Kodune töö 2 aines „Programmeerimine I“, Massiivid Variant 3 - sarnased materjalid

12

doc

Programmeerimine I, kodune töö funktsiooni tabuleerimine

x[i+1]=x[i]+(pow(C,i)*H); i++; n=i-1; }while (x[i]<=B); } void v2ljastus (int x[15], float y[15]) { int i; printf("X | Yn"); for(i=0;i<=n;i++){ printf("%d | %fn", x[i], y[i]); } } int main(void) { int x[15]; float y[15]; int i, A, B, H, C; sisestamine (&A,&B,&H,&C);  arvutamine (A,B,H,C,x,y); v2ljastus (x,y); printf("V2ljumiseks vajuta enter!n"); getchar(); return 0; } Programmi seletus Programm koosneb peaprogrammist int main ja kolmest alamprogrammist int sisestus, int arvutamine, int v2ljastus. Alamprogrammis "int sisestus" toimub vajalike arvude sisestus: argumendi algväärtus A, argumendi lõppväärtus B, sammu väärtus H ja sammu koefitsent C. Alamprogrammis "int arvutamine" toimub funktsiooni väärtuste ning argumentide arvutamine kuni argumendi väärtus on ületanud argumendi lõppväärtuse B.

Programmeerimine

327 allalaadimist

17

doc

Algoritmide ja andmestruktuuride praktikum

Algoritmide ja andmestruktuuride Praktikum Sügis 2009 Koostas: Elli Kopli Juhendas: Ain Isotamm Praktikum 2 (14.09.2009) Ülesanne 1 Koosta programm, mis küsib kasutjalt lause ja siis pöörab selle ümber. Programmi ajaline keeukus on O(n). Lahendus #include #include #include int main(){ char jutt[100]; char a,b; int i,n,m; printf("Palun sisesta oma tekst.n"); memset(jutt,'',100); //Täidab listi sümpolitega 0 gets(jutt); //küsib stringi if(strlen(jutt)==0){ //Kui string on tühi printf("Sisestatud string on tühi!n"); return(0); }else{ printf("jutt :",jutt); //keerab ringi n=strlen(jutt); //n on stringi pikkus m=n>>1; for(i=0; i

Algoritmid ja andmestruktuurid

175 allalaadimist

9

doc

Funktsiooni tabuleerimine

Algoritm Programmikood #include #include int main() { double a, s, n, x, y, i, sulg; printf("Sisesta algväärtus a: "); scanf("%lf", &a); printf("sisesta samm s: "); scanf("%lf", &s); printf("sisesta sammude arv n: "); scanf("%lf", &n); i=0; while(i return 0; } Pilt programmist Programmi seletus Programm koosneb ühes int põhitsüklist ning while ja if alamtsüklitest. Int tsüklis kästakse kasutajal sisestada algväärtus A, samm S ning sammu arv N.

Programmeerimise põhikursus...

148 allalaadimist

9

doc

Funktsiooni tabulleerimine

4 Algoritm 5  Programmikood #include #include #include int main() { float x,y,C,D,E,F,G,H,N,S; int i; printf("f(x)=((2*x+3)/sqrt((2*x^2)+5*x+5)^3-6)nn"); printf ("sisesta argumendi algv22rtus xn"); scanf ("%f",&x); printf ("sisesta samm Sn"); scanf ("%f",&S); printf ("sisesta sammude arvn"); scanf ("%f",&N); printf ("_______________________________________nn"); for(i=0;(i)<(N);i++) { x=x+(S*i); C=(2*x+3);

Programmeerimine

118 allalaadimist

11

doc

Masiivid programeerimine

1. Klvaiatuurilt korduvalt sisestatakse naturaalarvud; 2. ekraanile väljastatakse neev arvud, mis ei sisalda korduvaid numbreid; 3. jätkatakse kuni küsimusele järkamse soovi kohta sisestatakse vastus 'ei'. 4 Algoritm 5 6  Programmikood #include #include int main(int argc, char *argv[]) { int numbrid[10]; int i,j; int e; int tunnus=0; char vastus [5]=("ei"); char sisestus [5]; char arvud[5][5]; do{ for(i=0; i<10; i++){ numbrid[i]=0; } //do{ 7  for(i=0; i<5; i++){ printf(" Sisestage arvn"); scanf("%s",&arvud[i]);} printf("mitte korduvad arvud onn");

Programmeerimine

83 allalaadimist

230

pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

kirjutama. Vastasel juhul teatab Teie teksti töötlev programm Teile, et etteantud tekstis on süntaksivead. On võimalik kirjutada programm, mille süntaks vastab täielikult keele nõudmistele, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu meie soovisime. Siis öeldakse, et programm on valesti kirjutatud või et programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Ei leidu maailmas programmi, mis oskaks sajaprotsendiliselt mingi teise programmi kohta kindlaks teha, kas selles leidub semantilisi vigu või mitte. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. 17 / 115 Lause Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest.

Programmeerimine

39 allalaadimist

6

docx

Tabuleerimine kodutoo

f(x) Arvutamist tükkel kordub kuni (a+(k-1)*h) < b kus k on x väärtuse positsioon. Oma programmis kasutasin for, do while ja while tsüklid ning veel ka if funktsioon. Graafik Algoritm  Programm #include #include int main() { int i, j; double n, a, b, h, x, y, k; printf("Tabulation of functionnn"); printf (" 7x*-1.3x+5 n"); printf ("y= -------------n"); printf (" 11-x^0.5 nn"); while(a>=b) { printf("Enter A: "); scanf("%lf", &a); printf("Enter B [B>A]: "); scanf("%lf", &b); if(a>=b) { printf("b argument is wrong, try again. n");} } i++; do { printf("Enter N [N>0]: "); scanf("%lf", &n); if(n<=0) { printf("n argument is wrong, try again. n");} j++;} while(n<=0); h = (b-a)/n; for(k=0; (a+(k-1)*h) < b; k++)

Programmeerimine

121 allalaadimist

8

docx

Massiivid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool 121055IASB IAG0081 Programmeerimine I MASSIIVID Kodutöö nr.2, varjant 664 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Margit Aarna Koostaja: Peeter Sikk Tallinn 2012 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Peeter Sikk 121055IASB Sisukord Ülesande püstitus 1. Klaviatuuril sisestatakse reaalarv vahemiksu 0-1. 2. Moodustatakse reaalarvuline massiiv A elementidega · · · ...... Kuni massiivi A elementide arv L kas

Programmeerimise põhikursus...

97 allalaadimist

8

docx

Funktsiooni tabuleerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool IAX0583 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Tallinn 2017 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Tallinn 2017 Ülesanne saadi matriklikoodi järgi genereerides. Tingimused: 1) Kõik algandmed on reaalarvulised ning sisestatakse klaviatuurilt. 2) Tulemused väljastatakse tabeli kujul, mille veergudeks on vastavalt argumendi ja funktsiooni väärtused st. kujul Argument | Funktsioon X1 | Y1 X2 | Y2 jne 6. On antud argumendi x algväärtus A, samm H ning funktsiooni väärtuse y ülempiir YM. Kehtivad tingimused: H > 0.

Funktsionaalne...

75 allalaadimist

89

doc

Loogika ja programmeerimine

lõppu ka kirjutama. Vastasel juhul teatab Teie teksti töötlev programm Teile, et etteantud tekstis on süntaksivead. On võimalik kirjutada programm, mille süntaks vastab täielikult keele nõudmistele, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu meie soovisime. Siis öeldakse, et programm on valesti kirjutatud või et programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Ei leidu maailmas programmi, mis oskaks sajaprotsendiliselt mingi teise programmi kohta kindlaks teha, kas selles leidub semantilisi vigu või mitte. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda.  Programmeerimise algkursus 11 - 89 Lause

Arvutiõpetus

214 allalaadimist

9

doc

Algoritmi ajaline keerukus

2.4 GHZ AMD-l osutus piisavalt suureks juhuslike arvude massiiv pikkusega 1 miljon elementi. Programmi tööaja leidmine Uurime kui kaua kulub aega algoritmi täitmiseks (C++ kood): #include #include #include using namespace std; int main() { time_t algusaeg, lopuaeg; double tooaeg; algusaeg=clock(); // algoritm lopuaeg=clock(); tooaeg=(double)((lopuaeg - algusaeg) / CLK_TCK); cout <<"tooaeg oli: "< return 0; } Täpsustame, et konstant CLK_TCKon defineeritud, väärtuseks võib olla näiteks1000 kasutajal pole vaja seda defineerida. Samuti lisame et konstandid CLK_TCK ja CLOCKS_PER_SEC on samaväärsed, kuid viimast saab kasutada ainult uuemates kompilaatorites. Kahendotsing Probleemi püstitus: Eeeldatakse et massiiv on järjestatud (kasvavalt). Otsime massiivist etteantud arvuga võrdset elementi. Etteantud elementi võrdleme massiivi

Matemaatika ja statistika

51 allalaadimist

40

odt

Objektorienteeritud programmeerimise loengutekst

1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik

Programmeerimine

84 allalaadimist

21

docx

Programmeerimise kodutööd

küpsiseid jääb üle. from math import ceil #ceil funktsioon ümardab komaga arvu ülesse. #Tordi andmed laius = int(input("Sisetage tordi mõõtmed.nMis on tordi laius?")) pikkus = int(input("Mis on tordi pikkus?")) korgus = int(input("Mitu kihti on tordis?")) pakisToodeteArv = int(input("Mitu küpsist on pakis?")) #Arvutab tordis küpsiste arvu def arvutaTordiSuurus(laius, pikkus, korgus): return laius * pikkus * korgus #Lokaalsed muutujad. #Funktsioon arvutab vajaliku pakkide arvu def arvutaPakkideArv(tordiSuurus, pakisToodeteArv): return ceil(tordiSuurus / pakisToodeteArv) pakkideArv = arvutaPakkideArv(arvutaTordiSuurus(laius, pikkus, korgus), pakisToodeteArv) print(pakkideArv) 4. Nimede korrastamine Modifitseeri veelkord kasutaja tervitamise programmi, kus kasutaja sisestab eraldi ees- ja perenime ning programm tervitab teda täisnimega.

Programmeerimine - python

184 allalaadimist

49

doc

Java programmeerimise konspekt

Tagastusväärtus: a public class Euclid { public static void main (String[] param) { int m=15; int n=6; if (param.length > 1) { m=Integer.parseInt (param [0]); n=Integer.parseInt (param [1]); } System.out.println ("SYT (" + m + ", " + n + ") = " + syt (m, n)); } // main public static int syt (int a, int b) { while (b != 0) { int j22k = a % b; a = b;  b = j22k; } return a; } // syt } // Euclid Massiiv Kui muutujaid on vähe, siis pole ka probleemi neile nimede leidmisega. Näiteks ruutvõrrandi lahendamise programmis leidsime kaks lahendit ja võisime neid nimetada x1 ja x2. Kui peaksime aga arvutama 1000 väärtust mingi rutiinse reegli järgi, siis oleks väga ebamugav kirjeldada 1000 eraldi muutujat. Ka tavaelus oleks raske linnas orienteeruda, kui majad poleks tänavate kaupa nummerdatud, vaid igal

Java programmeerimine

291 allalaadimist

16

doc

C# Progammeerimise keel

Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja korduste tarbeks. Lihtne tervitus Näited C C++ C# #include #include using System; using namespace std; class Tervitus{ int main(void){ public static void printf("Teren"); int main () Main(string[] arg){ return 0; { Console.WriteLine("T } cout << "Tervist" << ere"); endl; } return 0; } } using System; - teatab, et nimeruumist System pärinevaid klasse saab kergesti kasutada - piisab vaid klassi nimetamisest

Arvutiõpetus

60 allalaadimist

238

docx

PHP ALUSED RAAMAT

? 1 //muutuja käänamine 2 echo "${enimi}il on kiire auto!
"; Aga mis saab siis kui on vaja tekstis kuvada jutumärke ja/või ülekoma? Sel juhul kasuta väljaspool teisi märke. Näiteks soovid tekstis kuvada kahekordseid jutumärke, siis väljapoole lisa ühekordsed ja vastupidi. ? 1 //jutumärkide kuvamine 2 echo '"Welcome to Estonia"
'; 3 echo "Shakespeare'i teosed
"; Probleem peaks tekkima siis kui väljastatavas lauses on mõlemad märgid, näiteks "It's My Life" - Dr. Alban. Sellisel juhul tuleb kasutada kasutada langjoont () sama jutumärgi ees, mis on väljaspool. ? 1 echo ""It's My Life" - Dr. Alban
"; Kui ma oleks kasutanud väljaspool ühekordseid jutumärke, siis oleks pidanud langjoone panema ülakoma ette. Kasuta sama tehnikat, kui on vaja kuvada langjoont ennast. Ülesanne 1  Iga ülesanne hakkab kommentaariga, kus on kirjas ülesande number, sinu nimi ja kuupäev

Informaatika

24 allalaadimist

184

docx

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil

väärtused. Juhul, kui väärtuste arvutamine on pikk (näiteks arv1*arv2), aitab see programmikoodi pilti selgemana hoida. Muul juhul tuleks hulk pluss- ja jutumärke väljatrüki juurde. Jutumärgid tekstide eristamiseks ning plussmärgid üksikute osade kokku liitmiseks. Samuti on sellisest asukohanumbritega paigutamisest kasu juhul, kui rakendust tõlgitakse. Keele lauseehituste tõttu võib sõnade järjestus lauses muutuda. Selliselt looksulgude vahel olevate arvudega mängides aga saab lihtsamalt tõlkida ilma, et peaks selleks programmikoodis märgatavaid muutusi tegema. using System; class Arvutus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Esimene arv:"); string tekst1=Console.ReadLine(); int arv1=int.Parse(tekst1); Console.WriteLine("Teine arv:"); int arv2=int.Parse(Console.ReadLine()); Console

Algoritmid ja andmestruktuurid

44 allalaadimist

4

doc

Arvutid II teooria eksam

stabiilsust rohkem kui ca 5 objekti. module p1: SDL Spetsiaalne kasutajaliides Tegelikud süsteemid nõuavad palju ............ Ideaalne hajusrakendustele (kasutati ISDNi (mitte aga hiir, klaviatuur ja ekraan) enamat end module spetsifitseerimisel), Käitumuslik hierarhia module p2: Tarkvara on saadaval: SINTEF, Telelogic, Näited: olekud, protsessid, protseduurid. ...........

Arvutid ii

86 allalaadimist

17

doc

Pascali põhitõed

write(F_arv, ', '); esimene := teine; (* senine teine saab esimeseks... *) teine := F_arv; (* ja senine F_arv teiseks liikmeks *) end; writeln; writeln('See on kõik.'); end. Programminäide 5. WHILE-tsükkel. program Ruutjuur; (* Programm küsib kasutaja käest arvu ja väljastab selle ruutjuure. *) (* Töötatakse seni, kuni kasutaja sisestab arvuks nulli. Kasutatakse *) (* WHILE-kordust (eelkontrolliga). *) var arv, juur : real; begin arv := 1; writeln('Töö lõpetamiseks sisesta arvuks 0.'); while arv <> 0 do (* tee senikaua, kui arv ei ole 0 *) begin write('Sisesta arv: '); readln(arv); juur := sqrt(arv); writeln(arv:7:2, ' ruutjuur on ' , juur); end; (* WHILE-tsükli lõpp *) writeln('See on kõik.'); end. Programminäide 6. REPEAT-tsükkel. program Ruutjuur2; (* Programm küsib kasutaja käest arvu ja väljastab selle ruutjuure. *) (* Töötatakse seni, kuni kasutaja sisestab arvuks nulli. Kasutatakse *) (* REPEAT-kordust (järelkontrolliga). *)

Informaatika

30 allalaadimist

85

doc

C# materjal

tegelikud väärtused. Juhul, kui väärtuste arvutamine on pikk (näiteks arv1*arv2), aitab see programmikoodi pilti selgemana hoida. Muul juhul tuleks hulk pluss- ja jutumärke väljatrüki juurde. Jutumärgid tekstide eristamiseks ning plussmärgid üksikute osade kokku liitmiseks. Samuti on sellisest asukohanumbritega paigutamisest kasu juhul, kui rakendust tõlgitakse. Keele lauseehituste tõttu võib sõnade järjestus lauses muutuda. Selliselt looksulgude vahel olevate arvudega mängides aga saab lihtsamalt tõlkida ilma, et peaks selleks programmikoodis märgatavaid muutusi tegema. 10 using System; class Arvutus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Esimene arv:"); string tekst1=Console.ReadLine(); int arv1=int.Parse(tekst1); Console.WriteLine("Teine arv:"); int arv2=int.Parse(Console.ReadLine()); Console

Programmeerimine - c sharp

127 allalaadimist

134

pdf

Programmeerimine PHP

Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring. Aprill 2008 (värskemad uuringu tulemused - 2009 a.) PHP keel PHP on serveripoolne skriptikeel, mis võimaldab genereerida dünaamilisi veebilehti. Selle nimi pärineb kõige esimesest versioonist, mida nimetati "Personal Home Page Tools". Täna nimetatakse seda kui "PHP: Hypertext Preprocessor" (hüperteksti-eeltöötleja). PHP skripti sisaldavale HTML lehele omistatakse tavaliselt laiend .php. PHP on tasuta tarkvara ja seda levitatakse Open Source litsentsi all avaliku lähtekoodina. PHP's on võimalik luua ka command-line tarkvara ning visuaalse kasutajaliidesega tarkvara, mis on aga vastuolus selle programmeerimiskeele definitsiooniga

Allika?petus

57 allalaadimist

575

docx

Nimetu

väärtused. Juhul, kui väärtuste arvutamine on pikk (näiteks arv1*arv2), aitab see programmikoodi pilti selgemana hoida. Muul juhul tuleks hulk pluss- ja jutumärke väljatrüki juurde. Jutumärgid tekstide eristamiseks ning plussmärgid üksikute osade kokku liitmiseks. Samuti on sellisest asukohanumbritega paigutamisest kasu juhul, kui rakendust tõlgitakse. Keele lauseehituste tõttu võib sõnade järjestus lauses muutuda. Selliselt looksulgude vahel olevate arvudega mängides aga saab lihtsamalt tõlkida ilma, et peaks selleks programmikoodis märgatavaid muutusi tegema. using System; class Arvutus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Esimene arv:"); string tekst1=Console.ReadLine(); int arv1=int.Parse(tekst1); Console.WriteLine("Teine arv:");  int arv2=int.Parse(Console.ReadLine()); Console

Informaatika

33 allalaadimist

210

docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

valiku A_I (auto increment), mis hakkab automaatselt arvu ühe võrra suurendama. Teised andmed vaata pildilt. Kui valmis, vajuta nuppu Salvesta! Andmevälja tüübid Nagu eelmisest tegevusest võisite aru saada, on meil kindlasti vaja määrata andmevälja tüüp. See tähenda, et kui oled lahtrisse lubanud ainult numbrid, siis sinna teksti salvestada ei saa jne. Andmevälja tüübid jagunevad kolmeks grupiks:  tekst  arvud  kuupäev ja aeg Tekstitüübid  CHAR - kindla pikkusega, näiteks isikukood; kuni 255 märki (1bait märgi kohta)  VARCHAR - muutuva pikkusega, näiteks nimed; kuni 65535 märki  TEXT - pikkade tekstide jaoks, näiteks uudised, artiklid jne; kuni 65535 märki   BINARY - lubab lisada kõiki andmetüüpe ja andmeid ei tõlgita (nt tekstiks või numbriks), kuni 255 märki  VARBINARY - kuni 65535 märki  BLOB - binaarse info hoidmiseks, näiteks pildid; 65535 baiti / 64kB

Informaatika

18 allalaadimist

150

xlsm

Informaatika I tunnitöö "Valemid"

Andmed ja valemid Excel'is id Excel'is  Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites. Harjutus "Kolmnurk" Harjutus "Täisnurkne kolmnurk " Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted Võrdlused ja loogikatehted. Harjutused IF-funktsioon Palk & Kauba hind Funktsioonide tabel Minirakendus "Detail" - ülesande püstitus "Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Valemiredaktor MS Equation 3.0 s "Kolmnurk" 

Informaatika I (tehnika)

7 allalaadimist

64

pdf

Kolokvium 1 materjal

TTU¨ Matemaatikainstituut http://www.staff.ttu.ee/math/ Ivar Tammeraid http://www.staff.ttu.ee/itammeraid/ ¨ US MATEMAATILINE ANALU ¨ I Elektrooniline ~oppevahend Tallinn, 2001 Tr¨ ukitud versioon: Ivar Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu ¨ Kirjastus, ¨s I, TTU Tallinn 2001, 227 lk, ISBN 9985-59-289-1 ¨ Raamatukogu Viitenumber http://www.lib.ttu.ee TTU ~opikute osakonnas 517/T-15 c Ivar Tammeraid, 2001 Sisukord 0.1. Eess~ ona K¨aesoleva ~ oppevahendi aluseks on autori poolt viimastel aastatel Tallinna Tehnika¨ ulikoo- lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestril esitatu kirjapanekuga. Lisatud on

Matemaatiline analüüs

66 allalaadimist

81

doc

Andmebaaside programmeerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011  Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID....................................................................................................... 9 1.1.3 LAUSEND

Andmebaaside projekteerimine

268 allalaadimist

80

pdf

Algoritmid ja andmestruktuurid eksamiks kordamine

abil saab ehitada lineaarse loendit dünaamiliselt. Ühe viidaga ahel koosneb peast (head), mis viitab ahela esimesele elemendile ja selle külge aheldatud ning omavahel seotud ahela ülejäänud elementidest. Joonis 1 Pildiline kirjeldus ühe viidaga ahelast ning selle läbimisest. • Esimene sõlm: pea (head), viimane sõlm (tail). • Ahela kohta on teada esimese sõlme aadress, järgmised sõlmed saadakse kätte esimesest sõlmest lähtudes. • Viimase elemendi (saba) viidaväljas on tühi aadress (NIL või Null), selle järgi saab tuvastada ahela lõppemisest. • Seega viidaväljade abil ühendatakse sõlmed ühte struktuuri: ahelasse. 4.2 Ahela läbimine 4.2.1 Tekstiline Alustades ahela peast liigutakse sõlm haaval ahela lõpuni. Vajaduse korral tehakse iga sõlmega midagi (uuritakse võtmevälja väärtust vms). Abimuutuja current peab olema viidatüüpi. Ta tuleb kasutusele

Informaatika

305 allalaadimist

18

doc

Visual Basic

kirjeldatakse andmed jm. Igas programmeerimiskeeles on fikseeritud hulk kindla funktsionaalsusega (otstarbega) lausetüüpe. Iga laustüübi jaoks on keele spetsifikatsiooniga määratletud kaks põhiasja: · struktuur ja komponendid ehk lause süntaks ja · tähendus ja täitmise reeglid ehk lause semantika Lausete põhielementideks on konstandid, nimed, avaldised ja võtmesõnad. Viimased on kindla esitusviisi ja tähendusega ingliskeelsed sõnad või fraasid (If, Else, For, End Sub jmt), mida käsutatakse ainult kindla lause kindlas köhas. Toodud protseduur koosneb viiest lausest. Esimene ja viimane lause moodustavad omavahel seotud paari: esimene määrab protseduuri alguse ja selle nime, viimane protseduuri lõpu. Teise lause täitmisel kuvatakse Visual Basicu sisendboks, milles on esitatud lauses toodud küsimus. Boksi tekstivälja saab sisestada vastuse ning pärast klõpsatust nupule OK võetakse vastus muutuja aasta väärtuseks

Arvutiõpetus

62 allalaadimist

156

pdf

Kõrgem matemaatika

MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksitega . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kõrgem matemaatika

110 allalaadimist

282

pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2  T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

Tehnikalugu

57 allalaadimist

127

pdf

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

Teraskonstruktsioonid

409 allalaadimist

177

pdf

ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS

LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . .

Algebra I

11 allalaadimist

34

doc

Digitaaltehnika konspekt

Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 1. Arvusüsteemid................................................................................................................. 4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem...................................................................................... 4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud kümnendsüsteemid 2421 ja liiaga 3......

Digitaaltehnika

146 allalaadimist