loomevargus 4. Millistel tasemetel võib koostada uurimusi? Vastus: 1) Kirjeldav uurimus. 2) Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine. 3)Probleemi põhjuste analüüsimine. 5. Millised on kvalitatiivse uuringu tulemused? Vastus : Ei ole matemaatilised, vaid sõnalised kirjeldused ja hinnangud, mis selgitavad, kuidas, miks ja missugune. 6. Mis on uurimus? Vastus: trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. 7. Milleks on oluline vaatlus? Vastus: Vaatlus on oluline tee kogumaks infot just tegeliku käitumise kohta, sest tihtipeale inimesed ei tee seda, mida nad ütlevad end tegevat. 8. Nimeta intervjuu kolm eesmärki. Vastus: 1) informatsiooni kogumiseks. 2) testida või luua uusi hüpoteese. 3) teiste uuringu meetodite toetamiseks. 9. Mis on test? Vastus: Test on võimete, oskuste, arusaamise, teadmise või saavutuse mõõtmise vahend. 10. Milleks on uurimistöö vajalik?
0,3 2,5 3,4 2617,91 31153,65 0,25 0,3 1,8 1534,51 4828,04 0,33 1,6 2,9 700,56 9703,01 0,35 1,7 3,0 402,39 3834,77 0,28 1,2 2,0 1430,76 16219,71 Jubedad maksumused. Miks? Muud kulud Kogumaks 1,59 530,49 21,42 6142,05 8,35 2618,84 31,17 10421,43 21,19 10113,60 30,40 14505,28 268,99 81782,45 44,89 21419,14 28,21 9432,07 101,31 33872,88 15,91 6378,45 34,33 10437,90 14,83 4251,99
3 Te23 PV05 1400 122 0,33 #REF! #REF! #REF! 5 Te31 PV13 3200 125,6 0,21 #REF! #REF! #REF! 2 Te39 PV32 3800 168 0,25 #REF! #REF! #REF! 1 Te31 PV13 3200 125,6 0,21 #REF! #REF! #REF! 3 Te15 PV08 3000 133 0,3 #REF! #REF! #REF! 4 Te04 PV08 2500 133 0,3 #REF! #REF! #REF! 1 Te08 PV16 2700 154 0,3 M_kogus V_kogus V_maks M_maks Muud kulud Kogumaks #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! #REF
otsepostitus. Seda, et meelelahutust kajastavad nüansid on rasketel aegadel efektiivsed, teadsid juba meie esivanemad, mida tõendab arvukas sõdade aegne kõrtside olemasol ja tegevus. Rasketel aegadel vajab inimene kasvõi seda piisakest, mis manab näole naeratuse. Seetõttu on kriisi aeg parim võimalus turu osakaalu suurendamiseks, ennekõike emotsionaalsete kampaaniate näol. Sellele, aga oleks mõistlik mõelda juba varakult, kogumaks ressursse ning väljatöötamaks vastavadi turunduskampaaniaid. 10 Turunduse olemus ja kampaaniad kriisi ajal KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Branson, R., 2009. Teeme ära! Tallinn: Pilgrim. 2. Kotler, P., 2002. Kotleri turundus: kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. Tallinn: Pegasus. 3. Vihalem, A., 1993
· laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos laenuintressidega; · tarnijaid huvitab ettevõtte maksevõimelisus tähtaegselt tasuda ostetud vara ja teenuste eest; · ostjad on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö või nende äritegevus sõltub antud ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4. Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud, algdokument, vara, kohustused, omakapital, tulu, kulu, kasum, kahjum. Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud
· laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos laenuintressidega; · tarnijaid huvitab ettevõtte maksevõimelisus tähtaegselt tasuda ostetud vara ja teenuste eest; · ostjad on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö või nende äritegevus sõltub antud ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 6. Raamatupidamiskohustuslane RPS § 2 kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi. Raamatupidamiskohustuslaseks on: · Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, · kohaliku omavalitsuse üksus,
- laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos intressidega; - hankijaid e tarnijaid huvitab ettevõtte maksevõime tähtaegselt tasuda ostetud vara ja teenuste eest; - ostjaid huvitab eelkõige, kas neid varustav firma on elujõuline ja võimeline neid ka edaspidi varustama; - valitsuse infovajadus on põhiliselt seotud maksustamise küsimustega, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks. Arenenud turumajanduse tingimustes tuleb eristada mõisteid majandusarvestus ja raamatupidamine. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: finantsraamatupidamine- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine. juhtimisarvestus- juhtimiseks vajaliku info koondamine. kuluarvestus- arvestuse objektiks on ettevõtte tehtud kulud. maksude arvestus- maksude arvestus ja taseme planeerimine.
Aga kui ta kuulis kuuldusi geneetiliselt muundatud toiduainete kohta Euroopas siis esialgu lasi ta need endast mööda kui kohalik probleem, mis ei vajanud uurimist ega vastukaja. Kui ta kuulis et tema UK klienti sarvestuti sama probleemiga, kuid see ei püüdnud tema tahelepanu piisavalt öeldes sellepeale; "see mure on vähemtahtis valgustapp" ega vaevunud vaatama seda probleemi sügavamalt. Ajaks kui teda oli pehmeks räägitud kogumaks rohkem üksikasju oli ülemaailmne vastuliikumine juba alanud ning kompanii oli kaotanud võimaluse rahustada oma kliente ja rääkida oma lugu protestiks. Kaugvaate eelistamine võib juhte ilmuma eemal kaugel eraldi. Pärast kampaaniat, mis kaasas mõlemat vaimustavat ilukone, kui ka tänava tasemel töö korraldust, seisis President Barack Obama vastamisi mitme rahvusvahelise kriisiga. Ta kasutas kaugvaadet, et adresseerida suuri süstemaatilisi
Näiteks kogutakse infot müügitellimuste, müügitulu, müügikulude, kaubavarude, reklaamikulude, palgakulude jms kohta. Sisaldab ka väga detailset informatsiooni nii tulude kui ka kulude kohta, mistõttu just sellest allsüsteemist kasutatakse teavet kõige sagedamini turundusotsuste vastuvõtmisel. Turunduse seiresüsteem Protseduuride ja allikate kogum, mida juhid kasutavad kogumaks igapäevast ettevõttevälist informatsiooni ehk väliskeskkonna kohta. Allikad võivad olla nii formaalsed, nt riiklik statistika, erialakirjandus, ajalehed ja ajakirjad, kui ka mitteformaalsed, nt müügimeeskonna tähelepanekud, vahetu suhtluse (vahendajatelt, tarnijatelt, klienditeenindajatelt) saadud info. Turundusotsuste tugisüsteem Aitab juhil erinevate vahendite ja meetodite abil töödelda ja analüüsida
Spetsialistide hinnangus domineerib harrastusratsutaja kui olulise potentsiaalse sponsori roll. Harrastajad on nõus panustama nende poolt armastatud ala tegevsportlastesse ning tunnevad huvi spordi arendamise vastu. Harrastajatele mõeldud võistlusklasside vähesusest annab kinnitust nii ERL 2012. kalenderplaan kui spetsialistide hinnang arengu osas. Harrastussportlastele mõjuks motiveerivalt ja innustavalt kui võistluskalendris oleks sissetoodud eraldi harrastajate võistlused kogumaks oskusi jõukohaste vastastega. Harrastaja näol on tegemist arukate inimestega, kes õpihimust ja eneseteostus vajadusest pühendavad aega ja raha harrastustegevusele, oodates sealjuures võimalust endale sobival tasemel võistelda. Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab
ettevõte on suuteline tähtaegselt tagastama laene ning maksma laenuintresse; hankijaid huvitab info otsustamaks, kas ettevõte on võimeline tähtaegselt tasuma ostetud vara ja teenuste eest; · ostjad ja kliendid on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö antud ettevõttega või nende äri sõltub sellest ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Avalikkuse infovajadus on seotud ettevõtte arengusuundadega, mis peegelduvad majandusaasta aruannetes. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka sisesed aspektid, millega majandusarvestuses tuleb arvestada. Ettevõttevälised aspektid: - ettevõtluse ja kapitali vahelised sidemed, - õigussüsteem, - poliitilised sidemed, - inflatsiooni tase.
..........................................26 SKEEMID JA MUDELID........................................................................................... 28 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 30 Bibliograafia......................................................................................................... 30 3 SISSEJUHATUS Õpimapp on koostatud kogumaks kokku teadmised ainest „Laps ja tema arengu mõistmine“. Peamise allikana on kasutatud Peter K. Smithi, Helen Cowie ja Mark Blades’i raamatu „Laste arengu mõistmine“ neljandat väljaannet. See raamat on valitud just seetõttu, et peaaegu kogu vajalik materjal on selles raamatus olemas. Samuti on tegu kursuse kohustusliku kirjandusega. Mapp annab ülevaate loetud ja selgeks saadud teemadest. Õpimapi peamine eesmärk on
sügavuti minevaid vastuseid. Samas võib olla kallutatud (juhtivad küsimused), intervjuu toimumispaik võib mõjutada vastuste kvaliteeti, aeganõudev. Osalejad peavad enne salvestamist nõusoleku andma, tuleb tagada konfidentsiaalsus ning luba andmeid avalikustada, toimetatud töö ei tohiks tähendust muuta, tuleb kasutada väärikalt ja hoolikalt. * Küsimustik põhimeetod saamaks teada paljude teiste üldist arvamist uurimisteema kohta. Eesmärgipärane uurimus kogumaks andmeid teatud ajahetkel, et a) kirjeldada olemasolevate tingimuste iseloomu või b) tuvastada standardeid, millega olemasolevaid tingimusi võrrelda või c) tuvastada teatud sündmuste vahelisi suhteid. Sotsiaalteadustes üks kõige sagedamini kasutatavaid kirjeldavaid meetodeid, kasulik trendide tuvastamiseks suures populatsioonis, saab teha häid üldistusi. Võimalik on uurida suurt valimit, ökonoomsem ja väiksema
ettevõtte suudab võetud laenukoormat kanda ja tagastada õigeaegselt. • Tarnijaid huvitab info otsustamaks, kas ettevõte on võimeline tähtaegselt tasuma ostetud vara ja teenuste eest. • Ostjaid huvitab ettevõtte eksistents, eriti kui neil on pikaajaline koostöö antud ettevõttega või nende äri sõltub sellest ettevõttest. • Valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka sisemised aspektid. Ettevõtte välised aspektid jagunevad riigisisesteks (inflatsiooni tase, õigussüsteem, poliitiline stabiilsus jne.) ning rahvusvahelisteks (valuutakursid, poliitilised suhted jne.). Ettevõtte sisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi – juhtimine, personalipoliitika, turundus, finantsjuhtimine jne.
arusaamise kohta, võimaldades uurijal ära tunda moonutused kogutavas informatsioonis ja seega paremini hinnata saadud teabe tõepärasust. Teabe kontrollimine erinevatest allikatest ja "infokolmnurkade" loomine on põhiliseks RAR-i iseloomustavaks elemendiks. Tulemused loovad probleemist eelduslikult selge ja olulist esiletoova pildi ja sobivad seega edasiste sekkumiste planeerimiseks. Võtmeküsimused Uuringu ülesehitamisel kasutati mitut võtmeküsimust, kogumaks teavet nii uimastite kasutamise kohta sihtgrupis kui ka sobivate ennetavate meetmete kohta. Need küsimused moodustavad teabekogumise etappide aluse ja raamistiku. Uuringu edenedes sõnastati küsimused täpsemalt, formuleerides need eelmistes etappides kogutud teabele toetudes. Vältimaks ühiskondlikult aktsepteeritavaid vastuseid, ei esitatud uuringus osalejaile küsimusi nende eneste uimastitarbimise kohta, vaid üldiselt, nende (anonüümsete) kaaslaste kohta.
laoaruannetes jms) kohta. (nt müügimeeskond anna aru müügikonede arvu,edukate kõnede ja müüdud toodete kohta, müüsgiaruanne näitab millisele piirkonnas, milline müügimees mida ja kellele maha müüs, kleinditeeninduse aru anna näitab ostutrende ja kaebuseid ning kaotatud kliente) Turunduse seiresüsteem (Marketing Intelligence) on protseduuride ja allikate kogum, mida juhid kasutavad kogumaks igapäevast ettevõttevälist informatsiooni ehk informatsiooni väliskeskkonna kohta. Informatsiooni allikad võivad olla formaalsed, nt. riiklik statistika, erialane kirjandus, ajalehed ja ajakirjad, kui ka mitteformaalsed, nt. müügimeeskonna tähelepanekud, vahetu suhtluse kaudu saadud info, nt. vahendajatelt, tarnijatelt, klienditeenindajatelt. Turunduse seiresüsteemi on raske välja töötada, kuna üldjuhul hõlmab see