suhtlemises, kohanemises, enese negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Kokkuvõtteks - esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Fakt on see, et tuleb tegutsema hakata. Vaid mõtete veeretamisest iseenese üle nii ja naa ei piisa. Ehkki aimata võib, et mingid raamid enesehinnangule on pärit lapsepõlvest, ei ole mõtet kinni jääda lapsepõlve analüüsimise ja vanemate süüdistamise juurde - enesehinnang
selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Probleemiks osutub madal enesehinnang, mis äärmuslikul juhul võib väljenduda inimese "vegeteerima-jäämises", s.t. ta ei julge midagi teha, tahta ega arvata, sest enese meelest ei ole tal ühtegi positiivset omadust,
suhtlemises, kohanemises, enese negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Kokkuvõtteks - esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Kõrgest (ja liig-kõrgest) enesehinnangust Kõrge enesehinnang annab inimesele julgust iseolemiseks, tegutsemiseks ning jõudu raskete või ebameeldivate olukordadega toimetulemiseks. Madala enesehinnanguga käiks nagu kaasas kõikvõimalik halb, kõrge enesehinnanguga aga vastupidiselt kõik, mis ilus, hea ja rõõmus, siis nii must-valge elu nüüd ka ei ole
selline eristus Foucault diskursuse määratlemisel aitab seletada? Autori funktsiooniks on samuti piirata diskursuse juhuslikkust identiteedi mängi abil, mis võtab isikustatud kuju. Autori positsioon erineb indiviidi omast, kuna indiviid võtab teatud diskursuse (diskursuste) raames autori rolli, mis on mõjutaud traditsioonist või kultuurilisest kontekstist või publiku ootusest (nii nagu Lotmani teksti mõistegi), lisaks kasutab ta autori rolli ära selleks, et enda individuaalsest kogemustepagasist sobivat teose jaoks välja selekteerida. 7. Diskursuse sisemised kontroll mehhanismid: distsipliin. Kuidas vastandub see autori ja kommentaari funktsioonile? Kuidas on distsipliin seotud tõeväärtusega vale ja tõega? Tooge Mendeli näite asemel muid näiteid (ka poleemika erinevate teaduskeelte segunemisest)? Autori funktsioonile vastandub ta kuna ei toetu isikule, kes diskursuse välja mõtleks, vaid keskendub objektile, meetodile jms.
mõistmist kaasinimeste tarvis - ühepoolsed suhted aga ei kesta kuigi kaua, sest keegi ei taha olla ärakasutatav. Kokkuvõtteks Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Autor: TÜ psühholoogiamagister Heidi Reiljan Ta on põhjalikumalt uurinud lähisuhteid ning lapsepõlvekogemuste mõju hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule.
vihjates kaudselt ka küla sotsiaalsetele vastuoludele. Näitekirjanikuna lisas ta komöödiapäraste tüüpidega oma panuse kriitilise realismi näitekirjanduses. Maailmavaate ja huviringi ahtusest tingitult ei jõudnud Luts oma loomingus sügavamate sotsiaalfilosoofiliste probleemide tõstatamiseni. Lutsu spontaanselt loov anne seadis piirid ainevallas- kunstiliselt õnnestunudteoste loomisel lähtus ta eelkõige isiklikust kogemustepagasist, milline asjaolu põhjustas tagasipöördumisi tuntud miljöö ja korduvate tüüpide juurde. Loomupärane jutuosavus, murtus sõnalise viimistluse suhtes progresseerus aegamööda ning viis mõttekordustesse ja stiilistampidesse. Lutsu loominguline areng, mille algus oli paljutõotav, ei kulgenud vaadeldaval perioodil elu kunstilise mõtestamise sügavuse ja avaruse suunas. Väheste tulemustega järgis kirjanik
doc) 4 1.2 KUIDAS ENESEHINNAG KUJUNEB enesehinnag kujuneb juba varases eas. esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. ( http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html) Teiseks oluliseks kujundajaks on ümbritsev keskkond. Tänapäeval mõjutab meie elu tehnoloogia areng ning meedia. Enamik meie elust on ümberkujundatud arvutitele, mobiilidele jne.. Kui vanal ajal oli võimalik suhelda ainult kirja teel või inimesi külastades
vastu. Varajane algeliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus suure tõenäosusega tekitama mitmesuguseid probleeme suhtlemises, kohanemises ning enese negatiivsete tunnetega toimetulemises (6). Niisiis– esimesed eluaastad ja suhted panevad aluse, visandavad raamid lapse mina- pildile, enesehinnangule. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstarteegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang (6). 5 2. ENESEHINNANGU OMADUSED Enesehinnangu puhul saab rääkida tema adekvaatsusest. Niisiis, adekvaatne enesehinnang tähendab, et inimene mõistab ennast õigesti, annab endale aru sellest, kes ta on, ja käitub vastavalt oma tegelikele võimetele
kolme võimalikku teose vaatamisel aset leidvat dialoogitüüpi: 1. Dialoog kahe vaataja vahel, kes vaatavad sama teost. Vahetatakse tähelepanekuid, esitatakse küsimusi ja pakutakse välja vastuseid. Teise inimese vaatepunkt laiendab märgatavate nüansside ringi. Oluline on vaba ja võrdne mõttevahetus. 2. Sisedialoog, mis toimub vaataja mõttes, kui ta otsib kontakti või vaatleb kunstiteost. See küsimuste ja vastuste ahel lähtub eelkõige vaataja varasemast kogemustepagasist, samuti eelarvamustest ja kahtlustest. (Kas see on tõesti kunstiteos? Miks võis kunstnik midagi sellist teha? Miks seda teost kiidetakse? Miks kellelegi see kunagi võis meeldida?) 3. Dialoog kunstiteose ja vaataja vahel, mis dikteerib ajalist vaatamismustrit. Küsimusetele, mis vaatajal tekivad, saadakse vastus tööd lähemalt silmitsedes või kaasteksti lugedes, mis omakorda viib järgmiste küsimusteni, mis jällegi sunnivad
kogemused suunavad teda rakendama teatud toiminguid. Ta ei püüa lähtuda teooriast, kuna kogemused on teda õpetanud, mida tasub rakendada ja mida mitte. Ekspert lähtub situatsioonist kui tervikust (holistlik lähenemine); noviits on tänu kogemuste vähesusele sunnitud keskenduma üksikaspektidele. Eksperdid oskavad märgata seda, mis võivad noviitsidele jääda märkamatuks (nt näha vihjeid, mis viitavad patsiendi olukorra halvenemisele). Ka see lähtub nende rikkalikumast kogemustepagasist ning on seotud intuitsiooniga („kõhutunne“, etteaimdus jne). Intuitsioon siinkohal pole mingi müstiline nähtus, vaid tuleneb vilumusest. Märgatakse vaevumärgatavaid märke, mis annavad taolisi vihjeid. Ka see tuleneb oskusest näha olukorda tervikuna. Eksperdid oskavad näha olukorra „mustreid“ (sarnane maletajatega, kellest paremad suudavad haarata olukorda malelaual terviklikumalt ja näha ette võimalikke kombinatsioone, algajad aga ei oma nii
kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud
Argiaskeldustes läheb tihtipeale meelest endalt küsida - kas meie teod ja sõnad toetavad laste kasvamist sellisteks inimesteks, millistena me neid sooviksime näha. Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö
lahendusekontrollimine). POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. 17. A
POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. 6
Mõelge, kuidas saaks rakendatud lahendamismetoodikat ja tulemusi kasutada teiste probleemülesannete lahendamiseks. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle.
annaabi.ee 
