..................................................................................................................... 10 3. JÄÄTMEKOGUMISE KORRALDUS............................................................................ 12 3.1 Ohtlike jäätmete kogumiskorraldus............................................................................ 12 3.2 Pakendijäätmete kogumiskorraldus........................................................................... 12 4. JÄÄTMETE KOGUMISPUNKTID.................................................................................13 5. JÄÄTMEKÄITLUSEGA SEONDUVAD PROBLEEMID............................................ 15 Kokkuvõte...........................................................................................................................16 Kasutatud materjalid........................................................................................................... 17
AIDS, vaesus,näljahädad areng, heaolukasv vee ja keskkonnareostus. Lah: pereplaneerimine Jäätmeprobleemid Rahvastiku kasv, tarbimise Prügilate suurenemine, suurenemine pinnase,õhu ja veesaaste. Lah:korduvkasutamine, kogumispunktid Hapestumine, happesademed SOxNOx + H2O = hape Kütuste põletamine, transpord. Lah: kasutada filtreid Veekriis ja veekogude Mürkainete vette sattumine Ettevaatlikum,Kokkuhoidlik reostus um olla Osoonikihi hõrenemine Kloororgaanilised ühendid ja Taimede kasvu pidurdamine,
töökojad, autobaasid jne) kui ka koduses majapidamises. Kui vanaõli tekitajal, ehk jäätmevaldajal, ei ole olemas jäätmeluba ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, siis on ta kohustatud oma vanaõli edasi andma isikule, kes omab nii jäätmeluba kui ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Füüsiline isik on kohustatud oma kodumajapidamises ja isiklikes sõiduvahendites tekkinud vanaõli jäätmekäitlejale üle andma kohaliku omavalitsuse organite määratud korras. Kogumispunktid organiseerib kohalik omavalitsus.[2] Andmed taaskasutatava õli koguse kohta puuduvad, kuid hinnanguliselt arvatakse, et Eestis jõuab ümbertöötlemisele kolmandik kasutatud õlist.[3] Vanaõli kogumine Vanaõli tuleb pakendada õlikindlasse pakendisse (soovitavalt originaaltaara), mis tuleb märgistada vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr. 39 29. aprillist 2004 ,,Ohtlike jäätmete ja nende pakendita märgistamise kord". Kui jäätmed säilitatakse originaalpakendis ja oma
jäätmetekitaja juures 2. Vältida ohtlike ja bioloogiliselt mittelagunevate jäätmete sattumist biolagunevate jäätmete hulka 3. Keskkonnaohutult kõrvaldada biolagunevad jäätmed, vähemalt koguse osas, mida ei tohi prügimäele ladestada lähtudes jäätmeseaduse piirangutest 4. Taaskasutada tekkinud, eraldi kogutud või sorteeritud biolagunevad jäätmed 5. Optimeerida jäätmeveo marsruudid ning jäätmekeskuste asukohad regionaalprügilate suhtes, samuti kogumispunktid lähtuvalt asustustihedusest ning jäätmevoogudest BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KÄITLEMISE VÕIMALUSED Kompostimine Kompostimine on kindlatel tingimustel toimuv orgaaniliste materjalide lagundamise protsess hapniku ja mikroorganismide (bakterite) toimel Toiduainete hulgiladude jäätmed on üldiselt orgaanilise aine rikkad. Kuigi orgaanilist ainet on palju, ei pruugi see kõik kompostimiseks sobida, sest paber ja papp lagunevad aeglaselt
o Tolmuimeja o habemeajamismasin o mobiiltelefon o drellpuur · patareidega seadmed: o patareidega töötavad mänguasjad o kellad o raadiod o kuuldeaparaadid o taskulambid o freoone sisaldavad seadmed: o vanad külmkapid ja sügavkülmikud Patareisid, autode ja kodumasinate akusid, luminofoorlampe , õlijäätmeid, õlifiltreid, ravimeid, vanu värve ning lahusteid võetakse vastu enam kui kahekümnes ohtlike jäätmete kogumispunktis. Kogumispunktid asuvad bensiinijaamade juures; ohtlike jäätmete üleandmiseks tuleb alati võtta ühendust bensiinijaama töötajaga. Ohtlikke jäätmeid võetakse vastu üksnes elanikelt, mitte firmadelt. Lisaks bensiinijaamade juures olevatele erikonteineritele on linnas rahvarohkemates paikades kastid patareide kogumiseks. Need on punast värvi ning kergesti äratuntavad nendel oleva märgistuse järgi. Ohtlikud jäätmed tuleb eraldada tavalistest jäätmetest ning neid ei tohi omavahel segada.
akusid võtavad vastu ka mõned kaubanduskeskused. Väga palju tekib ka igasugu elektroonikajäätmeid, kuid tihtipeale visatakse need ekslikult tavajäätmete hulka ja ei mõelda, et ka need sisaldavad ohtlikke komponente, nagu tina, elavhõbedat, liitiumit ja raskemetalle. Need vallanduvad just lammutamisel, seepärast ei tohiks kindlasti mitteasjatundja neid laiali lammutada. Elektroonikajäätmeid võtavad vastu näiteks vanametalli kogumispunktid, mõnel juhul on võimalik viia ka need poodi tagasi. Töökorras seadmed tuleks pigem annetada heategevuseks. Tulekustuteid ehk ei teki küll niivõrd palju, ent siiski arvestades, et nad kuuluvad paljudesse majapidamistesse ja muudesse asutustesse, siis oleks vaja teada ka nende eelkäitlemisest. Tulekustutid on ohtlikud jäätmed, kuna sisu on surve all ja seetõttu on teatud tingimustel see plahvatusohtlik. Ohtlik on ka see, et vanades tulekustutites on tekkinud
valada vähemalt 5 cm paksune veekihi ja seejärel anum sulgeda. Hoida kokkukogutud ainet temperatuuril alla +20°C. 3. Elavhõbeda toimetamine ohutusse paika. Ärge visake elavhõbedat prügikasti, ega valage kraanikausist ega WC-potist alla! Ohtlikud jäätmed anda võimalikult kiiresti üle kohaliku omavalitsuse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett, tolmuimeja filter vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta.Informatsiooni saamiseks pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusesse. 13 Elavhõbeda keemiline neutraliseerimine Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust: · kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline) · raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus) · pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale)
Ohtlikke jäätmeid ei või panna koos muu prahiga prügikasti. Neid ei tohi ka põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusesse paigutada. Vanad ravimid ei sobi prügikasti viskamiseks, kuna nad võivad sattuda laste või uimastihuviliste kätte. Rohud võivad sattuda ka veeringesse või mürgitada loomi. Mida siis vanade rohtudega teha? Kõige ohutum ja keskkonnasäästlikum oleks aegunud ravimid viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Kogumispunktid asuvad bensiinijaamades. Kahjuks on neid üsna hõredalt, mis on tarbija seisukohalt ebamugav. Õnneks võeti 2005.aasta märtsis vastu uus ravimiseadus, mille järgi on kõikidel apteekidel kohustus tasuta vastu võtta iganenud või kasutuseta jäänud ravimeid. Apteeke on oluliselt rohkem kui ohtlike jäätmete kogumispunkte. Sellegipoolest kurdavad apteekrid, et inimesed tagastavad vanu ravimeid harva(www.bioneer.ee). pilt 4
vähemalt 5 cm paksune veekihi ja seejärel anum sulgeda. Hoida kokkukogutud ainet temperatuuril alla +20°C. 3. Elavhõbeda toimetamine ohutusse paika. Ärge visake elavhõbedat prügikasti, ega valage kraanikausist ega WC-potist alla! Ohtlikud jäätmed anda võimalikult kiiresti üle kohaliku omavalitsuse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett, tolmuimeja filter vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta. Informatsiooni saamiseks pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusesse. Talveohutus Kütteperioodi algus toob kaasa tulekahjude sagenemise eluhoonetes. Selliste tulekahjude tekkepõhjustest on hooletu ja ebaõige käitumise järele arvestataval teisel kohal probleemid küttekolletega, seal hulgas ka pühkimata korstnad
vältimiseks võib elavhõbedale peale valada vähemalt 5 cm paksune veekihi ja seejärel anum sulgeda. Hoida kokkukogutud ainet temperatuuril alla +20°C. Ärge visake elavhõbedat prügikasti, ega valage kraanikausist ega WC-potist alla! Ohtlikud jäätmed tuleb anda võimalikult kiiresti üle kohaliku omavalitsuse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett, tolmuimeja filter vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta. Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust: 1. kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline) 2. raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus) 3. pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale) 10 5. KOKKUVÕTE Elavhõbe ja ta ühendid on inimese tervisele ohtlikud ained
patareisid ja akusid võtavad vastu ka mõned kaubanduskeskused. Väga palju tekib ka igasugu elektroonikajäätmeid, kuid tihtipeale visatakse need ekslikult tavajäätmete hulka ja ei mõelda, et ka need sisaldavad ohtlikke komponente, nagu tina, elavhõbedat, liitiumit ja raskemetalle. Need vallanduvad just lammutamisel, seepärast ei tohiks kindlasti mitteasjatundja neid laiali lammutada. Elektroonikajäätmeid võtavad vastu näiteks vanametalli kogumispunktid, mõnel juhul on võimalik viia ka need poodi tagasi. Töökorras seadmed tuleks pigem annetada heategevuseks. Tulekustuteid ehk ei teki küll niivõrd palju, ent siiski arvestades, et nad kuuluvad paljudesse majapidamistesse ja muudesse asutustesse, siis oleks vaja teada ka nende eelkäitlemisest. Tulekustutid on ohtlikud jäätmed, kuna sisu on surve all ja seetõttu on teatud tingimustel see plahvatusohtlik. Ohtlik on ka see, et vanades tulekustutites on tekkinud
Sellest selgus, et on küll püütud apteeki ravimeid tagastada aga on tekkinud komplikatsioone. Mõnel juhul piisas apteekrile seletamisest, et seadus neid seda tegema kohustab. Mõni tarbija aga 24 on jäänud olukorda, kus peab ravimid siiski kodu tagasi viima ja olmeprügi sekka viskama. Ühe probleemina toodi välja, et insuliini süstlaid ja lansette ei ole kuskile ära anda. Kõik jäätmete kogumispunktid selliste esemetega ei tegele ja apteegid samuti ei pea neid vastu võtma. Ometigi on tegu ohtlike esemetega, mis lisaks torke ohule võib endas kanda ka erinevaid haigusi. Siinkohal oleks paslik seadusandlus üle vaadata ja vastavalt kohendada, et väheneks selliste esemete sattumine olmeprügisse. Diabeet on kasvavas trendis ja diabeetikute arvukust on Eestis hinnatud 70 000 kanti. Seega satub aina rohkem insuliini süstlaid ka olmeprügisse. Seda kinnitab ka autori
paksune veekihi ja seejärel anum sulgeda. Hoida kokkukogutud ainet temperatuuril alla +20°C. Elavhõbe toimetage ohutusse paika. Ärge visake elavhõbedat prügikasti, ega valage kraanikausist ega WC-potist alla! Ohtlikud jäätmed tuleb anda võimalikult kiiresti üle kohaliku omavalitsuse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett, tolmuimeja filter vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta. Informatsiooni saamiseks pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusesse Suurema elavhõbedareostuse või elavhõbeda allaneelamise korral helistada 112! 4.4.4 Keemiline neutraliseerimine Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust: kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline)
midagi peale hakata. Joonis 7: Inimeste kogemused kasutatud rehvide äraandmisel. 12.1.5 Inimeste teadlikkus rehvide kogumissüsteemist Eestis Küsitluses uuriti, kui paljud inimesed teavad rehvide kogumissüsteemi Eestis ning kuidas eelistatakse vanu rehe ära anda. Selgus, suurem osa inimesi on kursis rehvide äraandmise võimalustega rehvivaetustöökodades ning teati, et on olemas spetsiaalsed kogumispunktid. Oli ka neid, kes ei teadnud kogumissüsteemist midagi. 12.1.6 Kas protekteeritud või uued rehvid? Küsimus seisnes selles, kas inimestele meeldib kasutada pigem uusi rehve kui protekteeritud. Üle poolte inimeste leidsis, et kindlasti on uus rehv vastupidavam, kuid raha kokkuhoiu mõttes sobiks ka protekteeritud. Kuid oli ka inimesi, kelle jaoks pole oluline kas uus või protekteeritud, kuna taastatud rehvide kvaliteet on aastatega tõusnud
Kaks miilitsat arreteeriti ja mõisteti surma (1941. aasta suvesõda; vt. ka Riis 1960, 223). Saaremaa Omakaitse osales 17. septembrist 1941 1. jaanuarini 1942 98 haarangul, läbiotsimisi korraldati 24. Nende operatsioonide käigus tabati 453 punaväelast ja 294 kohalikku kommunisti või metsas asuvate jõukude abistajat. Operatsioonide käigus sai surma kaks Omakaitse liiget. Vahi- ja valveteenistust peeti kogu Saaremaa ulatuses. Objektideks olid sõjavangilaagrid, haiglad, sõjasaagi kogumispunktid, mitmesugused sõjavarustuse ja toiduainete laod, üldtähtsad asutused (elektrijaam, käitised, post), sillad jm. Peale selle oli rannavalve ja sisemise liikumise kontroll. Otsese vahiteenistuse kõrval võttis Saaremaa Omakaitse Kuressaare sadamakapteni nõusolekul osa ka kalurite kontrollimisest, et vältida kahtlaste isikute põgenemist. Ühtlasi tehti ülesandeks seada korda purustatud telefoniliinid.
annaabi.ee 
