Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö S2 Variant 1 Õppejõud: Leo Teder Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MAHB52 Kuupäev: 18.11.2012 Tallinn 2012 Lahendus Jõudude skeem: Q = q lq = 2kN Tasakaaluvõrrandid: 1) kõikide jõudude projektsioonide summa x-teljele on võrdne nulliga n Fix = 0 i =1 , 2) kõikide jõudude projektsioonide summa y-teljele on võrdne nulliga n Fiy = 0 i =1 ,
sekundis c (N) võrra, siis jõud F = F0 + ct , (N). Antud juhul on see F = Fx = 8 + 2t , (N). Kas punktmassile mõjuvad ka mingid teised jõud? Teksti põhjal ei selgu, kas liikumine toimub näiteks mööda vertikaalsirget või hoopis mööda maapinnaga paralleelset sirget. Esimesel juhul tuleks arvestada ka raskusjõudu P = m g , teisel juhul raskusjõud x-teljele projektsiooni ei anna. Lepime kokku nii siin kui ka edaspidi, et kui tekstis mitte mingeid viiteid liikumissirge (või liikumistasandi) kohta ei ole, siis toimub liikumine maapinna tasapinnal. Seega siin raskusjõudu arvestada ei tule ja k Fkx = F = 8 + 2t . Arvestades, et mass m = 2 kg, võtab diferentsiaalvõrrand (4.15) siin kuju 2 x = 8 + 2t
1 kuulub väiksemale rihmarattale ning indeks nr.2 kuulub suuremale rihmarattale. Väikese rihmaratta tinglik raadius: R1=D1/2=140/2=70mm Suure rihmaratta tinglik raadius: R2=D2/2=280/2=140mm Kuna praegu pole teada rihmaharude tõmbejõudusid, tuleb need leida. Hetkel teame vaid seost F=2,5f. Lähtuvalt tollest seosest, saame momendi valemi viia kujule: M=(2,5f-f)R=1,5f*R. Järgnevalt saab koostada rihmaratastele mõjuvad jõudude võrrandid. { M 21,9 f 1= = =208,57 ≈ 208,6 N 1,5 R 1 1,5∗0,07 Väikese rihmaratta rihmade jõud: F 1=2,5 f 1=2,5∗208,6=521,5 N { M 21,9
projektsioonid alghetkel ehk x ( 0) = x 0 ; y ( 0) = y 0 ; z (0) = z 0 (4.4A) x (0) = x 0 v 0 x ; y (0) = y 0 v 0 y ; z (0) = z 0 v 0 z (4.4B) Nende andmete kogumit nimetatakse liikumise algtingimusteks. Nende alg- tingimuste põhjal tuleb nüüd määrata integreerimiskonstandid C1 ,C 2 ,,C6 süs-teemis (4.3). Need määratakse nii, et kirjutatakse kõigepealt välja süsteemi (4.3) kõik võrrandid alghetkel t = 0 , asendades seejuures vasakutes pooltes x, y, z ase-mele vastavalt etteantud x0 , y0 , z 0 ja aja t asemele nulli. Seejärel leitakse funktsioonide x, y ja z tuletised aja t järgi ja kirjutatakse ka need välja alghetkel t = 0 . Seejuures asendatakse ka siin vasakutes pooltes kõik muutuvad suurused nende algväärtustega võrrandite (4.4) alusel. Kõige selle tulemuseks saame
Liikumisprotsessi võib iseloomustada trapetsikujulise diagrammiga (vt Joonis 5.2), kus esimese sekundi jooksul toimub kiirendamine, teise sekundi jooksul ühtlasel kiirusel liikumine ning kolmanda sekundi jooksul pidurdamine. Vastavalt sellele jaotamegi protsessi kolmeks etapiks, kus ühe etapi kestuseks on üks sekund. 13 Joonis 5.2 Kiirusdiagramm 1.Etapi võrrandid üldkujul ( ) { ( ) ( ) Kuna algushetkel asend ning kiirus on nullid, siis c01=0 ja c11=0. Maksimaalne kiirus arvutatakse lähtudes sellest, et kogu tee pikkus Smax on kiirustrapetsi pindala. Antud trapetsi pindala on: ab 1 3 Smax S h h 2 h , 2 2 kus a, b on liikumise ajad ning h on maksimaalne kiirus vmax , mida saab arvutada: Maksimaalne kiirendus on:
F, kN 4,4 3,6 2,4 2,8 3,2 4 4,2 5,6 6 7 U - nr 160 180 200 220 240 260 280 300 320 350 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 , mm 5 5 5,5 5,5 6 6 6,5 7 7 7,5 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 1. Algandmed Vastavalt matriklikoodile saadud andmed on : 104450 A 0, B 5 l = 400 mm F = 4,4 kN U = nr 160 = 6 mm Materjal: ehtusteras S235, voolepiir y = 235 MPa Nõutud tugevusvarutegur S = 1,3 Joonise skeem Esialgne joonis, mille järgi ma arvutusi teen. l lk tk Q T ll
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 82 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed l=6m k = 0,6 F = 60 kN p = 40 kN*m Staatika võrrandid F x = 0 R Bx = 0 F y = 0 R A - p * k * l + RB = 0 k *l M B = 0 - RA *l + p * k *l * 2 +MB =0 3 tundmatut ja kaks võrrandit annavad staatikaga määramatu süsteemi, tuleb kasutada deformatsioonide sobivusvõrrandit. Deformatsioonide sobivusvõrrand l A = l B = 0 Võtan lahendamiseks võrrandi l A = 0
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Tallinn 2007 Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Leida mehaanikalise süsteemi sidemereaktsioonid kasutades d'Alembert'i printsiipi ja kinetostaatika meetodit. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Seda, millised sidemereaktsioonid süsteemi antud asendis tuleb leida, on samuti täpsustatud iga variandi juures. Variantide järel on lahendatud ka rida näiteülesandeid koos põhjalike seletustega. Näiteülesandeid d'Alembert'i printsiibi kohta võib lugeda ka E. Topnik' u õpikus ,,Insenerimehaanika ülesannetest IV. Analüütiline mehaanika", Tallinn 1999, näited 14-17, leheküljed 39-49. Kõikides variantides xy-tasapind on horisontaalne, xz- ja yz-tasapinnad aga on vertikaalsed. Andmetes toodud suurused 0 ja 0 on vastavalt pöördenurga ja
Lisaosad muutuvad naaberosade eemaldamisel mehhanismideks. Joonisel on põhiosad a-f1 ja f3-d. Lisaosadeks on f1-f2 ja f2-f3. Põhiosade ja lisaosade vahel mõjuvad kontaktjõud F1,F2 ja F, mille suunad on vastavuses põikjõudude suundadega. Staatikagamääratavust kontrollime avaldisega, kus t = 5, r = 3, k = 4 t + r = 2k - w, asetamine valemisse 5 + 3 = 2 4 - w, saame w = 0 Toereaktsioonide ja kontaktjõudude leidmiseks koostatakse võrrandid (t+r võrrandit). Selle võrrandisüsteemi võrrandite lahendamise järjekorra määramiseks on otstarbekas koostada korrusskeem. Korrusskeemi joonistamisel võib ette kujutada, et niisugune on montaazi järjekord. Põhiosad saab monteerida ilma naaberosadeta. Pärast korrusskeemi koostamist alustame kõige kõrgema korruse tasakaaluvõrran- dite lahendamisega. Leitud kontaktjõud rakendame alumisele korrusele (tala osale, millele ta toetub, vastupidises suunas)
3.Lahendus 3.1 Leian rihmratastele 1, 2, 3, 4 rakendatud pöördemomendid 2n Pi = = 52,359 52,4rad / s Mi = 60 M1=133,6Nm M2=152,67Nm M3=126,34Nm M4=140,46Nm 3.2 Leian võlli tasakaalutingimusest pöördemomendi M5 M = 0; M 1 + M 2 + M 3 + M 4 + M 5 = 0 M5=-M1-M2-M3-M4=-553,07Nm (seega M5 pöördemoment on vastassuunaline teistele pöördemomentidele) 3.3 Koostan väändemomendi T epüüri Joonis 3.1 arvutusskeem Koormuste ehk punkt-pöördemomentide arv=5 Väändemomendi epüüri koostamise jaoks vajalike lõigete arv=4 Lõige 1 M =0 T1=M1=133,6Nm(+) Lõige 2 M =0 T2=M1+M2=286,27Nm(+) Lõige 3 M =0 T3=M1+M2+M3=412,61(+) Lõige 4 M =0 T4=M4=140,46Nm(-) Joonis 3.2 väändemomendi epüür Tmax=412,61Nm 3
Variant 11. 1) Lisan x,y teljestiku, avaldan Q . Q= l*lq Q= 0,5*4=2kN Y X I 1) Leian X'i projektsioonide võrrandi. Et on 45 kraadi ning on täisnurk, eeldan, et kui jõule P joonistada täisnurkne kolmnurk nii, et P on hüpotenuusiks tekib nurk : 2, mis on 45 kraadi, sest ka nurk on 45 kraadi. Xa+ P*sin /2=0 2) Leian Y'i projektsioonide võrrandi. Ya-Q-P*cos /2=0 3) Leian momentide võrrandi punkti A suhtes. Sealjuures eeldan, et kuna kolmnurk CBD on täisnurkne ning ülejäänud kaks nurka on omavahel võrdsed on kolmnurk ka võrdhaarne, st CD=BD. Ma-M-Q*AC/2-P2*AD-P1*BD=0 II 1) Leian Xa. Xa+P*sin /2=0 Xa= -P*sin45° Xa= -4*0,707 Xa= -2,828 Xa -2,83kN 2) Leian Ya. Ya-Q-P*cos /2=0 Ya=Q+P*cos /2 Ya=2+4*0,707 Ya=4,828 Ya4,83kN 3) Leian Ma. Ma-M-Q*AC/2-P2*AD-P1*BD=0 Ma=M+Q*AC/2+P2*AD+P1*BD
e) antud on punkt F(5;2) ja on teada, et sirge on paralleelne y-teljega; f) antud on punkt G(0;-4) ja on teada, et sirge on paralleelne x-teljega; g) sirge läbib punkti H(5;-4) ja on paralleelne sirgega y1 = 2 x - 3 ; h) sirge poolitab koordinaattasandi II ja IV veerandi; i) sirge poolitab koordinaattasandi I ja III veerandi. Saame järgmise joonise (vt joonis 5): Joonis 5 Märkame, et suudame sirgeid joonistada erinevate andmete järgi. Kas me suudame ka sirgete järgi võrrandid välja mõelda? Vaatleme saadud jooniseid ja püüame leida nende tõusud ning algordinaadid. Mõnel juhul see õnnestub hästi, mõnel juhul peame vastuse andma väga ligikaudselt. Järelikult on joonisest vähe ja tuleb teadmisi laiendada. Asudes tuletama sirgete võrrandeid, peab meeles pidama, et kitsas kursuses koostatakse võrrandit kahe punkti, punkti ja tõusu ning punkti ja algordinaadi abil; lisaks ka telgedega paralleelsete sirgete võrrandid
MAHB32 .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 06.01.2012 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] 1. Algandmed M = 720 Nm d1 = 40 mm lv = 100 mm Rummu materjal teras Vahelduv koormus Materjal C55E y = 450 MPa u = 850 MPa []c = 150 MPa (rahuliku koormuse juures) · Leian lubatava muljumispinge vahelduval koormusel []c = 150 0,25 * 150 = 112,5 MPa 2. Liistliite ja hammasliite joonised Liistliite joonis MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
Teiseks tuleb avaldada trossi ja puitvarda sisejõud koormusest F . Järgmisena on vaja koostada komponentide tugevustingimused ning leida puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites. Neljandana tuleb arvutada tarindile suurim lubatav koormus F täiskilonjuutonites. Viiendaks on vaja arvutada komponentide varutegurid ning kontrollida nende tugevust. Viimasena tuleb arvutada trossi ristlõike pindala ja trossi pikkuse muutus ning formuleerida kogu ülesande vastus. Ülesande algandmed: d t = 8 mm - trossi nimiläbimõõt E = 117 GPa - elastsusmoodul lim ¿ F ¿ = 40,8 kN - trossi piirjõud u , Tõmme = 80 MPa - puitvarda tugevus pikikiudu tõmbel u , Surve = 40 MPa - puitvarda tugevus pikikiudu survel 3 [S] = 6 - tugevusvaruteguri nõutav väärtus H = 4800 mm L = 1800 mm =3,14 4 Joonis 1
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Variant 19 Õppejõud: Jüri Kirs Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 02.12.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus Leida sidemete A ja B reaktsioonikomponendid ja jõud vedrus. z B E O y m = 40 kg A 60° l = 60 cm O
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö D-1 Punkti dünaamika II põhiülesanne Variant 19 Õppejõud: Jüri Kirs Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 17.11.09 Tallinn 2009 Ülesanne nr 1. Punktmass massiga m saab algkiiruse v 0 ja liigub keskkonnas, mille takistus on R = b v . Millise aja vältel jääb punktmass seisma ja millise vahemaa ta läbib selle ajaga? Lahendus gg Põhivõrrand m x = Fx , kus Fx = - R ja takistusjõud R = b v kokkuvõttes põhivõrrand gg gg b v gg g dv võtab kuju m x = -b v x = - . Sirgjoonelisel juhul x=v= , millest m
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAMA KEERMESLIITE A -7 ARVUTUS B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: ...... ......MASB 51............ .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: _________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, t
26 mm 26 mm C Sele 5. Sele 5. On teljele mõjuva jõu ning reaktsioonide lihtsustatud skeem. Skeemilt on näha ,et AC ja BC on võrdsed. Seega on võrdsed ka reaktsioonijõud FA ja FB. Kõikide momentide summa punkti A suhtes peab võrduma nulliga ning kõikide momentide summa punkti B suhtes peab võrduam nulliga. [8, lk 5] Kontrollin tulemust tasakaaluvõrrandiga ,kus kõikide jõudude summad peavad olema 0 [8, lk 5] Teljele mõjuvad nihkejõudude ja paindemomendi epüürid on toodud Sele 6. Ning sele 7. Millele on nähe ,et paindemoment on suurim kohas kus nihkejõud on minimaalne. -3143 N C B
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: ISTU ANALÜÜS A-3 B-8 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MAHB-31 Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 26.10.2011 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHAT
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Staatika ja kinemaatika Kodutöö nr. 1 Variant nr. 1(5) Üliõpilane: Ül.kood: Rühm: Kuupäev: 30.09.14 Õppejõud: Leo Teder 2014 F x =F cos 60 °=1500 0,5=750 N F y =F sin60=1500 0.866=1299,01 N Q=q BC=4000 0,4=1600 N F x =0 X A-Q-F x =0 F y =0Y A -F y + N D =0 3 BD M A =0N D BD -M -Q AB -F x AB-F y =0 4 2 Toereaktsioonide arvutused 3 BD
momendi projektsiooniga sellel teljel. Mx = Mo cos My = Mo cos Mz = Mo cos 47. Anda jõu momendile telje suhtes kaks definitsiooni. 1) Jõu moment telje suhtes on skalaarne suurus, mis on võrdne selle telje mistahes punkti suhtes võetud momendi projektsiooniga sellel teljel. 2) Jõu moment telje suhtes on skalaarne suurus, mis on võrdne selle teljega ristuval tasapinnal võetud jõu projektsiooni momendi mooduliga tasapinna ja telje lõikepunkti suhtes võetava vastava märgiga. 48. Millal on jõu moment telje suhtes võrdne nulliga? Siis kui jõu mõjusirge on teljega paralleelne. 49. Kirjutada valemid jõu F momentide leidmiseks koordinaattelgede suhtes kui jõu rakenduspunkti koordinaadid on teada. 50. Sõnastada samasuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit. 1) Resultant on liidetavate jõududega paralleelne ja samasuunaline
momendi projektsiooniga sellel teljel. Mx = Mo cos My = Mo cos Mz = Mo cos 47. Anda jõu momendile telje suhtes kaks definitsiooni. 1) Jõu moment telje suhtes on skalaarne suurus, mis on võrdne selle telje mistahes punkti suhtes võetud momendi projektsiooniga sellel teljel. 2) Jõu moment telje suhtes on skalaarne suurus, mis on võrdne selle teljega ristuval tasapinnal võetud jõu projektsiooni momendi mooduliga tasapinna ja telje lõikepunkti suhtes võetava vastava märgiga. 48. Millal on jõu moment telje suhtes võrdne nulliga? Siis kui jõu mõjusirge on teljega paralleelne. 49. Kirjutada valemid jõu F momentide leidmiseks koordinaattelgede suhtes kui jõu rakenduspunkti koordinaadid on teada. 50. Sõnastada samasuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit. 1) Resultant on liidetavate jõududega paralleelne ja samasuunaline
__________________________________________________________________________________ Ülesande püstitus Teostada istu (ISO 286) analüüs ning määrata ära : 1) istu tüüp (ava-või võllipõhine) 2) istu detailid 3) istu vastavus standardi ISO 286-1:2010 soovitatud istudele kohandada vastavalt standardile. 4) istu tolerants. Piirlõtkud või piirpingud. Istu tüüp ja miks just sellist tüüpi. 5) istu analüüsi skeem (mõõtkavas) Algandmed: Võlli ja rummu läbimõõt 110mm Ist H7/p6 Lahendus 1) Tegemist on avapõhise istuga, sest ava põhihälve (H) on null. 2) Ist koosneb võllist ja rummust 3) Ist vastab standardi ISO 286-1:2010 soovitatud istudele. 4) Piirhälbed (tabelitest): ES= 35 m, EI=0 m es=59 m, ei=37 m ES ava ülemine hälve es võlli ülemine hälve EI ava alumine hälve ei võlli alumine hälve Tolerantsväli: TD= ES-EI=35-0= 35 m
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Õppeaine TUGEVUSÕPETUS I Neetliite ja keevitusliite tugevusarvutused Ülesanne 101 Kodutöö Õppejõud: Priit Põdra Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: Tallinn 2010 Neetliide: 1.Ülesande püstitus: Andmed: Ülekantav koormus F = 360 kN Lubatav tõmbepinge [] = 160 Mpa Lubatav lõikepinge [] = 100 Mpa Lubatav muljumispinge [] = 350 Mpa Määrata ja arvutada: - Sobivad nurkterased - Neetide paigutus ( a ja r) - Neetide arv (n) - Neetide läbimõõt (d) - Vahelehe mõõtmed ( ja b) 2. Nurkterase esmane valik Ühe nurkterase rist
Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrotehnika I Kodutöö nr 1 Alalisvoolu hargahel Õpilane: Andris Reinman 010192 Rühm: AAA-31 Juhendaja: Aleksander Kilk Tallinn 2002 Algandmed: Skeem nr 17. Andmerida nr.2 Voolude variant nr.3 1.Kirchoffi võrrandid Arvutused teen MathCad'is 2.Kontuurvoolude meetod Arvutused teen MathCad'is Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib aravata, et leitud voolud on õiged. Tulemused näitavad, et voolud I3 ja I4 on esialgselt valitud suunale vastupidised. 3.Potensiaalid 4. Võimsuste bilanss PRi=PEi+ Pj PRi =I12*R1+ I22*R2+ I32*R3+ I42*R4+ I52*R5+ I72*R7 = 358,297 W PEi = E1*I1+ E2*I2+ E3*I3+ E4*I4+ E5*I5+ I* R7= 358,297 W 5. Voltmeetri näidud
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: A-0 B-5 Liisteliite ja hammasliite arvutus Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: - - .......A.Sivitski.............. - ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: dets 2011 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 Liistliide ja hammasliide arvutus Projekteerida listliide võlli ja hammasratta �
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö K-5 Jäiga keha tasapinnaline liikumine Variant 19 Õppejõud: Jüri Kirs Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 27.10.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus OA = 20 cm AB = r = 15 cm AC = 10 cm OA = 1 ( rad / s ) I = 2,5 (rad / s ) OA OA = I = 0
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Dünaamika Kodutöö nr. 2 Variant nr. 2(4) Üliõpilane: Jimmy Hooligan Matriklinumber: -----32 Rühm: FA21 Kuupäev: 22.06.1941 Õppejõud: Leo Teder 2013 Ülesanne 1: Antud: m1=1.5kg m2=2kg m3=2kg m4=9kg u=0.3 M=15Nm s=0.6m ____________ Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , silindritest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ja raadiusega r = 0.5 m ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb kaldpinnal kaldenurgaga = 30 ja hõõrdeteguriga . Silindrile 2 mõjub jõupaar momendiga M . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Vaja leida a(s) ja vs(s) Lahendus: T1= T2= T3=+ T4= N=cos*FG1 WFH= -uNs=-0,3*cos * m1*g *s WG1=-m1*g*sin *s WM=-M
Minul ja sellel tööl on A-7 B-0. Järgmiseks tuleb joonestada etteantud skeemile ja tabelile vastav joonis. Lisaks tuleb avaldada puitvarda ja trossi sisejõud funktsioonidena koormusest "F". Koostada on vaja ka puitvarda ning trossi tugevustingimused, leida puitvarda läbimõõt täissentimeetrites ning arvutada lubatav koormus "F" täiskilonjuutonites. Lõpuks tuleb arvutusi kontrollida kasutades varutegurit ning koostada järeldus. Etteantud algandmed: H = 4,8 m = 4800 mm L = 1,8 m = 1800 mm T = 6,1 m = 6050 mm Trossi läbimõõt Ø= 10 mm ning nimiläbimõõt 8 mm Trossi piirjõud Flim= 40,8 kN = 40800 N Puitvarda tugevus pikikiudi tõmbel u, Tõmme = 80 MPa Puitvarda tugevus pikikiudi survel u, Surve = 40 MPa Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6 4 2. Varrastarindi skeem joonmõõtkavas
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ___________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td
leida võrranditele ühine lahend ehk seega võrrandisüsteemi lahend on x=1 süsteemi lahend; lahendusvõtted: y=1 1)liitmisvõte 2)asendusvõte 3)graafiliselt lahendamine NB lahendama saab hakata siis, kui süsteem on normaalkujul 10.Võrrandisüsteemi graafiline Ül.931 lahendamine - 3x+y=4 tuleb kujutada võrrandid graafiliselt ühes 2x-y=1 ja samas teljestikus; saadud sirgete ühiste Joonestan võrrandi järgi sirge, saan kaks punktide koordinaadid moodustavad sirget. NB ühe sirge joonestamisel on vaja võrrandisüsteemi lahendi määrata kaks punkti. Ühe tundmatu jaoks võtan ise ette väärtuse, teise tundmatu vastava väärtuse arvutan võrrandi järgi.
Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande lahendus Antud: Materjal S235 D = 50 mm d = 16 mm [S] = 2 1. Möötkavas joonis 2. Leian ohtliku ristlõike (vähima pindalaga) = == 7850 = == 7649,04 ohtlikuim ristlõige = = 4214,67 = == 1761,54 3. Pindala graafik ja pikijõu epüür 4. Koostan tugevustingimuse Lubatav ohutu pinge: MPa Tugevustingimus: = 474,5 F 5. Arvutan suurima F väärtuse 474,5 F 117,5 F 6. Arvutan tegeliku varuteguri Lubatav koormus: F = 247 kN Tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes 2 pinge järgi: MPa Tegelik pinge on lubatavast väiksem, s.t. VARDA TUGEVUS ON TAGATUD =5 Tegelik varutegur on lubatavast suurem, s.t. VARDA TUGEVUS ON TAGATUD 7. Vastus Lubatav koormusparameeter: F= 247 kN
46. Kirjutada jõu F moment punkti O suhtes kolmerealise determinandi abil. i j k M0 = x y z Fx Fy Fz 5 47.Defineerida jõu moment telje suhtes. Kirjutada ka valem. Jõu momendiks telje suhtes nimetatakse selle telje mistahes punkti suhtes võetud momendi projektsiooni sellel teljel. M z ( F ) = Fxy d 48.Defineerida jõu moment telje suhtes kasutades jõu projekteerimist teljega ristuvale tasapinnale. Jõu moment telje suhtes võrdub teljega ristuval tasapinnal võetud jõu projektsiooni momendi mooduliga telje ja selle tasapinna lõikepunkti suhtes võetuna vastava märgiga. 49.Anda jõu momendile telje suhtes kaks definitsiooni. Jõu momendiks telje suhtes nimetatakse selle telje mistahes punkti suhtes võetud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
