeskus) - tagada ettevõtte eelarvestatud ärikasumi saavutamine. Enamkasutatavad meetodid firma üksuste tegevuse hindamiseks: ● müügikäibe rentaablus = kasum / müügikäive - Müügikäibe rentaablust arvutatakse nii puhaskasumist kui ka ärikasumist lähtudes, sõltuvalt valikust on tegemist kas müügikäibe puhasrentaabluse või müügikäibe ärirentaablusega. ● vararentaablus = kasum / koguvarad - Ka vararentaabluse arvutamise puhul on levinud nii puhaskasumi kui ka ärikasumi kasutamine; vararentaablus kui näitaja iseloomustab vara kasumi genereerimise võimet. ● omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum / omakapital - Arvutamisel lähtutakse reeglina puhaskasumist, kuna see on kasum, mis jääb peale intresside tasumist ja tulumaksustamist aktsionäride (osanike) käsutusse. ● jääkkasum = puhaskasum - (nõutav tulumäär * investeering)
annaabi.ee 
